Reedel, 19. juulil, lõppes Kuldkaru rahvusvahelise noorte vabamaadluse laagri vahetus. Valastel asuvas Kuldkaru mõisas elasid kümme päeva noored maadlejad ja poksijad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Hispaaniast. Selle aja jooksul ei parandatud mitte ainult oma füüsilist vormi ja võõrkeelte oskust, vaid panustati ka Soome lahe ranniku puhtuse hoidmisele.

Rahvusvahelise laagri läbiviimise traditsiooni algatas kümme aastat tagasi Kohtla-Järve vabamaadluse spordiklubi Kuldkaru. Selle aja jooksul kogus laager populaarsust mitte ainult Eesti sportlaste seas, külalistena tulid erinevate riikide esindajad. See on mõeldud viiekümnele inimesele. Nagu ütles spordiklubi Kuldkaru treener Jevgeni Tarassov on selline noorte arv laagris tingitud kohtade arvust mõisas, mis mahutab mugavalt kuni kuuskümmend inimest. „͈Noorte vanus on 8-17 aastat. Lisaks maadlejatele tulid meile ka poksijad. Mõisa territoorium on üsna suur, seal on mitu spordiväljakut, mis võimaldab läbi viia mitmekesist programmi,” – ütles Jevgeni Tarassov.

– Praegusel ajal pole palju spordilaagreid, eriti kui vahetused kestavad kümme, mitte viis päeva. Kas teie laagrisse on palju soovijaid?

– Suvel toimub meie klubis erinevaid laagreid, näiteks juunis korraldasime laagri eranditult meie klubi maadlejatele. Laagrid toimusid juuli teises pooles ning siia kutsusime neid, kes on kõige rohkem valmis intensiivseteks treeninguteks. Parim kestus on kahenädalane vahetus, kuid see on mõeldud valmis sportlastele ja seda kümnepäevast laagrit võib pidada keskmise koormuse laadseks. Siin määrame maadlejate potentsiaali, näeme, kes milleks võimeline on.

– Mida noored kümne laagripäeva jooksul tegid?

– Tegime kolmekilomeetriseid jookse ümber Toila pargi, kümnekilomeetriseid matku ning käisime Toila SPA basseinis. Lisaks koolitustele kaasati laagris osalejaid ka vabatahtlikesse tegevustesse. Nii õnnestus meil matka käigus koristada Soome lahe rannikut. Alustasime Toilas ja matka lõpetasime mitte kaugel mõisast. Tulemuseks oli umbes kümme kilomeetrit. Päeva jooksul õnnestus noortel kokku korjata ligi viiskümmend suurt kotti prügi, – rääkis treener.

Küsimusele, kas nii pikk distants hirmutas, vastas laagris osaleja ja külaline Tallinnast Polina Timšina: “Oli raske, aga väga lõbus. Olen selles laagris kolmandat korda. Ja kui me esimest korda matkama läksime, olin mures ja kahtlesin, kas mul jätkub jõudu sellise vahemaa läbimiseks, aga iga kord on matk huvitav vaadetega ja sõpradega suheldes. Rääkides läheb aeg väga kiiresti,” – vastas sportlane.

– Kas külastad sageli Ida-Virumaad ja kui jah, siis mis sulle siin meelde jääb?

– Tulen siia spordilaagrisse kord aastas ja vahel ka võistlustele. Matka ajal meenus kivine rannajoon. Seal on ilusad vaated.

– Mis tõi sind maadluse juurde?

– Meie peres hakkas maadlusega tegelema minu vend. See spordiala tundus mulle huvitav, otsustasin kätt proovida ja kuidagi tõmbas mind sellesse. Võistlus, adrenaliin enne matile minekut ja võidutunne on väga haaravad.

– Sa võiksid nagu eakaaslasedki nautida suvepuhkust ja puhata, kuid otsustasid hoopis spordilaagrisse minna, kus iga päev toimub mitu treeningut. Miks?

– Naasin just Euroopa meistrivõistlustelt ja valmistun maailmameistrivõistlusteks, seega veedan suve sellistes laagrites, trennides.

– Millised eesmärgid sead endale?

– Võita Euroopa meistrivõistlustel ja seejärel maailmameistrivõistlustel.

– Milline on senini sinu kõige olulisem saavutus?

– Euroopa meistrivõistlustel saavutasin kolmanda koha, võitsin mitu korda Eesti meistrivõistlustel.

– Millised unistused on seoses spordiga?

– Tahan võistelda olümpiamängudel ega välista tulevikus treenerina töötamist.

– Tunnistan, et noortelt sportlastelt ei kuule sageli, et nad tahavad treeneriks saada. Millised omadused peaksid sinu hinnangul olema inimesel, kes tahab teha treeneritööd?

– Esiteks peab ta oskama töötada lastega, suutma leida igaühele lähenemise, motiveerima, inspireerima, tekitama sportlases soovi edasi liikuda. Ta ei tohiks nõuda ja kui me räägime väikelastega töötamisest, siis ta peaks olema valmis midagi mänguliselt esitama.

– Polina, mis on sinu arvates treeneritöö juures kõige raskem?

– Hoida ennast, oskus mitte endast välja minna. Hindan oma treeneri järgi, kes on üsna rahulik ja teab kuidas sportlast õigel hetkel motiveerida.

– Vahetus lõpeb homme. Mis sulle kõige rohkem meelde jääb?

– Sõbralik kollektiiv, sain poiste ja tüdrukutega hästi läbi. Olid huvitavad treeningud, mis toimusid eranditult värskes õhus, mitte jõusaalis. See on hea! Jooksime palju, mängisime ja käisime saunas.

– Kas tuled veel sellesse laagrisse?

– Tingimata! – ütles Polina. Viieteistaastane sportlane lisas, et see pole viimane laager, kus ta sel aastal osaleb. Ees ootavad sportlikud treeninglaagrid Ungaris ja laager Viljandis.

Kohtla-Järve vabamaadlusklubis Kuldkaru toimub suve jooksul ligikaudu viis spordilaagrit ja kogunemist. Tihe treeninggraafik linnadest eemal mõjub soodsalt mitte ainult noorema põlvkonna füüsilisele vormile ja tervisele, vaid kaitseb poisse ja tüdrukuid ka tänavate kahjuliku mõju eest ning on pääsetee sihitust hängimisest kaubanduskeskustes.

Ilja Telnov

Autori foto