Kohtla-Järve võimud vaatavad tulevikku vaoshoitud optimismiga. 26. septembril vastu võetud linna eelarvestrateegia aastateks 2025-2029 järgi on investeeringuid kavandatud ligikaudu 48 miljoni euro ulatuses, millest ligikaudu 22 miljonit moodustavad linna eelarve vahendid.

Linna ühe põhidokumendi sisu tutvustas nädalalehele Panorama Kohtla-Järve linnavolikogu linnavara- ja eelarvekomisjoni esimees Riina Ivanova:

– Vastavalt vastuvõetud dokumendile, mis määratleb linna järgmise viie aasta eelarvestrateegia, plaanib Kohtla-Järve lähitulevikus teha olulisi rahalisi investeeringuid hariduse, kultuuri, spordi, kommunaalteenuste ja sotsiaalelu valdkonda.

Tahaks märkida, et paljud strateegias kavandatud investeeringud nõuavad osalist kaasfinantseeringut – kas riigilt või Euroopa fondidest. Ja kuigi võib tunduda, et rahaline koormus linnale saab olema suur, räägime linna osast umbes 30 protsenti.

Investeeringute osas suurendame oluliselt summat teede remondile. Senise 500 tuhande euro asemel plaanime igal aastal investeerida poolteist miljonit teede remondiks ja ehituseks ning jalgratta- ja jalgteedesse 1,3 miljonit. Me ei jäta tähelepanuta aiamaadele viivaid teid. Jätkame koostööd korteriühistutega, et võõrandada need teelõigud, mida kasutab korraga mitu korteriühistut ning nende teede remondikoormus langeb vaid ühe ühistu eelarvele. Kui rääkida bussiliiklusest, siis kunagi väljakuulutatud bussijaama rajamise asemel on linnal kavas ehitada köetav bussipaviljon, kus bussi ootavad inimesed saaksid kasutada tualetti ja osta pileteid. Linn jätkab tänavavalgustussüsteemi uuendamist, muutes selle ökonoomsemaks ja kättesaadavaks suuremale hulgale kodanikele. Veel üks keerulisem väljakutse linnavalitsuse ees on Raudi kalmistu laiendamine, mille praegusel territooriumil matmiskohtade arv pidevalt väheneb. Esialgne uuring näitas, et piirkond, kuhu laiendamist kavandati, ei sobinud nendeks eesmärkideks kõige paremini. Keegi ei arvanud, et kui kogu ala on liivane, siis väljaspool kalmistu piiri on pinnases nii palju suuri kive. Seetõttu tuleb juba täna mõelda koha leidmisele uue kalmistu rajamiseks.

-Kas räägite kusagil mujal asuvast kalmistust?

– Jah, just nii. Tahaksin, et kui saabub hetk selle keerulise teema üle arutleda, siis võtaksid linlased sellest osa. Peab mõistma, et lihtsaid lahendusi pole, kuna kalmistu loomiseks sobivaid kohti pole palju. See on valus küsimus, sest keegi ei taha, et tema kodu kõrval asuks kalmistu.

– Kas linnal on plaanis renoveerida sotsiaalmaja?

– Jah, selleks on raha ette nähtud. Peab ütlema, et vastuvõetud dokumendis pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsele kaitsele: see hõlmab nii laste varjupaigateenuste, asenduskodu arendamist kui ka teenuste kvaliteedi tõstmist sotsiaalmajas, mille renoveerimine on samuti ukse ees.

Haridussektorisse on oodata tõsiseid investeeringuid. Muide, haridus on ka linna aasta eelarve kõige olulisem kuluartikkel. Igal aastal kulutatakse nendele eesmärkidele üle 50 protsendi rahalistest ressurssidest.

