Kevade saabumist tähistati Kohtla-Järvel kauaoodatud sündmusega – Kesklinna Põhikooli uue koolimaja avamisega, 5. märtsil istus koolipinki 430 õpilast.

Esmaspäeval, 4. märtsil, toimus kooli pidulik avamine: täpselt kell 12 hakkas õppeasutuses justkui graafiku järgi kõlama muusika ning koolipere tervitas kokkutulnud külalisi. Pärast Eesti, Kohtla-Järve ja õppeasutuse lippude heiskamist hümni saatel lõikas linnapea Henri Kaselo koos kooli direktor Julia Kalamajevaga läbi lindi ja kutsus aktusel osalejad aulasse, kus linna juhtkond andsid kõigile Kohtla-Järve kaasaegse hariduskompleksi loomise protsessis osalenutele üle tänukirjad ja mälestuskujukesed.

Tänutseremoonia kaunistuseks oli õpilaste esinemine koos õpetajatega koostatud kontsertkavaga. Loominguliste etteastete peamised rekvisiidid olid mitmevärvilised papist kuubikud, mida õpilased mänguliselt üksteisele andsid ja neist justkui Tetrist mängides meetripikkused kujundid kokku panid. Lavastuse idee oli seotud Rubiku kuubikuga, mis sai aluseks hoone kujundusideele. Kooli uutes ruumides asusid Kohtla-Järve noored õppima juba järgmisel päeval, 5. märtsil, pärast avamist, Just koolinoored, õpetajad ja lapsevanemad peavad hindama Haridus- ja Teadusministeeriumi, mitmete Kohtla-Järve linnavalitsuse koosseisude, projekteerijate ja ehitajate töö tulemusi.

Kesklinna Põhikool on vaid kaks aastat noorem kui Kohtla-Järve linn. See avati 1948. aastal ja selle aja jooksul muutis õppeasutus mitut nime: 7-klassiline Kohtla-Järve kool nr 3, Keskkool nr 3, Kesklinna Gümnaasium, Kesklinna Põhikool. Iga nimi on osa ajaloost, mis seob mitmeid põlvkondi Kohtla-Järve elanikke, kellele kool sai õpingute jooksul teiseks koduks.

Viimati sai koolipere vanas majas õppeasutuse sünnipäeva pidada 2021. aasta kevadel, kui kool tähistas oma 73. aastapäeva. Seejärel tuli kolida ajutisse “elukohta”, milleks sai endise Järve Vene Gümnaasiumi hoone aadressil Järveküla tee 39. Õppeaasta 2022-2023 algas rõõmsa sündmusega – 14. septembril pandi Kesklinna Põhikooli nurgakivi. 2022. aasta lõpus andis linnavalitsus nädalalehele Panorama teada, et töö kulgeb graafiku järgi, detsembris oli Pärna tänavale juba kerkinud maja karp ning oli kindlustunne, et õpilased alustavad õppeaastat uutes ruumides. Kuid projekteerimisvigade, materjalidega varustamise raskuste ja kallinenud hindade tõttu tuli uude kooli kolimine edasi lükata.

Kogu tööde maksumuseks hinnati projekteerimise etapis ligikaudu 6 miljonit eurot, millest 5 miljonit eraldas riik. Hiljem tõusis ehituse hind oluliselt ning riik oli nõus vahe hüvitama. Sellest tulenevalt pidi linn eraldama 4 miljonit eurot, riigi ja EL-i toetuste summa ulatus ligikaudu 7 miljonini. Uue koolimaja kogumaksumus on 11 miljonit eurot.

Nii selgub, et Kesklinna Põhikooli uue maja ehitamisest on saanud viimase 20 aasta jooksul Kohtla-Järve maksumuselt teine projekt. Rohkem läks linnale maksma vaid Wiru spordikompleks, mille loomiseks kulus 14 miljonit eurot. Arvestades, et spordikompleksis on 10-rajaline bassein, lastebassein, pallimängude saal ja mitu spordisaali, mida ei ole ega saagi olla näiteks uues koolimajas, tekib küsimus: kuidas nii juhtus. et uus koolimaja on ainult kolm miljonit odavam?

Kohtla-Järve Linnavalitsuse arendusnõunik Anton Makarjevi sõnul on spordikompleks ja kool täiesti erinevad objektid, mida pole mõtet võrrelda.

– Koolis on teistmoodi sisustus ja suurem hulk erinevat kallist tehnikat. Mis puudutab ehituslikku osa, siis siin tekkisid linnal raskused, mis on paljuski sarnased Wiru spordikompleksi ehitamisel tekkinud raskustega. Teatavasti langes spordikeskuse ehitamine kokku koroonaviiruse tulekuga, mis halvas oluliselt ehitussektorit – haigusjuhtude arv maailmas mõjutas ehitusmaterjalide tarneid, tekkisid viivitused, tõusid hinnad. Hinnanguline ehitusmaksumus 7 miljonit kasvas 14 miljonini. Ja kui linnavõimud poleks loobunud mõttest ehitada maja viimane tiib, oleks keskus võinud maksta veel 6 miljonit rohkem. Koolimaja ehitamisel seisime simitsi väljakutsetega, – räägib Anton Makariev.

