Uut projekti “Ühiskondlikku muutust toetavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused Ida-Virumaal” viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Kohalikele spetsialistidele luuakse hoolduskoordinatsioonimudel, et abivajajatele võimalikult lihtsalt ja kiiresti vajalikku abi osutada. Sellest ja paljust muust rääkisid uue programmi juhid Tamara Karpušina ja Olga Pihlak.

7 miljonit eurot maksev projekt on mõeldud perearstide koormuse vähendamiseks ja osa sotsiaaltoetustega kaasnevate haldusprobleemide lahendamiseks. Nagu ütles projektijuht Tamara Karpušina, on piirkonnas praegu mõlemas sfääris kriis. Lisaks spetsialistide vähesusele on teiseks faktiks elanikkonna ja arstide vähene teadlikkus Ida-Virumaal pakutavatest sotsiaalteenustest. Programmi üks eesmärke on motiveerida kohalikke omavalitsusi looma uusi ja arendama olemasolevaid koostöövõrgustikke sotsiaalses keskkonnas.

– Esimene on integreeritud teenuste arendamine, mis tähendab, et sotsiaalsfääri ja tervishoiusektori vahel on tihe seos. See võimaldab perearstidel kiiremini saada teavet selle kohta, milliseid sotsiaalteenuseid piirkonnas osutatakse. Hetkel oleme tuvastanud probleemi, et perearstid lihtsalt ei tea, milliseid teenuseid kohalikud omavalitsused pakuvad. Sellest tulenevalt teeme selliseid elementaarseid asju nagu üksteise tutvustamine, ümarlaudade korraldamine, arutelud, info edastamine, kontaktandmete andmine. Sellega loodame tõesti tõsta mõlemas valdkonnas pakutavate teenuste kvaliteeti. – ütles Tamara Karpušina.

Ida-Virumaale on plaanis luua vähemalt 6 töökohta koordinaatoritele, kes hakkavad perearstide kõrval tööle Tervisekeskustes. Uute spetsialistide ülesandeks saab inimesele õigeaegse sotsiaalabi osutamine. Koordinaator hindab patsiendi vajadusi ja teenuste vajadust, võtab ise ühendust ning abivajaja saab tuge, osaledes minimaalselt administratiivsete küsimuste lahendamisel.

– Koordineerimismudel on sotsiaalministeeriumi projekt, mis kuulutati esimest korda välja umbes 5 aastat tagasi. Selles osalesid paljud piirkonnad ja maakonnad. Edukaim näide on Tartu linn, kus tervisekeskustes töötavad mitmed koordinaatorid. Tervisekeskustes töötab kolm sellist koordinaatorit. See projekt osutus nii tulemuslikuks, et kõigi kolme koordinaatori ametikoha tagamise võttis üle kohalik omavalitsus ehk spetsialistide palka maksab nüüd Tartu linna eelarvest. Suur hulk positiivseid hinnanguid tuli perearstidelt, sest nende koormus vähenes. Patsiendid olid samuti tänulikud. Nüüd on neil veel üks inimene, kelle poole saab otse pöörduda, – selgitas Tamara Karpušina.

Sellest sügisest on plaanis kaasata Jõhvi ja Sillamäele kumbagi üks ning Narva ja Kohtla-Järvele kaks spetsialisti.

Projekti koordinaator Olga Pihlak ütles, et projekti raames on juba toimunud erinevaid konverentse ja seminare.

– Korraldame perearstide teabepäevi, kuhu kutsume Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja kutsume ka arste, kellel võib olla võimalus linna tööle asuda. Kutsume kohalikke omavalitsusi rääkima nende organisatsioonide pakutavatest sotsiaalteenustest. Ja kuna teenused peavad olema kliendile orienteeritud, tuleb siin kõigepealt alustada arstidest ja õdedest, kes seda teavet annavad, sest nemad on esmased kontaktid patsientidega. Juba on peetud ka esimesed infoseminarid, mis olid pühendatud dementsusele. Meie piirkonnas on elanikkond vananev ja me peame mõistma, et sellega on seotud palju erinevaid probleeme. Seetõttu valisime selle teema ja korraldasime kaks suurt konverentsi, mis toimusid Narvas ja Jõhvis. Kokku osales üle 150 sotsiaal- ja tervishoiuspetsialisti, – ütles Olga Pihlak.

Lisaks seminaridele töötatakse projekti raames välja erinevaid koolitus- ja täiendõppepakette sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele.

– Võtsime endale statistika kogumise ja kõrgkoolidele info edastamise rolli. Peame juba läbirääkimisi, et mõned programmid saaks meie piirkonnas ellu viia. Näiteks alates selle aasta septembrist käivitab Tallina Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus  terviseedenduse õppekava. Ja 18. aprillil (kell 12.00-13.30) on kõigile mõeldud infopäev, kus räägime, mis see programm on, milleks see mõeldud on ja kus peale lõpetamist tööd leida. Jõuti kokkuleppele, et piirkonda tekib Hooldustöötaja eriala töökohapõhises õppes. Praegu tegeleme aktiivselt vaimse tervise õenduse magistriõppe siia toomise võimalusega. Praegu on piirkonnas vaimse tervise teenuste kättesaadavusega väga kahetsusväärne olukord. Narvas on näiteks üle 52 tuhande inimese, aga vaimse tervise õde on vaid üks, – rääkis Olga Pihlak.

Pakutavate koolituste nimekiri on üsna ulatuslik ja seda täiendatakse. Olga Pihlak lisas, et korraldatakse ka esmaabikursusi, kuna kõik Ida-Virumaa perearstid ei suuda seda abi vajadusel osutada. Lisaks töötatakse projekti raames välja meetmed erinevate sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavate spetsialistide piirkonda meelitamiseks, et julgustada neid valima töö- ja elukohaks Ida-Virumaad.

Projekt viiakse ellu Õiglase Ülemineku Fondi toetusmeetmete raames.

Aleksandr Šteinert

Foto IVOL