Eelolev õppeaasta saab olema omamoodi ajalooline nii Eestis kui ka Kohtla-Järvel: algab vene õppekeelega koolide üleminek eesti õppekeelele – sellest ja mitte ainult sellest intervjuus Kohtla-Järve Linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Aleksandr Apolinskyga.

– Eelmisel aastal võeti vastu Kohtla-Järve linna haridusstrateegia aastateks 2023–2035, millised on selle peamised, eriti olulised tuleviku verstapostid?

– Tegemist on mahuka dokumendiga, mis näeb ette erinevaid muudatusi Kohtla-Järve linna haridusvõrgus. Õppeasutuste liitmine, uute õppeasutuste moodustamine ja asutamine, eelkõige põhiharidusega seotud klastri – 1. kuni 9. klassini, mis täna tegutseb meie linnas. Meil on kuus munitsipaalomandis kooli, viis põhikooli ja üks täiskasvanute gümnaasium. Samuti on üks erakool Intellekt, üks riigi omandis olev põhikool ja üks riigigümnaasium. Riigikoole haldab Haridus- ja Teadusministeerium, munitsipaalomandis koole haldab linnavalitsus.

– Kas haridusstrateegia raames midagi juba rakendatakse?

– Oleme koostanud linnavolikogule dokumendi järgmise haridussüsteemi reformi kohta. Ligi viis kuud arutati seda dokumenti erinevates linnavolikogu komisjonides. Samuti moodustati linnapea kantseleis nende küsimuste ja probleemidega tegelemiseks erikomisjon. Reformi – Kohtla-Järve linna haridusvõrgu korrastamise – arutelu tulemuseks oli see, et linnavolikogu otsustas liita alates 1. septembrist 2025 viis munitsipaalkooli kaheks munitsipaalkooliks. Nii ühendatakse kaks Järve linnaosas tegutsevat kooli – Kesklinna ja Slaavi. Slaavi liitub Kesklinna kooliga ning Ahtme linnaosas Tammiku ja Ahtme põhikoolid Maleva põhikooliga.

– Milline on nende “surevate” koolide hoonete edasine saatus – kas koolidel tuleb ühine juhtkond ja haridus jätkub nende seinte vahel?

– Juhtkond saab olema üks, kuid nende koolide juhtimissüsteem muutub. Järve linnaosas jätkub õppetöö kahes kohas ehk kahes praegu tegutsevates koolides. Ja Ahtme linnaosas tegi linnavolikogu täna järgmise otsuse: Maleva põhikooli territooriumile ehitatakse uus põhikooli maja – investeeringute raha tuleb Euroopa Liidult, haridusminister on juba vastava käskkirja allkirjastanud. Õppetöö jätkub Ahtme põhikooli hoones. Ja mis saab uue kooli ehitamise ajal, millises koolis sel ajal õppetöö toimub – Tammiku või Maleva – selline otsus tuleb vastu võtta hiljem.

– Täpsustame, kui Maleva kooli territooriumile kerkib uus koolimaja, siis praegune hoone lammutatakse?

– Osaliselt, õigemini suurem osa – alles jäävad vaid ujula, aktusesaal, spordisaal ja tehnilised ruumid. Ahtme põhikooli hoone, nagu ma juba ütlesin, jääb alles, sest laste arv on suur ja need mõlemad honed asuvad lähestikku, mis on väga mugav – neid hakatakse kasutama ühtse tandemina.

– Kas Tammiku põhikooli hoone kaob?

– Nagu ette nähtud, tuleks see hoone tulevikus lammutada.

– Kas on juba teada, mis selle asemele tuleb?

– Ei. Seda tuleks arutada nii linnavalitsuse kui ka linnavolikogu tasandil. Ka seda, mis sellest hoonest edasi saab. Ehk linn müüb selle kellelegi. Siit võib minu arvates leida erinevaid lahendusi. Peaasi, et seal poleks tühermaad. Või mahajäetud hoonet.

– Selles koolis on ka ujula. Kas see ka kaob?

– Maleva põhikoolis on ka ujula ja see on paremas seisukorras kui Tammiku põhikoolis.

