Eesti heategevusfond MTÜ Südamete Soojus on kümne aastaga kaasanud oma töösse rohkem kui 3000 vabatahtlikku. Selle aasta alguses tunnustas president Alar Karis selle juhti ja aasta vabatahtlike kaasajat Anna Rehemad.

Südamete soojus on 13. jaanuaril 2014 asutatud mittetulundusühing, mis ühendab aidata soovijaid ja abivajajaid, viies ellu erinevaid projekte, korraldades üritusi ja aktsioone.

Aastaid tagasi köögis sõbralikus vestluses kõlanud idee on kümnendiga kasvanud mastaapseks vabatahtlike liikumiseks ning tänaseks abistab MTÜ peamiselt asenduskodude lapsi, viib läbi meistriklasse ja suvelaagreid ning talvel korraldab neile jõulupidusid kaasates kultuuriasutusi. Lisaks abistab organisatsioon abivajajaid sihtotstarbeliselt näiteks ravimite ostmisel, mida haigekassa ei hüvita.

Organisatsiooni põhitegevused toimuvad kahes Eesti piirkonnas – Harjumaal ja Ida-Virumaal. Anna Rehema sõnul on aidata soovijaid rohkem kui abivajajaid ning sõbralik vabatahtlike meeskond aitab inimesi oma ridadesse kaasata.

– Mitu aastat tagasi mõtlesime koos mõttekaaslastega projekti “Mina muudan maailma” raames välja mängu, et kaasata kooliõpilasi vabatahtlike ridadesse ja tutvustada lastele heategevuse liike. Kaks korda nädalas said lapsed meili ja seejärel saatsid meile olenevalt ülesandest foto-, video- või lihtsalt tekstireportaaže. Mängu lõpus korraldame suure piduliku ürituse, kus anname välja auhindu ja arutame, millest lapsed ise aru said ja milline vabatahtlik tegevus neile meeldis, – rääkis Anna.

MTÜ juht väidab, et empaatilisi inimesi on Eestis piisavalt ja sageli pakutakse abi rohkem kui vaja, tuues näiteks ühe Kohtla-Järve naise loo. Siis õnnestus invarolleri jaoks vahendeid otsides koguda raha uue kodu ostmiseks.

– Kohtusime Ljuboviga, kes sel ajal elas Orul ja tutvusime tema olukorraga. Pärast kohtumist kirjutasin sotsiaalvõrgustikesse lihtsalt südamest postituse, nagu seda näen. Tänu kommenteerinud ja raha üle kandnud inimestele kogusime üle viie tuhande euro ning sponsorilt, suurettevõttelt lisandus veel kaks tuhat. Haigekassa 90-protsendilise hüvitisega läks invaroller üle kolme tuhande euro asemel maksma vaid veidi üle 300 euro. Saanud heakskiidu kõigilt aidanutelt kolisime naise munitsipaalpinnalt 7 tuhande euroga ostetud korterisse. Nii sai Ljubast nii invarolleri kui ka korteri õnnelik omanik, – meenutab Anna Rehema.

MTÜ ei vastuta võlakohustuste eest ega kogu vahendeid nende likvideerimiseks. Organisatsioon ei kasuta vahendite kogumiseks konkreetset platvormi, kuna Anna sõnul võtavad tuntud ressursid annetuste eest vahendustasu, mida ta peab ebaõiglaseks tingimuseks

– Seetõttu avaldame teksti sotsiaalvõrgustikes ja püüame inimese vajadusi väga detailselt kirjeldada. Kui me räägime suurest summast, näiteks 7 tuhandest eurost, siis see hirmutab inimesi, sest mõned inimesed mõtlevad: “Noh, ma annetan 5 eurot, mida need väikesed summad aitavad?” Seetõttu on kõige lihtsam, kiiremini lahendatavam ja isegi tasuvam 300-400 euro suurune abi. Palju kõnesid tuleb inimestelt, kes tahavad vabatahtlikuks saada. Enamasti on need inimesed, kes tahavad midagi oma kätega teha, tulla kontserdile, üritusele, vestelda või lastega mängida, – selgitas Anna Rehema.

