Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium alustab 1. septembril käesolevat õppeaastat uues staatuses: munitsipaalkoolist on saanud riigikool, omamoodi ajalooline sündmus.

Sellest ja mitte ainult sellest intervjuus gümnaasiumi direktor Olga Golovatšjovaga.

– Staatus muutub, kas tuleb ka teisi muudatusi?

– Põhimõtteliselt ei muutu midagi. Jääme samasse majja. Õpilased, õpetajad, ka õppekava – kõik jääb samaks, lisanduvad infotehnoloogia elemendid. Meid varustatakse juba infotehnoloogiliste vahenditega: oleme saanud kahele klassile sülearvutid, igas klassiruumis on digitahvlid. Tehnilised uuendused ja varustus võimaldavad paremini vastata kaasaegsetele nõuetele. Meie noored on ju digitargad ehk elavad selles maailmas. Ja seda tarkust vajavad paljud täiskasvanud ka tööl. Õpetajatele toimuvad digitahvlite ja uute programmide kasutamise kursused, püüame ajaga kaasas käia. Põhimõtteliselt oli loogiline, et meie õppeasutus otsustati viia riigi haldusalasse ka seetõttu, et meie õpilased ja õpetajad ei ole mitte ainult Kohtla-Järve linnast vaid teenindame kogu maakonda. Palju on õpilasi kolmest vallast – Lüganuse, Jõhvi, Toila ja loomulikult meie linnast. Nii et 1. septembrist oleme riigigümnaasium. Kool avati 1953. aastal ja oli siis õhtukool ning on töötanud alati samas majas, teised koolid lihtsalt liitusid meiega järk-järgult. Rohkem kui 70 aastat oli meie kool munitsipaalkool ja nüüd algab riigigümnaasiumina uus arenguetapp.

– Kas riigi haldusalasse üleminek on pigem pluss või miinus?

– Pluss, kuna see on areng. Linnaga oli meil väga tore koostöö, aga see on samm edasi. Linnas on palju koole ja kõigeks raha ei jätkunud. Materiaalselt on meil nüüd parem. See tähendab, et areng läheb veidi teises suunas. Ja need on minu arvates positiivsed muutused. Meie gümnaasium pole päris tavaline. Tegemist on täiskasvanute gümnaasiumiga: meile tulevad nii 17-aastased ehk 9. klassi lõpetanud noored kui ka vanemad inimesed – meil on õppureid ka vanuses 50­+. Ja nad lõpetavad kas põhikooli või gümnaasiumi. Hetkel võtame vastu avaldusi meie gümnaasiumis õppida soovijatelt. Erinevalt teistest linna gümnaasiumidest ja põhikoolidest on meie gümnaasium mittestatsionaarse õppevormiga õppeasutus ja seetõttu võtame dokumente vastu kuni 1. novembrini. Nii et praegu on meil kiire aeg – meie tulevased õppurid tulevad veel meie juurde: mõned naasevad teistest linnadest ja isegi riikidest. Meil on juba neid õpilasi, kes on kodulinna naasnud. Need on nii täiskasvanud kui ka noored. Sel õppeaastal võtame vastu kolm kümnendat klassi, millest ühes toimub õpe täielikult eesti keeles ja kaks klassi õpivad nüüd 60/40 programmi järgi ja oleme suurendanud ka eestikeelsete ainete arvu – see on ligikaudu 80/20 kursuste koguarvust. Loomulikult suurendame järk-järgult eestikeelsete ainete arvu – see on aja nõue, sest tulevikus peavad meie õpilased õppima kas kutsehariduskeskuses või kõrgkoolis eesti keeles. Ja me tahame, et nad oleksid selleks valmis.

– See tähendab, et teie koolis tegutsevad põhikool ja gümnaasium?

– Jah. Täpsustan, et meie juurde on õigus tulla neil noortel, kellel on täitunud 17 eluaastat, kuid võtame vastu ka nooremaid õpilasi, kui Rajaleidja nõustamismeeskond otsustab, et neile lastele sobib rahulikum keskkond, väiksemad klassid, individuaalsem lähenemine. Seega võtame vastu ka neid õpilasi, kes millegipärast tavakooli ei sulandu. Need on meie seitsmes, kaheksas, üheksas klass. Aga meil on veel üks osakond Viru vanglas, kus töötavad meie õpetajad ja seal võib õppetöö toimuda isegi esimeses ja teises klassis. Näiteks täna on meil seal üks teises klassis õppiv täiskasvanud õpilane. Viru vanglas õpetatakse gümnaasiumiastmes täielikult eesti keeles. Põhikoolis on seal kaks klassi – üks klass töötab vene, teine eesti keeles.

