Eestis jääb raamatukogude ehitus sageli teiste oluliste taristuprojektide, näiteks koolide, teede või tervishoiuasutuste tagaplaanile. Jõhvi tegi aga teistsuguse otsuse. Kohalikud võimud keskendusid mastaapsele projektile, mille eesmärk on luua uus kogukonnamaja, millest saab lisaks raamatukogule ka kaasaegne ürituste, kultuurikohtumiste ja noorte puhkuse koht. Abivallavanem Ilmar Auna sõnul nähakse selles projektis olulist sammu Jõhvi kui piirkonnakeskuse staatuse tagasisaamiseks.

– Kõikjal räägitakse, et raamatukogude jaoks napib raha, aga Jõhvis hakatakse ehitama uut. Rääkige sellest projektist.

– Alustame ajaloost: kõik sai alguse 2010. aastal, mil avanes võimalus spetsiaalsete fondide abil vanu hooneid rekonstrueerida. See raha tuli CO2 kvootide müügist ning riik suunas seda piirkondade renoveerimiseks ja arendamiseks. Hakkasime mõtlema, millised Jõhvi hooned võiksid selliseks programmiks sobida ning loomulikult mõtlesime vanale raamatukogule. Praegu asub see 1950. aastatel ehitatud endise kino Rahu hoones. See koht oli nõukogude ajal populaarne, kuid 90ndatel muudeti see raamatukoguks. Hindasime hoone seisukorda ja jõudsime järeldusele, et selle rekonstrueerimine ei ole majanduslikult otstarbekas. Hoonele ehitati teine korrus, mida esialgu projektis ei olnud. Konstruktsioon pole mõeldud täiendavate koormuste jaoks ja märkimisväärsete rahaliste vahendite investeerimine sellisesse rekonstrueerimisse ei ole mõttekas. Seetõttu mõtlesime uue hoone ehitamisele.

– Küsimus on peamiselt rahas?

– Mitte ainult. Probleemiks on hoone tehniline seisukord. Isegi kui investeerime raha, ei pea selle konstruktsioon ikkagi tulevikus vajalikule koormusele vastu. Siis otsustasime, et peame ehitama uue hoone. Kuid see projekt ei osutunud prioriteetseks: oli rohkem olulisi projekte – koolide rekonstrueerimine, staadion, jalgpallihalli projekt. Püüdsime leida raamatukogule rahastust, kuid spetsiaalselt raamatukogu jaoks vahendeid ei leinud. Siis tekkis mõte täiendada raamatukogu muude funktsioonidega.

– See on loogiline, sest raamatukogu ei ole ainult raamatute hoidla.

– Täiesti õige. Tänapäeval kaotab klassikaline raamatukogu tähtsust. Noored ja teised kasutajad ootavad enamat kui lihtsalt juurdepääsu raamatutele. Mõtlesime luua kogukonnamaja, kus saaksid koha tegevusteks noored, pensionärid ja erinevad kultuuriühingud. Näiteks võiks praegu erinevates hoonetes hajutatud rahvusrühmad koondada ühte kohta. Nad vajavad saale ja ruumi kostüümide ja varustuse hoidmiseks. Lisaks on meil perekonnaseisuameti hoone, mis pole just kõige paremas korras. Uurisime Läti, meie sõpruslinna Ogre kogemust. Seal ühendavad kogukonnamajad perekonnaseisuameti, kultuurimajade ja raamatukogude ülesandeid. See idee inspireeris meid.

– Nii et sellest saab vabaajakeskus?

– Jah, põhiidee oli luua ruum, mis oleks ligipääsetav erinevas vanuses ja huvidega inimestele. Siin saab mitte ainult lugeda, vaid osaleda ka üritustel, osaleda ringide töös ja korraldada kohtumisi. Samuti planeerime ruumi noortele, kus nad saaksid peale kooli aega veeta – muusikat kuulata, õpitubades osaleda.

– Aga tänava osa? Kas midagi planeeritakse?

– Esmalt keskendume hoonele, kuid ette on nähtud ka tänava elemendid. Näiteks, väikesed puhkealad. Projekt on juba läbinud arhitektuurikonkursi ja võitnud firma on esitanud väga kaasaegse eskiisi. Hoone tuleb kerge, läbipaistev, rohke klaasiga.