Nagu ütles heategevusorganisatsiooni asutaja ja juhataja, ei aita MTÜ mitte ainult abivajajaid, vaid ühendab ka empaatilisi vabatahtlikke ning loob loomeinimestele platvormi esinemiseks ja ideede elluviimiseks. Kümnendat korda toimus loominguline kontsert, mille eesmärk on koguda annetusi erinevatele organisatsioonidele, asenduskodudele, erivajadustega laste koolidele ja sihtabile. Varem Tallinnas toimunud muusika- ja luuleõhtu “Tindipott” toimus tänavu esimest korda Ida-Virumaal.

– Meie traditsiooniline üritus “Tindipott” on Maksim Galkini loodud originaalmuusika ja -luule loovõhtu.10 aastat tagasi oli meil palju loomingulisi inimesi, need olid muusikud, luuletajad ja lauljad, organisatsiooniga liitunud. Loominguline inimene on Eestis reeglina materiaaseid väärtusi vähetähtsustav inimene. Millega ta saab aidata? Loomulikult oma osaluse, oskuste ja talendiga. 4. mail toimus esimene kontsert Kirde-Eestis. Miks siin? Ma ise kolisin siia Tallinnast ja pealegi on siin tekkinud vabatahtlike “idatiiva” tuumik, nagu me seda kutsume. Kõik ei saa sõita kontserdile pealinna. Paljud soovisid õhtut just Ida-Virumaal veeta, – rääkis Anna ja lisas, et seekord koguti raha puuetega inimeste kogukonna uue sülearvuti jaoks.

Sel päeval ei toimunud Narvas mitte ainult muusikute, lauljate ja luuletajate esinemised. Heategevusõhtul korraldati Narva grupi Mora vokalisti Jevgeni Kosi maalide näitus ja müük.

– Näitus on nagu üks suur sein, millel olid välja pandud Jevgeni valitud lõuendid. Tahtsin väga näha maali “Mets pärast tulekahju”, kasutasime isegi selle fotot oma ürituse plakati kujunduses. Uskumatu pilt! – ütles Anna.

Lisaks Jevgeni Kosile osalesid “Tindipotil” Narvast pärit ajakirjanik ja raamatu «Обнаженность» (“Alastus”) autor Jevgenia Parv, grupi Bossi tütar liige Aleksander Aracimovitšus koos poja Nikita ja tütre Valeriaga, andekas poetess ja muusik Sofia Danilova, kes kirjutab luulet eesti keeles ja loob laule. Olesja Luik ja Stas Aleev rõõmustasid hanga ja cajoni trummide mänguga ning õhtu lõpetas Narva luuletaja Vladimir Tok, kelle luuletusi armastavad Internetis mitmemiljonilise auditooriumiga kuulsad blogijad.

Kümne aasta jooksul on heategevusorganisatsiooni töösse kaasatud rohkem kui 3000 vabatahtliku, kes on saanud selle tegevusest teada erinevatest allikatest. MTÜ-l on Internetis oma leht ja aktiivne töö sotsiaalvõrgustikes. Lisaks on Jõhvis kavas koondada vabatahtlikud ühe katuse alla.

– Mul on suur-suur unistus avada midagi Narva “Vita Tiimi” sarnast Jõhvis, suur maja erinevate MTÜ-dega. Esialgne idee oli Toilas kaldal asuv maja laagrite, vabatahtlike kokkutulekute ja koolituste jaoks, tõeline “vabatahtlikkuse kool”. Aga Toila on logistiliselt keerulisem saada kui Jõhvi, – jagas Anna oma plaane.

Eesti president Alar Karis andis 2. veebruaril üle auhinnad neile, kes on andnud suurima panuse elujõulise kodanikuühiskonna arengusse. Anna Rehema märgiti ära kategoorias “Aasta Vabatahtlike Kaasaja”. Vastuseks õnnitlustele ja aukirjale kinkis Anna presidendile joonistuse “Südametega puu”. Selle joonistas Kohtla-Järve asenduskodu tüdruk Alina.

Aleksandr Šteinert

Foto eraarhiivist