Jõhvi vald eraldab teist aastat raha noorte omaalgatusfondi. Sel aastal on valla eelarves selleks otstarbeks ette nähtud 6000 eurot.

Kes saavad arvestada valla toetusega ja milliseid projekte ootavad ametnikud aktiivsetelt noortelt? Neile ja teistele küsimustele vastas nädalalehele Panorama Jõhvi valla haridusnõunik Maria Laanemäe.

– Proua Laanemäe, kui ütleme sõna “projekt”, siis tekib pilt millestki mastaapsest. Samas on fondi suurus 6000 eurot – see on summa, millest vaevalt piisab näiteks väikese lava rentimiseks, paigaldamiseks ja tehniliseks sisustamiseks üheks õhtuks. Seoses sellega tekib küsimus: milliste projektide jaoks on fond mõeldud?

– Jah, summa on väike, aga me räägime noorte omaalgatuste toetamisest – nende noorte ideede elluviimisest, kellel ei pruugi veel projektide kogemust olla. Jutt käib algatustest, mille elluviimine ei nõua olulisi kulutusi. Toetuse maksimaalne suurus, millega taotlejad saavad arvestada, on 1000 eurot. Näiteks eelmisel aastal viidi tänu meie toetusele ellu 7 projekti ning veidi üle tuhande euro jäi reservi, mis läks üle selle aasta eelarvesse.

– Millistel eesmärkidel ei saa neid vahendeid kasutada?

– Kuna me näeme seda fondi läbi prisma, sealhulgas hariduse, siis peavad kõik projektid olema noorte kirjutatud. Jah, igas meeskonnas peaks olema koordinaator, keda esindab sama õppeasutuse töötaja, kuid rahalisi vahendeid ei tohiks suunata ekskursiooni eest tasumisele või varustuse ostmisele, vaid pigem millegi korraldamise protsessile ehk siis noortele. Oma projektiga töötades õpitakse vormistama oma ideed, põhjendama selle vajalikkust, korraldama oste, viima läbi üritusi, arvutama kulusid ja koostama aruannet.

– Kas valla noorte omaalgatusfondi abiga saavad arvestada mittetulundusühingud (MTÜ)?

– Ei, vallal on mittetulundusühingutele muud toetused. Jutt käib noortest, kes alles proovivad kätt projektitegevustes. Meie fond on mõeldud noortele vanuses 7 kuni 26 aastat, lähtudes seaduse tõlgendusest, mis vanuses inimesi peetakse noorteks.

– Mida peaks tegema noor, näiteks 25-aastane, kes ei ole enam gümnasist ega üliõpilane ja töötab teises omavalitsuses, kuid elab Jõhvis ja soovib oma ideed ellu viia?

– Igal juhul on huvitav teada saada, milline on selle inimese ettepanek. Keegi ei keela ju mentorit soovitamast.

– Kas ilma mentorita ei saa?

– Tulenevalt asjaolust, et me räägime valla rahast, soovisime vähendada bürokraatiat, kuid kontrollida raha jaotamist ja selle kasutamist. Seetõttu tegutsevad Jõhvi valla territooriumil tegutsevate valla asutuste ja noorteorganisatsioonide töötajad projektori mentorite ja koordinaatoritena. Mis puudutab 25-aastase inimese näidet, kes enam kusagil ei õpi, siis keegi ei keela tal leida mentorit samast õppe- või kultuuriasutusest, kus ta varem õpilasena käis.

– Täna räägitakse üha enam õpetajate suurest töökoormusest. Kas nende hulgast on mentorit lihtne leida?

– Mentori roll on juhendada, arutada ja soovitada, kuid see ei tähenda, et õpetaja peaks kogu projekti ise vedama. Põhitöö idee elluviimiseks tuleb noortel endil ära teha. Nagu eelmise aasta praktika näitab, ei olnud koordinaatorite leidmisega probleeme.

– Ütlesite, et raha ei saa kasutada tehnika ostmiseks, aga mis siis, kui näiteks spordiürituse läbiviimiseks on õpilasel vaja inventari, mida pole?