– Kui palju õpilasi täna on?

– Praegu on 180 inimest, aga kuna vabadele kohtadele vastuvõtt jätkub, siis 1. novembriks see arv ootuspäraselt loomulikult suureneb. Kui rääkida programmist, mille järgi meie õppurid õpivad, siis see on peaaegu sama, mis tavagümnaasiumis: samad eksamid, meie lõpetajad saavad sama tunnistuse. Ainus erinevus on see, et pole kehalise kasvatuse tunde ja on vähem kontakttunde ja valikaineid. Meil on üldhariduskool, seega pole konkreetseid suundi nagu teistes suurtes gümnaasiumides. Sellegipoolest tulevad meile õppima tulijad teadlikult õppima ja see on eriti meeldiv täiskasvanute puhul. Nad otsustavad teadlikult jätkata oma kunagi millegipärast pooleli jäänud haridusteed või otsustavad pärast ammu läbitud põhikooli minna kümnendasse klassi ja omandada siiski keskharidus.

– Õpikud, milliseid õpikuid te õppimiseks kasutate?

– Samu õpikuid nagu teistes koolides ja gümnaasiumites. Meil on hea raamatukogu – paberõpikud, kuid oleme kasutanud ja kasutame ka elektroonilisi õpikuid. See on väga mugav neile õpilastele, kes ei saa iga päev gümnaasiumis käia.

– Hariduse kvaliteet?

– See on kõrge. Meil on mille üle uhkust tunda. Meie õpilased osalevad olümpiaadidel teiste gümnaasiumidega võrdsetel alustel ja saavutavad häid kohti. Meil on ka medalistid. Näiteks eelmisel õppeaastal oli medaleid kolm: üks kuld ja kaks hõbedat. Oma teadmisi kinnitasid nad riigieksamite tulemustega. Üheksanda klassi lõpetajate hulgas on nii tublisid kui ka suurepäraseid õpilasi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist teeme traditsiooniliselt kokkuvõtted, kuhu lõpetanud edasi läksid. Viimase õppeaasta kohta pole veel kõiki andmeid kogutud, kuid üle-eelmise õppeaasta kohta on. Kaks kolmandikku 12. klassi lõpetanutest astus kõrgkoolidesse, peamiselt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Virumaa Kolledžisse, Tallinna Ülikooli ja teistesse ülikoolidesse. Seega on meie lõpetajad üsna konkurentsivõimelised ja saavad edasi õppida, mis rõõmustab mind väga. Oleme uhked oma õpilaste ja õpetajate üle.

– Kas õpetajatest on suur puudus?

– Personal on komplekteeritud – 27 õpetajat, vastaval tasemel eesti keele oskuse ja haridusega. Tegelikult olime uue õppeaasta alguseks valmistudes selle küsimuse ees.

– Kuidas teil õnnestus see lahendada, peaaegu kõik koolid otsivad endiselt õpetajaid?

– Pluss on see, et meil on alati olnud kaks osakonda – venekeelne ja eestikeelne, kus õpiti alati täielikult eesti keeles, nii et samad õpetajad, kui meil oli 60/40 haridusele üleminek, hakkasid aineid õpetama vene emakeelega õpilastele. Ja see pehmendas veidi praegust olukorda. Samuti võtsime eelmisel õppeaastal tööle mitu inimest ja sel aastal lisandus üks inimene, kuigi personali voolavus meil praktiliselt puudub. Meie kollektiiv on erinevas vanuses – on õpetajaid, kes on veidi üle 30 ja on ka neid, kes on üle 60. Ja see on hea, et nad on erinevas vanuses ja jagavad üksteisega kogemusi. See on hea ka õpilastele. Nad võivad pöörduda vestlema südamest südamesse õpetajaga, kelle puhul nad tunnevad end kindlamalt, et õpetaja neid mõistab. Meie meeskond on kakskeelne, kuid me ei jaga kunagi õpetajaid keele või rahvuse järgi. Kõik suhtlevad omavahel väga hästi. Kui rääkida kogu kollektiivist tervikuna, ma ei pea silmas mitte ainult õpetajaid, vaid kõiki gümnaasiumi töötajaid, siis kollektiiv on väga sõbralik, väljakujunenud – suurepärane. Paljud on töötanud väga pikka aega, kuid on ka neid, kes hiljuti meie juurde tulid.

