Igavikku läks järjekordne õppeaasta, mis sai mõnedele lõpetajatele hüvastijätuks koduse alma mater’iga ja teistele õpilastele omamoodi märgiliseks verstapostiks koolitee jätkamisel juba gümnaasiumi seinte vahel. Loomulikult jääb see sündmus, Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ja linnavolikogu esimehe Eduard Odinetsi pidulik vastuvõtt Kohtla-Järve Kultuurikeskuses, kõigile igaveseks mällu.
Pidulikule vastuvõtule olid kutsutud mitte ainult parimad, vaid linna töökamad, usinamad, sihikindlamad õpilased: gümnaasiumid medaliga lõpetanud, põhikoolide tublid lõpetajad, olümpiaadide ja erinevate loomefestivalide-konkursside võitjad noored muusikud ja kunstnikud – nii lõpetajad kui ka need, kes 1. septembril õppeasutuses õpinguid jätkavad. Austati ka gümnaasiumide, põhikoolide ja huvikoolide (Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool, Koolinoorte Loomemaja) õpetajaid, kelle eestvedamisel saavutasid õpilased märkimisväärseid võite. Austust avaldati ka koolide direktoritele.
Lavale tuldi poodiumit mööda, kahju, et punast vaipa polnud, sest kõik tulijad olid seda väärt. Vastuvõtul andis linnapea Henri Kaselo igale noorele osalejale tänukirja ja linnavolikogu esimees Eduard Odinets kauni roosi. Esmalt aga pöördusid nad saalisolijate poole õnnitlus- ja tänusõnadega. Saal oli peaaegu rahvast täis: kohale olid tulnud mitte ainult kutsutud, vaid ka emad-isad, vanavanemad, õed ja vennad, sõbrannad ja sõbrad. Oli see ju omamoodi tähetund. Juubeldav ja enamiku jaoks kordumatu.
Laval olid esitletud noored talendid: muusikuid, tantsijaid ja isegi ooperilaulja, kes esitasid oma numbritega minikontserdi, lisades ametlikule üritusele sära.
Sellel õppeaastal on Kohtla-Järvel neli kuldmedaliga ja seitseteist hõbemedaliga lõpetajat.
Nagu ütles nädalalehele Panorama linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Aleksandr Apolinsky: „Kuldmedaliga lõpetasid: Uljana Bobõljova, Erika Smirnova, Daniil Morin, Isabel Mägi. Linn premeeris igat õpilast 400 euroga ja hõbemedaliga lõpetanut 300 euroga. Igat põhikooli 68 tublit lõpetajat100 euroga. Linna, maakondlikel, vabariiklikel olümpiaadidel osalenud ja võitnud 45 õpilast, iga saavutatud koha eest 50 eurot (neil, kes paistsid silma mitmel olümpiaadil, näiteks kolmel – 150 eurot), millele lisandus veel 100 eurot parima lõpetaja preemiat. Piirkondlike, vabariiklike, rahvusvaheliste loomefestivalide-konkursside huvikoolide võitjad – 29 muusikut ja kunstnikku – igaüks 50 eurot. Sel aastal on plaanis üle vaadata ja muuta linnas juba arutlusel olev parimate õppurite premeerimise kord, näiteks lisame uued õpilaste kategooriad, kes väärivad rahalist kiitust ja toetust”.
Vastuvõtule olid kutsutud kõik gümnaasiumide lõpetajad, Kohtla-Järve linna elanikud, olenemata sellest, millise gümnaasiumi nad lõpetasid, kas Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi või Jõhvi Gümnaasiumi. Jõhvi Gümnaasiumi lõpetajate seas oli ka Anna Panenko.
“Ei õnnestunud “kaks ainet”, – muigab Anna. – Mul on tunnistusel kaks nelja – matemaatikas ja füüsikas.
– Mida on teie arvates vaja, et gümnaasium medaliga lõpetada?
– Suurt pingutus, palju tööd, seada endale kõrged eesmärgid – koolis iga päev hästi õppida. Kõige täiuslikult tegemine nõuab palju tööd.
– Alati, iga päev, viie peale minek ja ka närvid, sest kui ihaldatud viie asemel saad nelja, kas see on omamoodi stress?
– Jah. Kuid siin peab kõike saavutama.
– Kõndija ületab teel olevad raskused – nagu rahvatarkus ütleb?
– Täiesti õige. Vaja on sihikindlust ja kõik muu käib eesmärgi saavutamisega kaasas.
– Milline on tuleviku eesmärk – mis ootab ees?
– Õpingud Ameerikas, Kentucky osariigis. Olen juba sisse arvatud ülikooli spordimeditsiini teaduskonda.
– Miks meditsiin?
– Siin mängis suurt rolli minu vanemate eeskuju, nad on arstid.
Ahtme Põhikooli lõpetas kiitusega ainult viitega Arseni Zguro. Ta on ka matemaatika ja keemia linna olümpiaadide võitja.
– Ilmselt tuleb sellise edu saavutamiseks peaaegu päevi raamatute taga istuda?
– Tegelikult on siin teisiti. Mõned peavad sellele palju aega pühendama, teiste jaoks aga läheb kõik lihtsalt.
– Aga isiklikult teile?
