Riik on selleks otstarbeks eraldanud ligi 1 miljon eurot. Hiljuti otsustati eraldada Ida-Virumaa omavalitsustele täiendavalt 2 miljonit eurot tühjade kortermajade probleemi lahendamiseks. Pool sellest summast suunatakse taas Kohtla-Järve projektidele. Mahajäetud hoonete lammutamise programmist rääkis arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapea Aleksandr Keivabu.

–  Tühjade kortermajade teemast on räägitud pikka aega. Kui tõsine see Kohtla-Järve jaoks on?

– See on meie linna jaoks tõsine probleem. Sellised majad mitte ainult ei riku linna ilmet, vaid kujutavad endast ka ohtu. Saame regulaarselt pöördumisi nii Päästeametilt kui ka Politsei- ja Piirivalveametilt, kus palutakse sulgeda selliste hoonete aknad ja uksed, kuna nendesse satuvad sageli lapsed. Need meetmed lähevad linnale maksma märkimisväärseid summasid.

– Mitu maja kuulub lammutamisele? Kas need on pooltühjad hooned või täiesti mahajäetud?

– Kui räägime mahajäetud majadest, siis hetkel räägime 10-st, mida plaanime lammutada. Sõpruse tänav 42 asub ka maja, mis sellesse nimekirja ei mahtunud, kuid plaanime selle 11. novembril alanud programmi teises voorus lammutada.

–  Rääkige riiklikust programmist. Kui ma ei eksi, siis esimesed lammutused algasid juba mitu aastat tagasi?

– Jah, programm töötati välja 2019. aastal käivitatud pilootprojekti alusel kolmes omavalitsuses: Kohtla-Järve, Lüganuse ja Valga. Siis lammutati seitse kortermaja, millest kaks asusid Kohtla-Järvel (Vahtra ja Tuule tänaval). Praegu plaanime lammutada kümme tühja hoonet: kaheksa Sompas, üks Orul ja üks Kukrusel. Neid maju pole kaua kasutatud, need kujutavad endast ohtu ja rikuvad linna ilmet. Rahastamine toimub riikliku programmi abil. See on eriti oluline, kuna varem ei olnud linna eelarves selle probleemi lahendamiseks piisavalt vahendeid.

– Kas elanike ümberasustamine on programmi kõige keerulisem etapp?

– Antud juhul pole ümberasustamist vaja, kuna kõik kümme maja on täiesti tühjad. Programm näeb korteri omanikule ette hüvitist kuni 10 tuhat eurot. 11. novembril alanud programmi teises etapis suurendati hüvitise suurust 12 tuhande euroni.

– Kas on veel maju, mis samuti vajavad lammutamist?

– Jah, kindlasti. Infot saame korteriühistutelt ja nende esimeestelt. Kui majas on asustatud vähem kui pool, on see tavaliselt lammutuse programmis. Kõik otsused tehakse aga elanike arvamusi arvestades. Näiteks oli juhtum Uuel tänaval asuva majaga. Selle elanikud olid lammutamise vastu, öeldes, et hoone oli üle poole hõivatud. Kuigi energiatarnijate andmed näitasid teisiti, arvestasime nende arvamusega ja jätsime maja programmist välja.

– Mitu tühja maja on Kohtla-Järvel?

– Täpset statistikat veel pole. Hetkel kaalume kolme hoone programmi kaasamist, kuid nende aadresse me tarbetute murede vältimiseks veel ei avalda.

– Mis saab kruntidest pärast lammutamist? Kas jääb tühi koht?

– Hetkel ei ole konkreetseid plaane kruntide edasiseks kasutamiseks. Esimesena keskendume kruntide puhastamisele ja kohalike elanike turvalisuse tagamisele. Nendes kohtades saab teha väikese pargi või ehitada laste mänguväljakud. Kõik otsused tehakse kooskõlas normatiivdokumentidega ja arvestades elanike vajadusi. Kui teil on ettepanekuid või ideid nende alade kasutamiseks, võite meile alati teada anda. Selleks saate valida mugava viisi: kirjutada kiri, helistada või saata sõnum meiliaadressile, ka minu isiklikule. Ettepanekuid võetakse vastu nii eesti kui vene keeles.

–  Kas on plaanis ehitada uusi elamuid?

– Lammutatud hoonete kohale ei ole plaanis uusi maju ehitada. Ahtme linnaosas on aga välja töötamisel nelja elumaja ehitamise projekt. See projekt viiakse ellu koos Jõhviga ja on detailplaneeringu lõppjärgus.

–  Aga juriidilised aspektid? Kas elanikke on võimalik sunniviisiliselt välja tõsta?

– Projekti raames pole vaja kohtusse pöörduda. Seadusandlus on protsessi lihtsustanud. Kõik algab hoone auditist. Selles etapis võidakse näiteks tuvastada, et hoone on lagunenud ja elamiseks kõlbmatu. Kõik auditi käigus saadud andmed avaldatakse riigiportaalis “Ametlikud Teadaanded” (www.ametlikudteadaanded.ee). Pärast avaldamist antakse omanikele aega vastuväidete esitamiseks. Oluline on märkida, et mitte kõik ei jälgi portaalis olevat teavet. Kui aga andmed on portaalis avaldatud, loetakse praeguse süsteemi kohaselt teade edastatuks. Kuulutus peab portaalis püsima teatud aja – vähemalt kaks nädalat, soovitavalt kuu. Vara võõrandamise protseduur võib olla sund- või lepinguline. Kui omanikuga saab kokkuleppele, on hüvitis tavaliselt suurem. Sundvõõrandamise korral on protsess rangelt reguleeritud kinnisvara hindamisega. Näiteks hoone hindamisel piisab kahe korteri hindamisest, kuna iga korterit eraldi hinnata ei ole majanduslikult otstarbekas. Kui korteri hinnanguline väärtus on näiteks 1 euro, siis sundvõõrandamisel saab omanik täpselt selle summa. Sellega seoses soovitan tungivalt kõigil elanikel regulaarselt kontrollida portaali Ametlikud Teadaanded. See on eriti oluline, kui eeldate, et teie vastu võidakse algatada mis tahes toiminguid, näiteks kohtutäiturid või muud ametiasutused. Lugege infot portaalist – nii saab end kursis hoida.

– Kuidas toimitakse, kui omanikud on välismaalased?

– Võõrandamisprotseduur on kõigile ühesugune. Kui omaniku kontaktandmed pole teada, kantakse hüvitis spetsiaalsele deposiitkontole, kus raha hoitakse 10 aastat.

– Kas majade lammutamine on trend?

– Kahjuks rahvaarv väheneb, mis suurendab tühjade korterite arvu. Prognoositakse, et 2035. aastaks väheneb linna elanike arv praeguselt 31 565-lt 27 650-le.

Denis Ozerov

Foto: Kohtla-Järve Linnavalitsus