Elanike arvu vähenemisest tingitud haridusasutuste ühendamisest on räägitud ja kirjutatud kaua ning linna koolivõrgu ümberkorraldamine on toimunud aastaid järk-järgult. 2010. aastal suleti Oru kool, 2008. aastal Pärna Põhikool ja 2011. aastal sulges uksed Vahtra Põhikool.

Eelmisel aastal esitles firma Cumulus Consulting haridusstrateegiat, autorite hinnangul piisab aastaks 2035 kahest põhikoolist Järve linnaosas ja Ahtme linnaosas ühest kolme paralleelklassiga. Dokument on oma olemuselt nõuandev, kuid lõplikud otsused peavad langetama linnavolikogu praeguse ja tulevase koosseisu saadikud. Seoses kõige eeltooduga esitas nädalaleht Panorama kõikide täna Kohtla-Järve linnavolikogus tegutsevate fraktsioonide esimeestele mitmeid küsimusi ning andis neile platvormi, et edastada linlastele oma nägemus koolivõrgu arengust.

25-liikmelises Kohtla-Järve Linnavolikogus on kolm poliitilist jõudu: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja Restart Kohtla-Järve fraktsioon.

oplus_1048578

– Täna on Kohtla-Järvel viis munitsipaalpõhikooli ja üks täiskasvanute gümnaasium. Riigi omandis on Kohtla-Järve Järve Kool ja Kohtla-Järve Gümnaasium. Mis puudutab munitsipaalharidusasutusi, siis nende arvu osas tuleb lõplik otsus langetada tulevikus, kuid milline on teie nägemus linna koolivõrgust praegu, arvestades, et võimalikust asutuste sulgemisest või ühendamisest on räägitud mitu aastat?

Kohtla-Järve Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eduard Odinets: – Koolivõrgu reorganiseerimise orientiiriks on loomulikult linna poolt vastu võetud Kohtla-Järve haridussüsteemi arendamise strateegia. Strateegia lähtub linna praegusest demograafilisest olukorrast ning sündimuse ning linnaelanike sisse- ja väljavoolu trendidest ja prognoosidest. Kuigi strateegias on välja toodud võimalikud stsenaariumid aastaks 2035, tuleb teatud otsused langetada juba praegu.

Linnavalitsus on koostanud oma visiooni vajalikest muudatustest lähiaastateks, toimusid ka esimesed arutelud linnavolikogu tasandil, mille tulemuste põhjal saadeti dokumendid revideerimiseks ja täiendavaks analüüsiks. Lisaks on vaja paremini läbi viia koolide töötajate ja hoolekogude kaasamise protsess otsuste arutelusse, samuti pöörata rohkem tähelepanu kavandatavate muudatuste kommunikatsioonile.

Põhimõtteliselt, nagu mulle tundub, on Järve ja Ahtme linnaosades munitsipaalpõhikoolide õigusliku ühendamise osas kokkulepe ehk Järve linnaossa võiks jääda juriidilise isikuna üks kool praeguse kahe baasil, Ahtme linnaosas võiks olla ka üks kool kolme olemasoleva baasil. Koolide õiguslik ühendamine ühise haldus- ja finantsjuhtimise alla aitaks oluliselt kaasa ressursside, sh inimressursside ratsionaalsemale ja koordineeritumale kasutamisele.

Küsimusi tekitab pigem teema, mis ajaks, kui palju ja milliseid õppehooneid nende uute koondkoolide raames säilitada – või mitte. Järve linnaosas tundub asi selge olevat. Tööd jätkuvad uue Kesklinna Põhikooli majas ja Slaavi Põhikoolis seni, kuni kõik lapsed ühte majja ära mahuvad, arvestades muidugi ka riigi poolt lubatud uue Järve kooli ehitust. Aga see pole munitsipaal, vaid riigi.

Keerulisem on olukord Ahtme osas, kus riik lubas rahastada uue munitsipaalkooli ehitust ja kus praegu on neid hooneid kolm. Selles küsimuses ootavad saadikud linnavalitsuselt täiendavat põhjalikku analüüsi ja ajaraami, millal ja milliseid muudatusi koolimajade kasutuses tehakse. Selge on see, et kolm koolimaja on mõne aasta pärast luksus, kuid otsustades, millised hooned likvideerida ja millised alles jätta, tuleb olla väga ettevaatlik ja tugineda üksikasjalikule analüüsile.