– Kas pole kahju seda hoonet lammutada, seda enam, et see on praegustest põhikoolidest noorim?

– Jah, see ehitati viimasena, kuid see on ehitatud selle perioodi viimasel aastal (kool avati 9. septembril 1991), mistõttu ehituse kvaliteet polnud piisavalt hea.

– Olgu kuidas on, kõik liigub edasi, ka uus põlvkond õpilasi, pean silmas esimesse klassi astujaid. Kas linn on valmis vastu võtma neid, kes lähevad nüüd esimesse klassi?

– Kindlasti. Ja suure rõõmuga. Laste arv, kes peaksid minema esimesse klassi, on üsna suur, mistõttu tehti järgmine otsus: Järve linnaosas on viis esimest klassi (Slaavi põhikoolis kaks, Kesklinna põhikoolis kolm, millest üks on erivajadustega lastele), Ahtme linnaosas (ühe klassi avab Tammiku põhikool, kaks, neist ühe erivajadustega lastele, Ahtme põhikool ja kolm klassi Maleva põhikool). Tavaklassis hakkab õppima 24 õpilast, erivajadustega laste klassis aga ligi kolm korda vähem.

– See tähendab, et praeguste esimesse klassi astujate koguarv on juba teada?

– Järve linnaosas on neid rahvastikuregistri andmetel 138, Ahtme linnaosas 144.

– Miks pole Kohtla-Järvel ikka veel tsentraliseeritud elektroonilist süsteemi lapse esimesse klassi registreerimiseks?

– Nüüd töötame selle olukorra, olemasolevate ebamugavuste parandamise nimel. Aga ma arvan, et 1. augustiks on linna ja iga kooli juhtkond kõik esimese klassi õpilaste nimekirjad kooskõlastanud. Mitte ainult selleks, et oleks põhjalik arusaam, kellel kui palju õpilasi esimeses klassis on, aga ka selleks, et iga kool teaks, mitu õpilast neil järgmise üheksa aasta jooksul õpivad.

– Mida on seoses eesti õppekeelele üleminekuga oodata 1. septembril?

– Järve linnaosa kahes koolis – Slaavi ja Kesklinna – viime valitsuse kehtiva määruse alusel eesti õppekeelele üle esimese ja neljanda klassi. Ahtme linnaosas hakkavad nii Tammiku kui ka Ahtme koolis eesti keeles õppima esimene ja neljas klass, kuid Ahtme koolis puudutab see uuendus osaliselt ka viiendat klassi ning Maleva kool läheb täielikult – 100% – üle eesti keelele.

– Kas koolid – nii õpilased kui ka õpetajad – on selleks valmis, mida arvate?

– Personaliga on muidugi probleeme: igas koolis on õpetajate täitmata ametikohti, kuid kooli juhtkond otsib koos linna ametnikega õpetajaid, et 1. septembriks poleks klassiruumid tühjad ja õpetaja seisaks õpilaste ees.

– Kui 1. septembril pole kedagi klassi ette panna, siis nagu ütles haridusminister, peab direktor tagasi astuma?

– Jah, nii see on.

– Kust saame õpetajaid, kui neid Eestis lihtsalt napib, ka neid, kes oma ainet eesti keeles õpetavad. Ja kui pole õpetajaid, siis keda klassi ette panna – kas need on suvalised, hariduskauged kuid eesti keelt oskavad inimesed?

– Oleme teinud otsuse koolide direktorite tasemel: me ei võta tööle neid, kellel pole pedagoogilist haridust – vastavat kvalifikatsiooni. Seetõttu läbivad need inimesed, kellelt saame dokumente vabade õpetajakohtade käimasolevatele konkurssidele, teatud filtri: kui puudub pedagoogiline ettevalmistus, siis kooli direktor neid tööle ei võta. Samal ajal peab kooli direktor kasutama erinevaid otsingumeetodeid, st mitte ainult tuginema erinevatele kuulutustele, vaid kohtuma potentsiaalsete kandidaatidega, samuti osalema erinevatel üritustel, looma sidemeid ülikoolidega kus õpivad tulevased õpetajad, et saada tulevasi töötajaid. Neid tuleb otsida teistest maakondadest, näiteks Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt. On maakoole, kus õpilaste arvu vähendatakse või suletakse koolid üldse ja vabanevad kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad. Seega on meil ka seal õpetajate leidmiseks teatud võimalused. Peame nendega koostööd tegema – kohtuma, läbi rääkima… Ja täna lasub koolide direktoritel tõepoolest suur vastutus personali leidmisel ja loomulikult esimeste ja neljandate klasside ettevalmistamisel, et need oleksid alates 1. septembrist täielikult õpetajatega kindlustatud.