– Kuhu hoone tuleb?

– Valisime koha Pargi Keskuse spordi- ja hariduslinnaku vastas, kus praegu on tühi ala. See on mugav, kuna sinna pääseb igast küljest – Puru tee ja Hariduse tänaval poolt, kunstikooli poolt.

– Millised konkreetsed funktsioonid on kavandatud?

– Hoone pindala saab olema 2700 ruutmeetrit. Tuleb kolm põhikorrust ja väike neljas korrus tehnilistele ruumidele. Hoonesse tuleb:

• Raamatukogu, sealhulgas lasteosakond ja raamatuhoidla
• Ruumid ringide ja õpitubade jaoks
• Universaalne saal perekonnaseisuameti ja muude ürituste jaoks
• Multifunktsionaalne aatriumisaal, mille kaudu on näha kõik korrused

Teeme koostööd ka Virumaa kolledžiga, et osa hoonest rentida õppe otstarbeks.

– Millal projekt ellu viiakse?

– Arhitektuurse projekti plaanime valmis saada järgmise aasta septembriks. Kui kõik läheb graafiku kohaselt, algab ehitus 2025. aastal ja lõpeb 2027. aastal.

– Miks on Jõhvil sellised ambitsioonid?

– Jõhvi on väike vald. Koos ümberkaudsete asulatega elab siin umbes 11 500 inimest. Kahjuks oleme viimase 10 aasta jooksul kaotanud umbes 2000 inimest. Meie vald on geograafiliselt juba üsna suur, kuid oluline on, et see ei kasva ainult pindalalt, vaid ka elanike arvult. Meie ülesanne peaks olema piirkonnakeskuse staatuse taaselustamine. Kohaliku elanikuna tunnen, et Jõhvist võiks piirkonnakeskuse staatusega saada Eesti riigi võtmepartner. 2010. aastatel kaotas linn selle staatuse. Ma ei hakka selgitama põhjuseid, miks see juhtus, kuid me näeme, et Narva võttis osa sellest rollist enda kanda. Narva on suur piirilinn ja sellel on loomulikult omad suured probleemid. Riik oli sunnitud seal aktiivsemalt tegutsema, mis on mõistetav. Me ei taha aga loobuda ja lubada, et meie staatus läheks lõplikult üle, näiteks Rakverele. Riigi struktuuride kohalolek siin võib meelitada ka eraettevõtlust, mis omakorda avaldab positiivset mõju piirkonna majandusele ja elule. Näeme näiteid teistest linnadest, näiteks Tallinnast või Tartust, kus areng on täies hoos. Eriti olulist rolli mängivad noortele õppimisvõimalusi pakkuvate ülikoolide olemasolu. Ja noored on meie tulevik. Kui noored näevad Jõhvis perspektiivi, võimalust õppida, töötada ja pere luua, siis nad jäävad siia. Miks mitte osta siin korter ja kasvatada oma lapsi siin? See peaks olema meie peamine eesmärk: muuta Jõhvi atraktiivseks, eelkõige noorte jaoks. Kõik meie jõupingutused – staadioni, raamatukogude, koolide ehitamine – on sammud selles suunas. Raamatukogu on ka suurepärane investeering. Aga midagi on ikkagi puudu. Tegime isegi elanike seas küsitluse, et nende arvamust teada saada. Põhisoovid olid head teed, mugav parkimine ja rohkem rohealasid. Sellise rajatise nagu raamatukogu ehitamine on tõsine investeering. See ei pruugi olla nii suur kui kooli ehitamine, kuid see on asutus, mis muudab linna elanike jaoks atraktiivseks.

Projekti elluviimiseks ootab Jõhvi riigi suuremate linnapiirkondade arendamise programmist 4,9 miljonit eurot, kuid ehituse kogumaksumus on orienteeruvalt 7 miljonit eurot. Lisavahendeid plaanitakse hankida kohalikest vahenditest. Jõhvi raamatukogu uus hoone on kavas ehitada kunstikooli kõrval asuvasse hariduslinnakusse Puru tee ja Hariduse tänava vahele.

Denis Ozerov