Kohtla-Järve Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin: – Täna on linna eelarvest haridusele eraldatud 53% ja Eesti keskmine on 47%. Probleemiks on koolimajade mittetäituvus. Koolikoha kõrge hind võtab ära ressursse, mida saaks kasutada õppetegevuse arendamiseks. Kahtlemata vajab koolivõrk ümberkorraldamist ning täna võiks Järve linnaossa jääda üks munitsipaalkool ja Ahtme linnaossa kaks.

Kohtla-Järve Linnavolikogu Restart Kohtla-Järve fraktsiooni esimees Janek Pahka: – Kohtla-Järve koolivõrk vajab kordategemist mitmel põhjusel. Esimene on see, et aastaks 2035 väheneb Kohtla-Järvel põhikoolide õpilaste arv keskmiselt 47,4% ehk ligi poole võrra. Põhikoolides on kohti juba praegu rohkem kui vastavas vanuses õpilasi. Õppeaastaks 2024-2025 on linnas ligikaudu 2700 põhikooliõpilast, koolikohti on 5000. Õppeaastal 2031-2032 on põhikoolis alla 2000 õpilase.

Teise põhjusena ütleksin, et Kohtla-Järvel tegutsevast 5 munitsipaalkoolist pole ühtegi, mille maja oleks täielikult renoveeritud. Teostatakse ainult vajalikud tööd. Linna eelarve ei võimalda neid hooneid ka edaspidi korda teha.

Kolmas põhjus on üleminek eestikeelsele õppele, täpsemalt kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide puudus. Koolide koondamine võimaldab inimressurssi tõhusamalt kasutada.

Olukorras, kus Haridus- ja Teadusministeerium on eeltoodud objektiivsetel põhjustel teinud ettepaneku rahastada Kohtla-Järve kahe uue kooli ehitamist, on koolivõrgu korrastamine vajalik. Seda oleks tulnud teha aastaid tagasi. Nüüd, kus kõik faktid on sügisel koostatud haridusstrateegias välja toodud, jääb üle vaid loota, et koostöös koolipere, lapsevanemate ja linnavalitsusega viiakse muudatused ellu.

Restart Kohtla-Järve seisukoht on, et lisaks põhilisele riigikoolile (Järve kool) oleks õige moodustada täiesti uued munitsipaalõppeasutused, üks kool Järve linnaossa ja üks Ahtme linnaossa ja ehitada selleks otstarbeks kaasaegne hoone Ahtme. Kõik Kohtla-Järve põhikooliastmete lapsed saavad õppida kolmes põhikoolis. Uutele linnakoolidele valitakse uued juhid (praegused töötajad saavad kindlasti kandideerida), määratakse uued nimed, koostatakse uued õppekavad, kujundatakse uusi traditsioone jne.

Tasub rõhutada, et koolivõrgu kordategemisel on kõige olulisem koostöö koolide, lapsevanemate ja linnavõimu vahel. Vaja on viia läbi selgitustööd, näidata fakte ja selgitada, et lastele parema koolikeskkonna ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste pakkumiseks on vaja muudatusi.

– Kesklinna uue koolimaja ehituse kulud on esialgsete hinnangutega võrreldes peaaegu kahekordistunud ja jäävad 12 miljoni euro lähedale. Millega peavad linnavõimud teie arvates arvestama enne järgmise projektiga alustamist, mis on mastaapselt võrreldav Kesklinna Põhikooli ehitusega?

Kohtla-Järve Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eduard Odinets: – Uue Kesklinna kooli ehitamise kulud on minu arvates kasvanud võrreldes planeerituga peamiselt seetõttu, et kooli eelarve ettevalmistamise ja ehituse hankelepingu sõlmimise vahele on jäänud liiga palju aega. Siit ka õppetund tulevikuks – kiirendada kõiki neid protsesse nii palju kui võimalik. Lisaks sellele olid muidugi kriisid, mis mõjutasid ehitusperioodi – pandeemia ja sõda Ukrainas. Me ei saa selliseid kriise ette näha. Samuti põhjustasid olulise osa linna täiendavatest kuludest ehitushanke käigus toimunud rikkumised, mistõttu riik vähendas oluliselt ehituse rahalist toetust. Siinkohal jääb üle vaid loota, et linna ametnikud on sellest õppust võtnud ning uue ehituse puhul selliseid vigu ei esine.

Kohtla-Järve Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin: – Dokumentide koostamisel tuleks kahtlemata arvestada Kesklinna Põhikooli ehitamise kibedat kogemust. Teha kõik endast olenev, et teha arvutused ja võimalikud hindade korrigeerimised võimalikult täpselt ning lisada ehituse elarvesse reserv.

