Pühapäeval, 18. veebruaril, toimus Ahtme klubi territooriumil ja siseruumides rahvalik pidu Vastlapäev.

Traditsiooniliselt avas pidustuse linna puhkpilliorkester Aleksandr Saveljevi juhtimisel, kutsudes rahvast osalema, sest enne selle algust (11:30) oli pealtvaatajaid vaid mõned – ilmselt kõige aktiivsemad, pühadesse armunud. Siis aga hakkas neid tulema – aina rohkem, aga soovitud hulka osalejaid polnud, kuigi tuldi peredega, erinevas vanuses inimesed.

Linna administratsioon ei jätnud seda aktsiooni tähelepanuta ja tervitas kohalviibijaid soojalt.

Ürituse korraldaja Ahtme klubi (koos abilistega – Kohtla-Järve Noortekeskus, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja, Hokiklubi Everest jt) pakkus publikule mitmekülgset programmi. See hõlmas ka rahvuslike kultuuriseltside loominguliste kollektiivide esinemisi. Kohtla-Järve Linna Vene Kultuuriühing, Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Ida-Virumaa Valgevene Kultuuriselts Bez, Kohtla-Järve Ukraina kaasmaalus “Dva koljorõ“, samuti Ahtme klubi loomingulised kollektiivid, Tammiku naisrahvatantsuansambel, tantsustuudio Viis tähte… Eriliseks kingituseks oli laulja, Narva Tatari Kultuuriühingu esimehe Rafael Sharafetdinovi esinemine.

Päeva kavas oli interaktiivne võistlusprogramm täiskasvanutele, mänguprogramm lastele tantsusaalis, lisaks mänguväljakud vabas õhus.

Meistriklassidest kutsuti osa võtma Kohtla-Järve Linna Vene Kultuuriühing, Ahtme Põhikool, Ahtme klubi. Sai sõita hobustega ning lisaks oli batuut ja karussell. Klubi fuajees oli võimalik vaadata fotonäitust “Ida-Virumaa rahvuskultuuride loomepada 2023”.

Tänavakohvikus pakuti kosutust, aga rahakotti tühjendama soovijaid nappis, seda enam, et sai täiesti tasuta end kostitada vastlapäeva hernesupiga, aga Eesti vastlapäeva põhisümbolit – vastlakukleid polnud, nii lapsed kui ka täiskasvanud oleks soovinud traditsioonilist rahvuskööki proovida.

Aga sellegipoolest said kohaletulnud lustida, valides endale mingi tegevuse või lihtsalt kontserti vaadata ja kuulata.

– Peamine, et sai ühes kohas kohtuda ja suhelda nii paljude tuttavate kui ka endiste kolleegidega, – ütles Vladimir Petrovitš nädalalehele Panorama. – Nii sain mina, pensionär, näha neid, kellega koos Eesti Põlevkivis töötasin. Olime noored, vaprad…

– Üle kõige meeldis mulle linna puhkpilliorkestri esitus – kuulan nende esinemist alati suure heameelega. Kahju ainult, et need toimuvad harva, tavaliselt ainult suurematel pühadel. Aga muusika orkestri esituses on nii võimas lõõgastus. Panen silmad kinni ja sukeldun sellesse imelisse muusikamaailma – kõige ilusamasse professionaalsesse esitusse, – ei varja Milana emotsioone.

– Eesti vastlapäeval pole täpset kuupäeva, kuid rahvakalendri järgi tähistatakse seda veebruari noorkuu esimesel teisipäeval ja vastlapäeva tähistatakse erinevalt vene maslenitsast mitte nädal, vaid ainult ühel päeval – alati teisipäeval (seitsmenda ülestõusmispühade eelse nädala teisipäev ja venelastel on vastlapäev ehk maslenitsa kaheksas nädal enne ülestõusmispühi), tänavu oli 13. veebruar, – viib Heino läbi omamoodi ekskursiooni minevikku. – Traditsiooniliselt käisid eestlased sel päeval mäest alla laskmas (ehitati kõrgeid jää- ja lumemägesid), sõitsid saanidega, korraldasid mänge, erinevaid võistlusi, õhtuti tantsiti koos ja käidi ka külas. Kuigi mitte ainult lõbutseti, vaid söödi ka toekamalt – ees oli ju paast. Vastlapäeva populaarseimaks traditsiooniliseks toiduks on hernesupp, seapraad, hapukapsas ja siis aastate jooksul ilmus ka vastlapäeva peamine maius – vastlakukkel. Võib-olla kõik ei tea, et tegemist on õhulisest pärmitaignast küpsetatud ümmarguse saiaga, millel on õhukeselt lõigatud “mütsike“. Lõikekohale pannakse vahukoor, peale kukli “mütsike”. Olen neid juba aastaid ise küpsetanud, mitte ainult oma perele, vaid ka sugulaste-sõprade kostitamiseks, ka venelastele. Vastlapäev peaks alati olema pidulik päev, täis rõõmu ja nalja, mida tähistab kogu pere. Vastlapäeva on juba iidsetest aegadest seostatud loodusjõudude, uute vaimsete jõudude kevadise taaselustamisega. Usuti, et just need peaksid aasta jooksul inimesi toetama. Seetõttu oli vanasti sel päeval enamike majapidamistööde tegemine keelatud, kuid juukseid soovitati lõigata ja sageli kammida – usuti, et kasvavad hästi, on tugevad ja terved… See tähendab, et nagu õigeusu maslenitsa, tähistatakse vastlapäeva tavaliselt valjumalt ja rõõmsalt – tantsu, lauluga. Talviste meelelahutustega.

– Selle rahvapeo programm tehti teatavaks siin väljakul. Korraldajad on muidugi toredad, andsid endast parima – programm oli huvitav ja vaheldusrikas, aga rahvalikku pidutsemist ei toimunud. Ühtsust ei ole. Miks mitte tähistada vastlapäeva koos – nii eesti kui vene, midagi jaanipäeva, õigemini jaaniöö taolist, kui kõik – nii eestlased kui venelased tähistavad koos, toimub kogukondade täielik lõimumine. Ja eesti vastlapäeva maiuspalale lisada vene maslenitsa pannkoogid ja ka koos seistes põletada talve kuju – kõik mured, tülid. Kõik halb ja lõhkuv… Ja siin täna inimesed tulevad ja lähevad, nad ei ole kaua, kuigi ilm tundub olevat soodne – päike on nii ere. Oleme naisega siin olnud peaaegu tund, aga läheme koju, kuigi ürituse lõpuni on jäänud veel üle kahe tunni – igav on, parem on telekast saadet vaadata, – selline on Aleksander Dmitrijevitši arvamus.

– Olgu kuidas on, kalendri järgi on veebruari lõpp, mis tähendab, et on aeg talvega hüvasti jätta ja valmistuda kevade vastuvõtmiseks. Eestlased on ammu kutsunud talvega hüvastijätmise püha vastlapäevaks. Vastlapäev on kevade sümboolne vastuvõtmine, aastaaeg, mil loodus ärkab ellu ja koos sellega ka meie. Kõik on kevade üle rõõmsad. Ja seda on juba looduses tunda. Kui ma siia üritusele tulin, siis puudel lendlesid varblased oksalt oksale ja säutsusid nii rõõmsalt, et jäin isegi nende rõõmsat siristamist kuulama. Vastlapäev – lõbutsemine ja rõõmus meelelahutus, nii see peabki olema, – naratab Jelena.

Antonina Vaskina

Reklaam