– Minu jaoks piisab koolitundidest ja igapäevaste kodutööde tegemisest – kõige õigeaegsest esitamisest. Kuigi loomulikult peab oma teadmisi rikastama muudest allikatest.
– Ja nüüd plaanite õpinguid jätkata Kohtla-Järve Gümnaasiumis?
– Ei. Jõhvi Gümnaasiumis.
– Mis selle eelistuse põhjustab?
– Kool on kodule palju lähemal, elan Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Mind on juba gümnaasiumisse vastu võetud, sooritasin sisseastumiseksamid ja käisin vestlusel.
– Kelleks tahaks saada pärast keskkooli lõpetamist, kas täna on selline unistus?
– Jah, aga see on praegu saladus.
Aleksandr: – Olen siin lihtsalt külaline. Tulin oma sõbra üle rõõmustama ja teda veel kord õnnitlema. Ta lõpetas keskkooli hõbemedaliga ja sõidab välismaale õppima. Mu sõber on minust aasta vanem, lõpetan gümnaasiumi alles järgmisel õppeaastal ja loodan, et lähen ka välismaale õppima, võib-olla sõbrannaga samasse ülikooli.
– Olen siin vene keele ja kirjanduse olümpiaadide juhatajana, minu õpilased on olümpiaadide võitjad, – selgitab Ahtme põhikooli õpetaja Valentina Ivantsova. – Mul on väga hea meel, et meie linnas on nii palju andekaid noori, ka olümpiaadide võitjaid ja auhinnatuid. Matemaatikas, füüsikas, keemias, vene keeles… Need lapsed on Kohtla-Järve tulevik, nad teevad meie linna veel paremaks, veel ilusamaks, pean silmas ka praeguseid noori kunstnikke ja muusikuid, andekaid on nii palju. Seega on meie linna tulevik loodetavasti heades kätes. Tahaks väga, et nad pärast kõrghariduse omandamist teistes linnades ja välismaal, naastaks oma kodulinna.
Elena: – Olen sellel üritusel emana. Esiteks tahan südamest tänada oma tööandjat, et ta lubas mul tööajal siia tulla, sest muidu poleks ma seda tänuüritust näha saanud. Väga kaunis sündmus – meie silme ees on meie uus põlvkond. Targad, andekad, ilusad – väärt austust, uhkust, imetlust. Hing rõõmustab, isegi rõõmupisarad tulid silma. Kui palju toredaid noori on meie linnas üles kasvanud, vastupidiselt siiani eksisteerivale Kohtla-Järve negatiivsele kuvandile, ka kogu Ida-Virumaa, mis taas tõestab: see negatiivne kuvand on kunstlikult loodud. Nende noorte üle on võimatu mitte uhkust tunda. Olen uhke oma poja üle, tema suure teadmistehuvi üle – ta lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga… Tahaks väga, et mu pojal ja teistel lõpetajatel, nagu kõigil siinviibivatel noortel, läheks kõik elus hästi, kuna nad ise on selle nimel palju panustanud ja pingutanud.
Darja: – Täna on mu sõbrannal imeline päev – teda austatakse põhikooli suurepärase lõpetamise, samuti kunstikooli kiitusega lõpetamise puhul. Ta joonistab väga hästi ja tuli peaaegu kõigil osaletutel kunsti konkurssidel (ka rahvusvahelistel) võitjaks või auhinnatuks. Joonistan ka, lõpetasin ka kunstikooli, aga minu saavutused on palju tagasihoidlikumad. Täna siin olemine on rõõm, tõeline pidu tugevatele, sihikindlatele noortele – vääriline eeskuju mitte ainult eakaaslastele, vaid ka noorematele õpilastele.
Ksenia Nikolajevna: – Mind kutsus siia lapselaps. Ta on tark ja alati väga usinalt õppinud, kuigi mitte emakeeles õppida oli raske. Gümnaasiumi lõpetas hõbemedaliga ja ühe neljaga, kuigi kulla oleks võinud saada, aga matemaatika õpetaja osutus liiga põhimõttekindlaks. Muidugi ei pea õpetaja ega kool lõpetajatele hindeid kinkima, aga omamoodi avansi võiksid nad anda ja mitte murda oma õpilaste, eriti lõpetajate tiibu. Minu lapselaps, humanitaarteaduste erialal, ei vaja hilisemas elus matemaatikat süvitsi, ta läheb ülikooli humanitaarteadusi õppima. Kuigi medal on, ei õpita mitte medali, vaid teadmiste pärast. Just teadmised aitasid mu lapselapsel välismaale ülikooli astuda. Muidugi suur tänu koolile ja kõikidele õpetajatele, et nad mu lapselapsele nii tugevaid teadmisi andsid.
…Vastuvõtt jätkus teise korruse fuajees tee- ja kohvijoomise ning loomulikult suhtlemisega. Eriti aktiivselt gümnaasiumi lõpetajate seas: võib-olla ei saa nad enam kõik kokku – edaspidi lähevad nende eluteed eri suundadesse. Aga olgu kuidas on, olgu need teed kõigile edukad ja õnnelikud – täitugu kõik tänased unistused.
Antonina Vaskina
Autori foto
JÄLGI MEID