Tuletame meelde, et ehituse riigihanke konkursi tulemused võeti kokku 2021. aasta lõpus. Uue hoone ehitusprojekt läbis ekspertiisi 2021. aasta aprillis, misjärel kuulutas Kohtla-Järve linnavalitsus hoone ehitamiseks välja riigihanke, mille tulemuste järgi vastutas ettevõte Revin Grupp vana koolimaja lammutamise ja uue ehitamise eest. Konkursi tingimuste kohaselt pidid tööd valmima 13 kuu jooksul alates lepingu allkirjastamise kuupäevast ehk 2023. aasta aprillis, kuid ehitus venis 8 kuud.

Nagu Panorama varem kirjutas, oli ehituse eest vastutav firma Revin Grupp tekkinud probleemide ja raskuste tõttu valmis linnaga lepingu lõpetama ja lepingus ette nähtud trahvi maksma, kuid linnavalitsus jäi kindlaks, et tööd jätkataks. Projekt sisaldas vigu, mis ekspertiisis kahjuks kahe silma vahele jäid. Ehitajatel tuli ümber teha vundamendi lahendus ning täiendada valgustus- ja ventilatsioonisüsteemide projekte. Ehitusperioodil tehti 79 erinevat parandust. Ehitustööd pidid jätkuma Valgevene ja Venemaa suhtes kehtivate rahvusvaheliste sanktsioonide tingimustes, mis mõjutasid ehitusmaterjalide tarnimist.

– Paraku tuleb tunnistada, et paljud ehitusmaterjalid jõudsid Eestisse Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Need olid odavamad ja nende materjalidega arvestasid ehitusettevõtted. Sõjaline konflikt ja selle tagajärjel kehtestatud sanktsioonid mõjutasid oluliselt ehitusmaterjalide maksumust. Nagu selgus, kasutati isegi aknaraamide kokkupanemisel osi, mille turulepääs osutus võimatuks või keeruliseks. Kõik see nõudis lisakulusid ja aega. Esimene projekti eeltaotlus esitati 2017. aastal ja see oli veidi alla 6 miljoni euro suurune summa, millest Kohtla-Järve võis saada toetusena 5 miljonit. Linnal ei olnud sellel hetkel isegi tulevase hoone eskiisi, vaid ainult ruumide programm ehk teisisõnu: tulevases koolis vajalike ruumide ligikaudne pind ja arv. Loomulikult ei saanud selle raha eest kooli ehitada, sest juba ideekonkursi läbiviimise ja projekteerimise ajal oli paljude teenuste hind juba tõusnud. Ehituse riigihanke konkursi tulemuste kokku võtmise ajaks oli hind juba turuhind ja ulatus 8 miljoni euroni.

– Härra Makarjev, millega teie kui linnavalitsuse arendus- ja majandusteenistuse arendusnõuniku arvates peaks linn arvestama enne järgmise projektiga alustamist, mis on mastaapselt võrreldav Kesklinna põhikooli ehitusega?

– Arvan, et linnal oleks algstaadiumis kasulik kaasata riigihanke konkursi dokumentide koostamiseks täiendavat abi ekspert-konsultantide näol.

– Kas linna ametnikud saaksid selle tööga hakkama?

– Nad teevad seda. Mitmete aastate jooksul saime kaks suurt ja omanäolist objekti, mille loomisel tuli arvestada paljude nüanssidega ning mitte jätta tähelepanuta pisidetaile. Nagu on näidanud praktika, on vigade parandamine või esialgu mitte arvestatud punktide lisamine väga koormav. Näiteks, koolimaja ehituse puhul rääkisime rahalisest korrigeerimisest, aga mida see tähendab? Esialgu oli riik valmis suurendama 5 miljoni suuruse toetuse suurust veel 4 miljoni võrra, kuid pärast konkursi käigus vigade tuvastamist tegi Riigi Tugiteenuste Keskus finantsilise paranduse. Linna jaoks tähendas see rahastamise vähenemist ligi 2 miljoni võrra. Suurte ehitusprojektide käigus juhtub sarnaseid asju mõnikord ka teistes Eesti omavalitsustes. Meie juhtum pole erandlik. Seega, tulles tagasi esimese küsimuse juurde, millele tuleks enne suurobjekti ehituse alustamist tähelepanu pöörata, tuleb linnal arvestada sellega, et toetussumma võib auditi tulemuste põhjal väheneda. Seetõttu tuleb arvestada koolimaja ehitamisel saadud kogemustega ja mitte hoida kokku ettevalmistustöödega.

– Milliseid ehitustöid plaanib linn lähiaastatel teha?

– Kuna linn ei saa ehitada suurt objekti, tuginedes ainult oma rahalistele vahenditele, sõltuvad meie plaanid kõigist projektis osalejatest. Esimene objekt, mis võib lähiaastatel Järve linnaossa kerkida, on Järve kooli uus maja, kuid kuna asutus on riigi, mitte munitsipaalomandis, rahastab selle projekti elluviimist riik. Järgmisena tuleb uus munitsipaalkool Ahtme linnaossa. Mõlemad rajatised peaksid tekkima 2030. aastaks või varem, – ütles Anton Makarjev, täpsustades, et linna Ahtme linnaossa, kus praegu tegutseb kolm põhikooli, jäävate koolide nimekirja peavad otsustama praegused ja tulevased linnavolikogu saadikud.

Ilja Telnov

Autori foto