– Kehtiv kord lubab selliseid oste teha, kuid nende vajalikkus tuleb projektis selgelt välja tuua. Ütleme nii, see punkt sai korda sisse viidud, et raha läheks just noorte vajadusteks.

– …ja mitte pistikupesade ostmiseks.

– Tinglikult öeldes jah. Seda raha ei tohiks kasutada esemete ostmiseks, mida tuleks osta asutuse eelarvest või tänu projektitegevusele.

– Milliseid projekte viidi ellu rahalise toetuse jagamise esimese etapis?

– Nagu ma varem ütlesin, viidi eelmisel aastal ellu 7 noortealgatust. Ökoloogiale pöörati palju tähelepanu ja sellele teemale pühendati mitmeid projekte. Näiteks korraldasid noored töötubasid, kus õpiti tundma jäätmete ringlussevõtu protsesse, nimelt mittevajalike asjade taaskasutamist hilisemaks tarbematerjalina kasutamiseks. Noored tegid tekstiilist kotte. Teine projekt oli pühendatud jäätmete sorteerimisele, kaaluti erinevaid ennetustöö meetodeid elanikkonnaga. Teises meistriklassis õppisime tegema Belgia vahvleid. Ühes koolis toimus heategevusõhtu ja teises koolis toimus jõulude eel suur tantsupidu. Üks projektidest, mille elluviimine nõudis lisavarustuse ostmist, kandis nime “Lugemispesa” – see on koolis loodud koht, kus õpilased saavad aega veeta, lõõgastuda, lugeda oma lemmikraamatut veidi vabamas õhkkonnas kui klassiruumis või raamatukogus.

– Projektide kirjutamine nõuab teatud oskusi. Teadmised, mida noortel on piisavalt. Eeldan, et gümnaasiumite õpilastel või üliõpilastel on projekti kallal lihtsam töötada.

– Oleme muutnud taotlusvormi võimalikult lihtsaks. Dokumendi saab esitada praegusele õpilaste põlvkonnale hästi tuntud elektroonilise süsteemi SPOKU kaudu. See süsteem on Jõhvi vallavalitsuses kasutusel olnud juba mitmeid aastaid, selle kaudu võetakse vastu kõik spordiklubide või kultuuriseltside, valla asutuste avaldused ja taotlused. Eelmisel aastal veendusime, et kaasaegsed noored suudavad oma projekti vormistada. Loomulikult tegid taotlejad taotluste vastuvõtmisel või aruandlusel pisivigu: keegi alustas tööga liiga hilja ja ei jõudnud teatud kuupäevaks dokumente koostada. Tekkisid ettenägematud asjaolud, mis poleks võimaldanud täielikult ideed ellu viia jne. Peab selgelt aru saama mis on projekt, miks seda vaja on ja kes on sihtrühm. Ja finaalis lihtsalt näidata, kas see õnnestus või mitte.

Loomulikult oli meil vahendite jagamise esimeses voorus palju osalejaid. Nägime, et mõned projektid tõmbasid rohkem inimesi, teised olid vähem edukad, kuid seda ei peetud mingisuguseks veaks. Näeme seda õppeprotsessina ehk kutsume noori mõtlema küsimuse üle “Kui osalejaid oli vähe, siis mida peaks järgmisel korral tegema, et projekt meelitaks rohkem inimesi?”. See annab hindamatu kogemuse, mille põhjal õpivad noored iseseisvust, suhtlemisoskust, vastutustunnet, ettevõtlikkust, püüavad oma ideid ellu viia ning ükskõik mis summadest tulevastes projektides räägitakse, sadu tuhandeid või miljoneid eurosid, ei pruugi inimene olla seotud selliste dokumentide loomisega, kuid oskus oma ideid esitada ja neid 21. sajandil kaitsta ei ole kindlasti üleliigne.

– Projektide esitamise tähtaeg on 1. aprill. Millised on Teie ootused noorte omaalgatusfondi raha jagamise teisele etapile?

– Olen kindel, et ka sel aastal esitavad noored edukalt oma projekte ning nende elluviimine muudab Jõhvi valda veelgi paremaks, – lõpetas Maria Laanemäe.

Intervjueeris Ilja Telnov

Autori foto

Reklaam