Kohtla-Järvel on suur hulk kooli- ja koolieelseid asutusi ning jätkame olemasolevate hoonete renoveerimist. Ees ootavad suuremahulised ehitustööd. Lasteaedade Kakuke ja Buratino renoveerimiseks on planeeritud üle 2 miljoni euro, Punamütsike – üle 3 ja poole miljoni eurot, Muinasjutt – umbes miljon Eurot. Mis puudutab Oru linnaosas asuvat lasteaeda Muinasjutt, siis plaanime pärast klubi sulgemist oma tegevust laiendada ja lasteaia hoonesse luua rahvamaja, mis praegu Orul puudub. Jutt on ruumidest, kus elanikud saaksid üritusi korraldada ja loominguga tegeleda.

Kahe kooli ehituseks on planeeritud ligikaudu 17 miljonit eurot. Üks uus õppeasutus peaks kerkima Järve ja üks Ahtme linnaossa. Kohtla-Järve osa on ligikaudu 2,5 miljonit eurot, riigi abi on üle 14 miljoni euro.

– Proua Ivanova, viimase viie aasta jooksul on linna kerkinud kaks suurt rajatist – Wiru spordikompleks ja Kesklinna Põhikooli uus maja. Nende projektide elluviimine toimus koroonaviiruse pandeemia ja sõjalise konflikti puhkemise ajal Ukraina territooriumil. Paljud protsessid ja otsused on toonud kaasa ehituskulude tõusu. Kas sarnased riskid on ka eelarvestrateegias kirjas?

– Ehitus on alati seotud finantsriskidega. Viimaste aastate kogemused on näidanud, kuidas ehitusmaterjalide ja -teenuste hinnad võivad muutuda ning seetõttu paneme konkreetse objekti ehitust planeerides eelarvesse summad, võttes arvesse projekti võimalikku kallinemist.

– Kuna me räägime koolidest, siis milline on Ahtme Kunstide Kooli saatus, mille kunsti- ja muusikaosakonnad asuvad eraldi hoonetes, mis vajavad samuti renoveerimist?

– Olemasolevates hoonetes pole enam mõtet kapitaalremonti teha. Elanike arv jätkab ekspertide prognooside järgi kahanemist, mistõttu on linn tulevikus sunnitud sulgema osa koole ja lasteaedu. Ametnikud peavad määrama vabanenud hoonete saatuse ja andma neile uue otstarbe. Eelarvestrateegias on kunstikooli hoone rekonstrueerimiseks ja kohandamiseks ette nähtud ligikaudu miljon eurot. Teiseks keeruliseks ülesandeks nimetaksin Ahtme klubi tuleviku üle otsustamist, mille hoonet linn samuti praegu vaid töökorras hoiab ja kapitaalremondist pole juttugi. Üheks praegu arutlusel olevaks lahenduseks on kolimine ühte vabanenud koolimajja, mille baasil on võimalik luua nii rahvamaja kui ka kunstide kool.

– Kohtla-Järve on üks väheseid linnu Eestis, mille geograafia on nii keeruline. Selle viis osa jagavad teisi omavalitsusi, mis raskendab kvaliteetse elukeskkonna hoidmise protsessi. Samal ajal on näha kurb pilt: rahvastiku jätkuv väljavool. Kui teostatav on Teie arvates uus eelarvestrateegia?

– Kaks lugemist on läbitud, dokument on muudatustega vastu võetud, see võtab arvesse kõiki riske ja tegureid, sh elanike arvu vähenemist linnas. Eelarvestrateegia koostamisel võeti neid andmeid loomulikult arvesse. Teisiti ei saagi, sest tulumaksust laekuvad tulud moodustavad olulise osa linna eelarvest – tänavu räägime 42 protsendist 57 miljoni eurosest kogumahust. Linn saab riigilt toetusena umbes 50 protsenti ja eelarvest veidi üle 7 protsendi tuleb meie asutuste tegevusest – need on ringide, lasteaedade, ruumide rentimisest saadud tasud jne. Mis puudutab kulude poolt, siis protsent muutub ebaoluliselt: üle poole eelarvest läheb haridusele. Kui tänavu eraldati nendeks eesmärkideks 53 protsenti, siis oli aastaid, mil kõik 55 protsenti. Ligikaudu 19 protsenti on planeeritud sotsiaalkaitseks ja sama palju kommunaaltöödeks. Elamufondi toetuseks eraldatakse üle 6 protsendi. Tasub meeles pidada, et hooldust vajavad ka kultuuri- ja spordiasutused ning selleks kulub umbes 9 protsenti eelarvest.