– Milline on linna praeguste õpetajate eesti keele oskus?

– Pilt pole ühtlane. On neid, kes on keele vajalikul tasemel selgeks õppinud. Mõned õpetajad täiendavad end kursustel, osad osalesid vahetusprogrammides eesti õppeasutustes, et enne eksami sooritamist oma teadmisi täiendada. Osa õpetajaid sooritas eksami märtsis ja ka juunis… Ja kõige selle põhjal analüüsime juba augusti alguses tulemusi: kellest meil puudus on, kes on eksami sooritanud või läbi kukkunud ja kuidas tekkinud probleemi edasi lahendada. Kui inimesel on vajalik tase C1, kuid ta ei suutnud seda ja ei täitnud vajalikku nõuet. C1 – neile õpetajatele, kes hakkavad oma ainet õpetama eesti keeles ja B2 neile, kes hakkavad õpetama vene keeles neis klassides, mis praegu eesti õppekeelele üle ei lähe. Näiteks Kesklinna põhikoolis hakkab esimene ja neljas klass – 100% – eesti keeles õppima ning teises ja kolmandas klassis on osa õppeaineid vene keeles, samuti viiendast üheksanda klassini on osa õppeainetest vene keeles.

– Kas täielik üleminek eesti õppekeelele eeldab üleminekuperioodi?

– Jah. Igal aastal läheb teatud arv klasse üle eesti õppekeelele. Ehk siis aastast 2024 kaks klassi – esimene ja neljas, aastast 2025 – kaks järgmist klassi… Ja viimased lähevad üle 2029. aastal.

– Kahjuks ei suutnud paljud õpetajad eksamit sooritada vajalikul tasemel. Ja nüüd peavad nad lõpuks töölt lahkuma – kas linnas on mingisugune tugisüsteem või peavad nad nüüd oma elu ise korraldama?

– Fakt on see, et iga kooli direktor teavitas veel jaanuaris neid õpetajaid, kellel oli kvalifikatsiooninõuete mittetäitmise punkt ja märtsis toimus vastav vestlus… Mõned õpetajad on juba teinud lõpliku otsuse koolist lahkuda seetõttu, et nad ei hakka oma eesti keelt täiendama, et oma ainet õpetada. Nendega on ainult üks lahendusprobleem. Ja need õpetajad, kes ütlesid, et neil on konkreetne tegevuskava eesti keele oskuse parandamiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks, nad käivad kursustel ja sooritavad eksameid. Sel juhul on vaja teistsugust lahendust – tulla neile vastu.

– Samas on eesti keele oskus üks asi, aga oma ainet tuleb õpetada nii, et õpilased õpitavast aru saaksid. Kas kuidagi arvestatakse õpilaste psüühilise seisundiga, kuidas see kõik neile mõjub?

– Üldiselt on täna iga kooli õpilased eestikeelse õppega kursis, sest mõnda ainet (ja rohkem kui ühte) õpetatakse eesti keeles. Seetõttu on see neile üsna tuttav teema, nad mõistavad ja tajuvad seda üsna selgelt.

– Aga ained on erinevad. Keerulisem on asi matemaatika, füüsika ja keemiaga – nende ainete omandamine nõuab erilisi pingutusi ja täiendavat ettevalmistust (sh juhendamist). Kui võtta matemaatika riigieksamite tulemused, siis need on Eestis madalad – omamoodi õpilaste teadmiste peegeldus, aga mis saab siis, kui nad õpivad matemaatikat eesti keeles?