– Kas õpetajad on ainult naised?

– On ka mehi. Ja selles osas oleme õnnelikud inimesed: meesõpetajaid on meil rohkem kui statistiliselt keskmiselt koolis – 6 inimest. Nende vanus on vahemikus 34 kuni 70. Meil on suurepärased õpetajad. Nad saavad aru, et paljud meie õpilased on töötavad inimesed, on ka kolme lapsega emasid ja noori emasid – neile tullakse alati poolel teel vastu: ehk kohandame koolituste ajakava oma õpilaste järgi. Esmaspäevast reedeni töötavad inimesed kandideerivad kaugõppesse ja tulevad tundi laupäeviti. Meil on töölaupäevad, mil kõik õpetajad on kohal ja õpilased saavad tulla konsultatsiooni, kirjutada kontrolltööd, teha arvestust või saada lisatunde. Nii on õppetöö korraldatud töötavatele täiskasvanutele, aga tulevad ka nooremad mittetöötavad õpilased, kui neil pole mingil põhjusel mõni teema läbitud. Meie õpetajad pakuvad alati tuge – vajadusel selgitavad uuesti, annavad alati võimaluse hindeid parandada, kui mingil põhjusel midagi kohe ei õnnestunud – selles osas on meil väga paindlik süsteem. Meie kool on väga tolerantne. Ka vanuseti, mil ühes klassis saavad õppida õppurid vanuses 17 ja 55. Tahan öelda, et see on isegi huvitav ja tuleb noortele kasuks, kui nad tahavad käituda nagu täiskasvanud. Need noored, kes tulevad meile õppima, saavad heas mõttes täiskasvanuks. Distsiplineerib, nad muutuvad rahulikumaks ja keskendumaks. Isegi õpimotivatsioon tõuseb – nad näevad selgelt, et haridus on elus vajalik ja parem on see omandada kohe hilisemaks lükkamata. Mul on hea meel, et täiskasvanud võtavad oma õpinguid väga tõsiselt. Meie õpilased on erinevate rahvuste esindajad, mitte ainult eestlased ja venelased. Oleme tõesti rahvusvaheline kool. Samas klassis võivad olla eri rahvuste esindajad, kuid seal on alati väga tolerantne õhkkond. Meie kahe osakonna – eesti ja vene – õppurid käivad sageli koos ekskursioonidel, üritustel ja isegi mõne aine tunnid toimuvad koos. Ja seoses sellega arvan, et siin on väga mugav õppida. Ka meie gümnaasium korraldab erinevaid üritusi nagu tavakoolgi. On ka projekte, näiteks osalesime eelmisel õppeaastal projektis “Kultuurisaadik”, kui meie vene ja eesti osakonna õpilased reisisid koos erinevatesse Eesti linnadesse, külastasid muuseume, teatreid, näitusi – tutvusime meie riigi kultuuriga. Eelmisel õppeaastal töötasid robootika ja kunstistuudio ringid, kus õpilased õppisid erilise huviga, avastades endas ootamatult kunstiande, kuigi enne arvasid, et ei oska joonistada.

– Keda on rohkem: nais- või meesõpilasi?

– Täiskasvanud õpilaste hulgas on rohkem naisi – nad on aktiivsemad, motiveeritumad kui mehed. Ja noorte seas on see umbes 50×50. Õpilased tulevad erinevatest koolidest ja erinevas vanuses. Alguses on raske harjuda uue kooliga, uue meeskonnaga, mistõttu on alguses väga oluline aidata neil võimalikult kiiresti ja väiksema stressiga kooliellu sulanduda, mida soodustab alati sõbralik õhkkond ja individuaalne lähenemine igale õpilasele. Teeme koostööd teiste asutustega – linna teenistused, pere- ja lastekaitse, Rajaleidja nõustamismeeskond (koos valime välja programmid, mis sobivad õpiraskustega õpilastele), Töötukassaga – oleme alustanud aktiivset koostööd nendega. On inimesi, kellel pole põhi- ega keskharidust ja neil soovitatakse see meil õppides omandada. Üheskoos viisime oma gümnaasiumis läbi ka lahtiste uste päeva. Loomulikult teeme koostööd teiste täiskasvanute gümnaasiumidega, aga ka paljude koolidega, siin on terve võrgustik – meie juurde tulevad õppima nende õpilased, kellel midagi ei õnnestunud. Hakkasime korraldama lahtiste uste päevi: üheksandate klasside õpilased tulevad, tutvuvad meie gümnaasiumiga ja räägime neile oma haridussüsteemist. Ja väga meeldiv, et paljud lahtiste uste päevadele tulnutest valisid 10. klassis õppimiseks meie kooli. Meil on leping ka ühe psühholoogilist teenust pakkuva nõustamiskeskusega. Siis, kui psühholoog on siin gümnaasiumis, saavad õpilased tulla rääkima ja arutlema oma probleemidest ja saavad abi ja nõustamist. Lisaks on meil tööks erivajadustega õpilastega koordinaator, ka selleks, et valida välja igaühele sobiv õppeprogramm. Kui õpilased tulevad õppima Rajaleidja nõustamismeeskonna otsusel, siis ka nende õpilastega tegeleb meie koordinaator, kes kontrollib, et õpetajad koostaksid igaühele individuaalse programmi, samuti nõustab õpilast, mida ja kuidas teha, ehk juhendab teda, aitab teda koos õpetajatega.