Kui vaadata 5-7 aasta statistikat, siis on näha, et maksumaksjate arv on vähenenud, kuid näiteks alates 2021. aastast on märgata mõningast tõusu – 14 900 inimeselt 16 700ni. Tekib õiglane küsimus: kust tulevad need numbrid rahvastiku pidevast väljavoolust? Fakt on see, et arvutamisel võetakse arvesse konkreetse isiku töökohtade arvu, st kui linna elanik töötab kahes kohas, tal on põhitöökoht ja ametlik osalise tööajaga töökoht, siis loetakse teda kaheks maksumaksjaks. Investeeringud kõigisse eelnimetatud valdkondadesse on uute elanike ja potentsiaalsete investorite ligimeelitamise võtmemehhanismiks. Peame looma tingimused, et Kohtla-Järve territooriumil oleks mugav ja tulus uute tootmispindade avamine mitte ainult ärimeestel, vaid ka siin elavatel või meie linna kolida plaanivatel inimestel.

– Aga elanike väljavool jätkub.

– See on paljude omavalitsuste probleem: inimesed kolivad suurematesse linnadesse. Omavalitsused ei suuda seda olukorda üksi tagasi pöörata. Meie saame luua tingimused investoritele tulla ja töökohti luua, aga linn ise saab luua äriettevõtteid.

– Muide, see on küsimus, mida internetis sageli küsitakse: miks linn ise töökohti ei loo?

– Linn saab luua ja ülal pidada munitsipaalasutusi, nagu lasteaedu, koole, kultuuri-, loome-, spordimaju. Selles osas oleme üsna suur tööandja. Investeerime raha oma asutuste hooldusesse ja remonti, remondime teid ning arendame jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, rekonstrueerime parke, mänguväljakuid, hooldame kultuuri- ja spordiasutusi, parandades seeläbi elukeskkonda. See on meie investeering, sealhulgas investorite meelitamiseks, kes on valmis looma ettevõtteid, mille töötajatele võimaldatakse kaasaegne infrastruktuur. Muidugi tahaksime, et Kohtla-Järvel avataks rohkem ettevõtteid, kuid palju sõltub riigi strateegiast, mis peab töötama ka selle nimel, et luua tingimused investorite meelitamiseks. Jah, Kohtla-Järve on suur tööandja ja munitsipaalettevõtted saavad raha teenida, kuid neid ei saa panna “ärilisele alusele”. Näiteks kultuurikeskus ja spordikeskus rendivad oma pindasid välja, kuid teenuste eest saadavad summad ei kata kõiki nende asutuste tegevuskulusid. Kultuur, sport, haridus on investeering tulevikku, sellega ei saa raha teenida. See ei muuda aga olematuks tõsiasja, et linn on sunnitud arvestama tänapäeva tegelikkusega ja kaaluma oma võimalusi energiaressursside maksumuse alusel. Jäime aastateks omavalitsuseks, kus meil olid ühed madalamad ruumide rendi tunnihinnad. Hea meelega jätkaksime samas vaimus, kuid ees on ruumide rendihindade tõus.

Kohtla-Järve linnavolikogu linnavara- ja eelarvekomisjoni esimees meenutas, et linnas on mitmeid suuri spordirajatisi, mis vajavad samuti investeeringut – eelkõige puudutab see Ahtme spordihalli, kus on vaja muuta kogu tartaankate ja jäähalli, kus vajab lõpetamist ventilatsiooni remont.