Kohtla-Järve Linnavolikogu Restart Kohtla-Järve fraktsiooni esimees Janek Pahka: – On oluline, et omanikud teostaksid uute objektide ehitamise kõigis etappides kvaliteedi järelevalvet. Projekti töösse tuleb kindlasti kaasata õppeasutuse juht, eriti tehniliste kirjelduste koostamise etapis. Projekteerijaga tuleks teha tihedat koostööd ning kindlasti vältida Kesklinna Põhikooli projekteerimisel ja ehitamisel tehtud vigu. Ehituslepingut sõlmides tuleks selgelt välja tuua, kes ja millistel juhtudel kannab nende tekkimisel lisakulusid. Näiteks hinnatõusuga kaasnevad riskid peaks kandma ehitaja, mitte linn.

oplus_1048578

– Viimastel aastatel on paljudes omavalitsustes ehitatud uusi koolimaju. Nende kaasaegsete rajatiste eripäraks on basseini, spordisaali ja aktuste saali puudumine. Erandiks pole ka Kesklinna Põhikooli maja. Mida tuleks teie hinnangul ette võtta Tammiku Põhikooli hoonega, kus on kaks spordisaali, suur aula, väike auditoorium (muusikaklass) ja bassein, aga ka Maleva Põhikooli hoonega, kus on ka bassein, spordisaal ja aktuste saal ?

Kohtla-Järve Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eduard Odinets: – Kuna Ahtme linnaosa koolimajade osas pole otsuseid veel langetatud ja võimalike stsenaariumide analüüs jätkub, siis nüüd saab rääkida vaid basseinide ja spordisaalide küsimuses põhilised lähenemisviisid. Linnavolikogu otsustas selle juba eelmise aasta novembris nõustudes osalema Ahtme uue koolimaja ehitamise projektis. Saadikute otsuse kohaselt ei saa koolivõrgu ümberkorraldamist läbi viia koolinoorte spordi- ja huvitegevuse arvelt. Seetõttu tuleb koolimajade saatuse üle otsustamisel arvestada ka sporditaristuga. Aga ka siin tuleb vaadata demograafilisi näitajaid ja laste arvu. Selge on see, et tahaksime basseini ja multifunktsionaalset spordisaali igas koolis, kuid tuleb olla realist ja mõista, et ka nende hilisem ülalpidamine nõuab teatud kulutusi ja mitte väikseid.

Kohtla-Järve Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin: – Kuigi Tammiku Põhikooli maja on “noorim”, on see ka ülalpidamiselt kõige ressursimahukam. Seda hoonet pole mõistlik taastada, mistõttu see lammutatakse. Arvestame sellega, et uued koolimajad kerkivad ilma sporditaristuta, mistõttu tehti ministeeriumile ettepanek jätta alles osa Maleva Põhikooli hoonest, kus asuvad ujula ja spordisaal. Mõistame, et linna koolivõrgu ümberkorraldamine on vältimatu ja seetõttu peame otsuste tegemisel mõtlema laste turvalisusele, langetama otsuseid nende huve, mitte saadikute poliitilist kuuluvust arvestades.

Kohtla-Järve Linnavolikogu fraktsiooni Restart Kohtla-Jäeve esimees Janek Pahka: – Uued koolid annavad võimaluse sportida nii sees kui ka õues. Kesklinna Põhikoolis on multifunktsionaalne saal, kus saab ka üritusi läbi viia. Suurürituste läbiviimiseks saab kasutada Kultuurikeskuse ruume. Kooli basseinide hooldamine on kallis protsess. Järve linnaosas on mõttekam ujumistunde läbi viia Kohtla-Järve Spordikeskuses. Ahtme uut kooli ehitades peaks projekteerija arvestama võimalusega säilitada Maleva Põhikooli majast see osa, kus asuvad bassein ja võimla. Linn peab leidma Tammiku Põhikooli hoonele elanike ootustele ja vajadustele vastava kasutuse. Oluline on tagada, et uutes koolides oleks rohkem ruumi väikestele klassidele. Selleks on vaja läbi rääkida Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kahjuks venitab Kohtla-Järve Linnavalitsus ümberkorralduste algusega ja see võib meie linna lastele maksma minna kaks uut koolimaja. Sel juhul võib õppetegevus vanades ruumides kesta pikki aastaid, – lõpetas Janek Pahka.

Ilja Telnov

Autori foto

Reklaam