– Kas kahetsete, et vahetasite Kohtla-Järve linna hariduse peaspetsialisti bürokraatliku tooli direktori oma vastu?

– Ei. Mingil määral see töö ammendus: kontoritöö, lõputult pabereid aga siin on elav töö, täis elu.

– Eelnev töö haridusvaldkonnas oli nii-öelda teoreetiline, siin aga pidev praktika – kas midagi tuli kasuks, aitas kiiresti, põhjalikumalt uue ametikohaga harjuda?

– Osaliselt. Fakt on see, et olen hariduselt kooli direktor. Tartu Ülikoolis lõpetasin magistriõppe erialal “Kooli juhtimine”. On asju, mida ma seal teoorias õppisin, aga loomulikult oli ka uuendusi, mille enda jaoks avastasin. Näiteks seadused. Linnavalitsuses töötades ma eelarvega nii sügavalt ei tegelenud, tuli palju õppida, eelkõige kõike raamatupidamisega seonduvat – siin aitasid mind ka linnavalitsuse raamatupidajad. Ka personaliga seotud teemadega, sest otseseid alluvaid mul eelnevalt ei olnud. Aga tänu sellele, et kollektiiv mind väga hästi vastu võttis, harjusin kiiresti ära – mind aitasid siin alguses väga paljud. Olen väga tänulik ka eelmisele direktorile Valentina Aleksandrovna Lausmaale (ta läks pensionile). Olles aastaid sellel ametikohal lõi Valentina Aleksandrovna suurepärase kollektiivi, ehitas üles väga selge juhtimissüsteemi, nii et mul oli lihtne pärast Valentina Aleksandrovnat meeskonda juhtima tulla.

– Ja täna – kui kaua olete gümnaasiumi juhtinud?

– Aasta ja kaheksa kuud. Alates 2. jaanuarist 2023. Algul olin gümnaasiumi direktori kohusetäitja ja siis toimus konkurss, millest otsustasin osa võtta, võitsin ja olen nüüd direktor olnud aasta. Tulin siia kuidagi ootamatult isegi enda jaoks – tundsin, et pean edasi liikuma, edasi arenema, seda enam, et töötasin linnavalitsuses ligi 20 aastat ja kui selline võimalus avanes, siis loomulikult otsustasin proovida.

Olen selline inimene, kes on orienteeritud suhtlemisele – mul on siin huvitav. Siin näen ka ise õpilasi: eelmisel õppeaastal õpetasin eesti keeles kirjandust. Esimene haridus on mul raamatukoguhoidja, aga siis õppisin kirjandust põhjalikumalt. Teiseks erialaks on õpetaja-filoloog ja eesti keele kui teise keele õpetaja. Õpetasin suure rõõmuga.

– Täpsustame: esimene haridus, teine eriala, mis see on?

– Mul on neli erinevat haridust. Esimese järgi olen raamatukoguhoidja (lõpetanud Kohtla-Järve Polütehnikumi), teise järgi eesti keele õpetaja põhikoolis (Virumaa Kolledž), kolmanda järgi eesti keele kui võõrkeele filoloog (Tartu Ülikool, bakalaureus) ja neljanda järgi kooli juhtimine (Tartu Ülikool, magistrikraad).

– Mis on Teie arvates direktori töös kõige raskem?