– Matemaatika õppimisel sõltub palju õpilase võimetest ja õpetaja oskusest õpetada ainet nii, et see omandatakse. Vaja on mõlemapoolset pingutust.

– Olukord: õpetaja oskab eesti keelt C1 tasemel, kuid ei suuda ainet õpilasele edasi anda ja õpilane loomulikult ei omanda seda osates eesti keelt halvasti, milliseks kujunevad siis teadmised, see on õpilase jaoks täielik stress?

– Koormus on muidugi suur, aga ma arvan, et kõik saavad hakkama… Arvan, et vanemad valivad kooli, kuhu nende laps esimesse klassi läheb, nagu ka teisele haridustasemele ülemineku puhul. Muidugi annab eestikeelne haridus teatud konkurentsieelised, sest kui laps jääb elama ja edasi õppima või eriala õppima Eestis, siis eesti keelt on tal igal juhul vaja. Aga kui eesmärk on see, et see laps läheb välismaale õppima, mõistan vanemaid: nad tahaksid omandada ainetes sügavamaid teadmisi, et laps saaks neid kasutada välisülikooli astumiseks ja valitud teel edasi arenemiseks. Aga me elame Eestis.

– Kas peale õpetajate on koolides veel vabu kohti?

– Meil ei ole piisavalt spetsialiste, eriti psühholooge, sotsiaalpedagooge, erivajadustega lastega töötavaid eripedagooge. Otsime neid aktiivselt. Püüame sellele probleemile erinevaid lahendusi leida, et need lapsed, kes seda tuge vajavad, saaksid seda igas koolis. Näiteks lepime kokku teistes koolides töötavate spetsialistidega, kes saavad samaaegselt meie koolides mõne täiendava töökoormuse enda kanda võtta.

– Kas need töökohad saavad täidetud?

– Saavad, kuid ma ei ole siiski nii optimistlik: mõnes koolis näeme nii õpetajate kui ka spetsialistide puudust. Leian, et koolide direktoreid tuleks värbamisprotsessi rohkem kaasata. Näidates juhiomadusi selleks, et kandidaadid, kes kooli korraldatavale konkursile vastavad kvalifikatsiooninõuetele, tulevad ja jääksid kooli tööle. Kuigi loomulikult tahaks alati valida parimat. Nii kooli direktor kui kohalik omavalitsus… Meie koolides on end hästi tõestanud süsteem: üks klass – kaks õpetajat ehk täpsemalt õpetaja ja abiõpetaja. Ja see praktika jätkub ka edaspidi, kuigi see mudel muutub osaliselt. See programm nõuab teatud kulutusi, täna eraldab raha riik, aga ka meie omavalitsus püüab leida teatud ressursse mõnele koolile, mõnele klassile, kus sellise mudeli järele on tungiv vajadus.

– Arvestades viit munitsipaalomandis põhikooli, on ka linna hallatav Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasium. Milline on selle edasine lugu?

– Lähtuvalt eelmisel aastal vastuvõetud haridusstrateegiast ja alates 2022. aastast pidas Kohtla-Järve linn Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbirääkimisi selle gümnaasiumi viimiseks ministeeriumi haldusalasse, kuna gümnaasiumis ei õpi mitte ainult Kohtla-Järve elanikud, vaid ka teiste omavalitsuste – teenindatakse üsna suurt piirkonda: Lüganuse, Toila, Alutaguse, Jõhvi… Ja ühisotsus võeti vastu ning ministeeriumiga koostati haldusleping õppeasutuse staatuse muutmiseks. Leping on juba allkirjastatud, nii et 1. septembrist ei ole gümnaasium enam munitsipaalõppeasutus, vaid riiklik. Kuid midagi ei muutu ei õpilaste ega õpetajate jaoks. Kõik jääb samadele tingimustele ja kokkulepetele.

– Kokkuvõtteks: mida on 1. septembril Kohtla-Järve koolides oodata?

– Rõõmsameelsust. Pidulikkust. Avatud on kõikide koolide uksed.

Antonina Vaskina

Autori foto