– Veel üks koht, mis on Kohtla-Järve linna elanike ja külaliste jaoks populaarne puhkamiseks, on Rahvapark. Tundub, et see oli alles veidi aega tagasi, aga tegelikult on pargi renoveerimistöödest möödas kümme aastat ja nüüd on aeg renoveerimistööd ette võtta. See, et park nõuab investeeringuid, on silmaga näha: tegevusaastate jooksul on pidevalt veega kokkupuutuvad puitkonstruktsioonid muutunud kasutuskõlbmatuks ja vajavad väljavahetamist, pargis asuv tiik vajab pidevat puhastamist. Nendeks eesmärkideks on kavas eraldada umbes 250 tuhat eurot.

– Eelarvestrateegias on mainitud ka Kurtna noortelaagrit. Kas see tõesti taastatakse?

– Mul on väga hea meel, et Kurtna noortelaagri taastamisega seonduv kajastub ka eelarvestrateegias. Kuid me peame mõistma, et see rajatis ei too kunagi kasumit, samas puhkavad seal lapsed teistest Eesti linnadest, – nentis Riina Ivanova. Ta avaldas arvamust, et laagri rekonstrueerimine ei tohiks toimuda eranditult linna raha arvelt ning peab otstarbekaks püüda leida partnereid selle projekti kaasrahastamiseks peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide ja erakapitali rahastamise kaudu.

Nagu nädalaleht Panorama varem kirjutas, eraldati regionaalfondist, MATA programmist 100 tuhat eurot, millele lisandus linna eelarvest veel 35 000 eurot. Need vahendid suunati laagri renoveerimisprojekti väljatöötamiseks. Firma Visioonprojekt töötas linna tellimusel välja laagri rekonstrueerimisprojekti, mis näeb ette laagri infrastruktuuri täieliku renoveerimise, mis loob kaasaegsed mugavad tingimused puhkamiseks. Projekt on kavandatud mahutama 300 inimest, sealhulgas 50 kohta personalile.

– Mäletatavasti märgiti linnavõimude poolt laagri sulgemise otsuse tegemisel, et Euroopas ei ole munitsipaallaagreid kui selliseid ja Euroopas pole sihtfonde, mis saaksid spetsiaalselt nendeks eesmärkideks raha eraldada. Sel ajal polnud omavalitsuste näol partnereid, kes oleksid valmis laagri infrastruktuuri uuendamisse oma rahalisi vahendeid panustama. Ka Eesti valitsus ei pidanud vajalikuks päästa üht viimastest suurtest lastelaagritest. Miks arvate, et olukord on nüüd teistsugune?

– Jutt käib umbes 6 miljoni euro suurusest investeeringust. See summa on linna eelarvele suur, seega on meie ülesanne leida koostööpartnereid. Ma arvan, et keegi ei ole valmis vaidlustama linna, mille keskusest poole kilomeetri kaugusel asub tööstustsoon, laste laagri vajadust. Meil on laagrit vaja. Meie lapsed väärivad suvepuhkust, kvaliteetset suvepuhkust. Mitte igal lapsevanemal pole võimalust last autosse panna ja näiteks kuskile Tallinna lähistele laagrisse viia. See on õnn, kuid samas suur luksus. Seetõttu seisab linna ametnike ees raske ülesanne – püüda leida partnereid, kes on valmis seda projekti toetama või otsustavad astuda tõsiseltvõetava sammu ja viia ellu laagri taaselustamise idee linna eelarve arvelt, – ütles Riina Ivanova. Noorte vaba aja arutelu lõpetuseks lisas ta, et vastuvõetud strateegia järgi peaks Järve linnaosas olema ka oma noortekeskus. Nendeks eesmärkideks eraldatakse 50 tuhat eurot.

Lähiajal algab linnavolikogus 2025. aasta eelarve arutamine, mis kujundatakse vastuvõetud strateegia alusel.

Ilja Telnov

Autori foto