– Tõenäoliselt on igal etapil omad raskused. Alguses oli rasked mõned uued asjad, mida ma endale selgeks tegin. Kuid täna see nii ei ole: tekkinud raskused on ületatud mis on julgustav. Täpsemalt, mitte ainult õpilased ei õpi, vaid ka mina: iga päev on mingi uus teadmine – avastad enda jaoks midagi, omandad midagi uut.

– Kas olete rahul koostööga Haridus-ja Teadusministeeriumiga?

– Teeme väga tihedat koostööd. Ministeeriumi töötajad on alati valmis aitama, suhtlevad alati positiivselt ja praegu saame vastused kõikidele küsimustele: nad juhivad seda protsessi väga hästi nii meie kui ka linnaga.

– Kas traditsiooniline õppenõukogu on juba toimunud?

– Jah, täna, 28. augustil. Arutati mitmeid küsimusi. Arutasime gümnaasiumi põhimääruse projekti, mille Haridus- ja Teadusministeerium meile ettepanekute tegemiseks esitas. Võtsime vastu täielikult uuendatud õppekava, millega tegelesime terve viimase õppeaasta. See on väga suur töö – üle 500 lehekülje. Väga mahukas dokument. Loomulikult on olemas riiklik õppekava, kuid iga kool koostab riikliku õppekava alusel arvestades oma eripära oma õppekava. Meil on oma spetsiifika, teistel gümnaasiumidel oma, põhikoolidel oma. Lisaks arutasime eelseisvat tööplaani: see dokument saadeti eelnevalt kõikidele õpetajatele. Plaan sisaldab kõike, mille järgi gümnaasium töötab terve õppeaasta jooksul, ka erinevate ürituste läbiviimist, mitte ainult kasvatustöö, kooli juhtimise, personali ja ressursside kasutamisega seotut. See on ka üsna mahukas dokument. Samuti otsustasime millised õpilased me järgmisse klassi üle viime – õpilased, kellele anti suveks ülesanded ja kuidas nad neid täitsid. Ja õnneks viime kõik üle – kõik said edukalt hakkama, mis muidugi rõõmustab. Täpsustasime algava õppeaasta vastuvõtu, millised klassid avatakse. Pöörasime tähelepanu ka tunniplaani koostamisele. Rääkisime ka 1. septembrist kõigis Eesti põhikoolides sisseviidavatest muudatustest. Sellest aastast alates pannakse 9. klassis hinded välja varem mitte nagu senini õppeaasta lõpuks, vaid 1. juuniks. Muudatused puudutavad ka eksamite toimumise aega – need algavad nüüd 9. klassis juba aprilli lõpus (varem alustasime eksamitega aprillis ainult gümnaasiumi osas). Ja 16. maiks saabuvad ka eesti keele kui teise keele eksami tulemused ning kõik põhikooli eksamite hinded tuleb infosüsteemidesse sisestada. 1. juuniks pannakse välja ka aastahinded.

– Mis on selliste muudatuste sisseviimise põhjus?

– Kui põhikooli lõpetajad astuvad gümnaasiumi, läheksid nad sinna põhikooli hinnete ja eksami hinnetega ning gümnaasiumid võiksid lähtuda oma potentsiaalsete õpilaste tasemest. Seda tehti ka selleks, et vältida dubleerimist – see tähendab testimise läbiviimist, nagu see toimus kuni selle aastani, kuid nüüd on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht, et teste pole vaja teha, sest 10. klassi astuda soovijatel on juba põhikooli õpitulemused: aastahinded, lõpuhinded ja eksamihinded. Aga vestlus jääb… Lõpuaktused toimuvad samal ajal nagu siiani, siin muudatusi pole.

– Kas Teie öeldu põhjal on gümnaasium juba täna, 28. augustil, õppeaasta alguseks täiesti valmis?

– Jah, viimased ettevalmistused alles käivad. Meie gümnaasium, nagu ka teised linna koolid, alustab uut õppeaastat 2. septembril piduliku aktusega. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lubas meie juurde tulla ja me ootame teda väga. Loodame, et ta külastab meie gümnaasiumi.

– Võib-olla soovite lõpetuseks veel midagi öelda?

– Tahan õnnitleda kõiki õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid uue õppeaasta alguse puhul, soovida edu õpingutes ja töös, optimismi ja tugevat tervist. Arvan, et vaatamata kõikidele haridussüsteemis toimuvatele muutustele saame hakkama. Ja meie õpilased saavad meie linnas ka edaspidi kvaliteetset haridust.

Antonina Vaskina

Autori foto

Reklaam