23. juunil tähistas Eesti pidulikult Vabadussõja võidupüha. Tänavu oli mastaapsete pidustuste keskus Narva, kus päev varem, 22. juunil, toimus Peetri platsil muinastule süütamise tseremoonia. President Alar Karis andis paraadil võidutule pidulikult üle kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele. Tuli viidi maakondadesse, kus selle leek süütas jaanituled.

Jõhvis peeti jaanipäeva tähistamist traditsiooniliselt pargi suvelaval. Pidu algas kell seitse õhtul. Rahvale esines ansambel VANA KALLIM, kes andis pidustustele hoogu. Oma loominguga rõõmustasid kohalikud talendid – tantsurühmad Gevi ja Värten ning noored vokalistid Kristelle Mäe ja Annabel Pelepelin. Pidustuse peakülaliseks oli kuulus eesti laulja Marju Länik.

Tänavu veebruaris pälvis Marju Länik muusikaauhinna “Panus Eesti Muusikasse”. 50-aastase loomingulise tegevuse jooksul jõudis ta esineda erinevates kollektiivides ja ansamblites: Vana Toomas, Mobile, Music Seif, Vitamiin, Kontakt, Mahavok ja Dialog.

Enne õhtu kulminatsiooni – jaanitule süütamist – esinesid Jõhvi rahvale ja külalistele Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa. Pärast õnnitluskõnesid suunduti koos ülejäänud pidustusest osavõtjatega muruplatsile, kuhu oli juba ehitatud palkidest püramiid. Jaanitule süütas vallavanem Maris Toomel. Pärast seda, kui tuleleegid valgustasid pargi keskosa, vastasid Maris Toomel ja Vallo Reimaa nädalalehe Panorama küsimusele ja selgitasid, mida jaanipäev nende jaoks tähendab.

Maris Toomel: – Eelkõige seostub jaanipäev võidupüha tähistamisega. See on traditsioon, mis kuulutati 1934. aastal riigipühaks. Eestlaste jaoks on võit Võnnu lahingus väga oluline. Samas on lõkke tegemise traditsioon tore ja see on aeg lähedastega lõõgastumiseks ja perega koos olemiseks. See on minu jaoks väga oluline pidu.

Vallo Reimaa: – Jaanipäev on minu jaoks traditsiooniline kogukonnapüha, mil sama kandi inimesed kogunevad ja tunnevad end ühtse tervikuna. Kui jõulud on pigem perekondlikud pühad, mil pereliikmed kogunevad, siis jaanipäeval on lõke koht, omamoodi sümbol, mille ümber kogunevad inimesed samast külast või linnast. Vanasti süüdati igas külas jaanipäeval oma lõke. See on aasta kõige olulisem püha, mil kogunevad kõik elanikud. Samast traditsioonist peavad kinni ka Jõhvi elanikud, kes on tänaseks siia kogunenud ja tunnevad end ühtse perekonnana. Inimeste ühendamine on jaanipäeva üks olulisemaid funktsioone.

Kohtla-Järvel toimus tähistamine kahel päeval – 22. juunil toimus pidulik programm Sompa ja Oru linnaosades ning 23. juunil tähistati Eesti elanike erinevaid põlvkondi ühendavat suve üht peasündmust Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosades.

Suurim rahvapidu toimus Järve linnaosa rahvapargis. Publiku ette astusid ansambel Perelaz, line-tantsurühm A.C.D., rahvamuusikaansambel Ämmatagused ja rahvatantsuansambel Virulane. Peakülaliseks oli rühmitus Rõõmusbänd.

Kõiki parki kogunenud linlasi tervitas ja õnnitles pidupäeva puhul Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Eduard Odinets, kes süütas tantsijate saatel jaanitule. Tule süütamise protsess kulges sujuvalt tantsuks loominguliste kollektiivide ja linnaelanike osavõtul.

– Jaanipäev on püha, mil saab kitsas pereringis või laiemas sõbralikus ringis tähistada kesksuve, aasta pikimat päeva ja mõnusalt aega veeta. Sellele pühale lisab tähendust ka võidupüha rõõm, – ütles Eduard Odinets.

Sel aastal ilmaga vedas, nii et linlased said täiel määral sukelduda pühade meeleollu ja nautida ööni lõkkevalguses kontserdiprogrammi.

Ilja Telnov

Autori foto