Teede ehitus ja hooldus, asfalditehas, haljastus, niitmine, jäätmete käitlemine ja palju muud,  millega tegelevad  Nikolai Ossipenko osalusega firmad on idavirulastele hästi teada. On neid, kes kiidab. Jagub ka kriitikat.

Kõige paremini oma äriasjadest oskab rääkida Nikolai Ossipenko isiklikult. Vestlus on salvestatud 16. novembril.

– Tavaliselt räägitakse vestluse alguses edulugu, siis jõutakse kriitika juurde. Pakun alustada viimasest. Milline on Teie suhtumine kriitikasse?

– Õige, aus ja argumenteeritud kriitika on vajalik. Ilma selleta ei ole võimalik areneda. Ma ei kujuta ette, kuidas me elaksime ja töötaksime, kui poleks kriitikat. Paraku kohtan sellised kritiseerijaid, kes ei süvene asjasse või täidavad neile etteseatud ülesannet. Saan aru, kui „tähti süüdatakse, siis on see kellelegi vaja”. Aastatega on minul välja kujunenud pahatahtliku kriitika vastu immuniteet. See on nagu doping.

– Kui Teil oleks võimalus kedagi konstruktiivselt kritiseerida, kes oleks adressaat?

– Alustan nendest inimestest, kes ei ole siiani õppinud oma olme- ja muid jäätmeid sorteerima. Hiljuti juhtus Uikala prügilas tulekahju, mille põhjustas purustamismasinasse sattunud taskulambipatarei. Õnneks saime oma jõududega operatiivselt reageerida. Suurem masinarike ja inimeste vigastus läks sellel korral meist mööda. Kaks aastat tagasi kaotasime samal põhjusel kallihinnalise tehnika. Veel olen kriitiline nende töötajate vastu, kes varastavad või liialdavad alkoholiga. Need kaks pahet ja korralik töö minu firmades kokku ei sobi.

– Siinkohal on hea küsida – kes on Teie töötajad ja kas võime rääkida heast meeskonnast?

– Ainult hea ja hästi koolitatud meeskonnaga saan oma äri juhtida. Oleme palju panustanud noorte kaasamisele ja anname võimaluse ennast pidevalt erialaselt täiendada. Töökollektiiv sarnaneb kellamehhanismile, iga mutter ja hammasratas on tähtis ja vajalik. Minu ettevõtetes töötab praegu 450 idavirulast. Võib lisada ka neid, kes on seotud minu firmadega Venemaal – Pihkva, Novgorodi ja Leningradi regioonis. Pandeemia esimese laine ajal kõik meie töötajad säilitasid töökoha ja töötasu. Mingit riikliku abi või dotatsiooni meie ei küsinud.

– Palun kirjeldage oma ettevõtete peamisi tegevusi. N&V ja  Ekovir logodega töömasinad liiguvad igas Ida-Virumaa linnas ja asulas. Uikala Prügilat Teie juba mainisite.

– Alustan teedest. Teeme praktiliselt kõiki töid, mis on seotud teede ehitusega ja hooldusega. Paigaldame liiklusmärke, märgistame, remondime, immutame ja tegeleme pindamisega. Käivitasime oma asfalditehase tootlikusega 60 000 tonni aastas, millest lõviosa kulub meie projektidele. Meie viimased teed, mis kannavad N & V märki, on ehitatud teelõigul Vask-Narva – Jõhvi ringist kuni Pannjärve Tervisekeskuseni, Iisakus (ligi 12 km), Narva ja Narva-Jõesuu vaheline teelõik, Tammiku-Kukkruse teelõik. Lisan veel Sillamäe linna Kesk tänava rekonstrueerimise. Teede ehituseks ja ka hooldamiseks on meil olemas vajalik tehnika. Oma masinate ja seadmete parki täiendame pidevalt. Teedeameti hinnangul oleme teinud head ja professionaalset tööd, oleme arvestatavad allhankijad.

– Ilus on, kui tee ääres on kena haljastus. Kes selles valdkonnas dikteerib tingimused ja lõpptulemi? Kas tellija – omavalitsus või Teie firma haljastusspetsialist?

– Ei saa olla ainult valmisprojekti teostaja. Julgeme öelda „oma sõna“ juba projektide koostamise või kooskõlastamise etapil. Minu firma haljastusala töötajad võivad julgelt konkureerida mõne omavalitsuse spetsialistiga. 8 töötajat on saanud firma kulul koolitust Räpinas. Eriti hoolikalt käsitleme neid projekte, mis on seotud mälestusmärkide alade hooldamisega. Olen kindlal arvamusel – ajalugu on jääv! Eks see on ka inimese kasvatuse ja viisakuse küsimus.

– Mainisite juba, et jäätmete käitlemise ahela ühel pool on „jäätmete tootja” ehk igaüks meist. Teame, et jäätme ahel moodustab seotud kompleksi. Selle ahela lülideks on EKOVIR ja Uikala Prügila.

– EKOVIR OÜ osutab olme-, ehitus-, ohtlike ja mahukate jäätmete kogumise ja veo teenuseid. Ettevõte on turul olnud alates 2004. aastast. Uikala Prügila on kaasaegne jäätmekäitluskoht, kus on korraldatud jäätmete sorteerimine, taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine, biolagunevate jäätmete kompostimine ning nõuetele vastav nõrgvee kogumine ja puhastamine. Kahjuks saime Uikala omanikeks täies mahus siis, kui oli selge, et endised omanikud tunnistasid oma tehnilise pädevuse puudumist antud valdkonnas.

– Inimene, kes ei ole kokku puutunud jäätmejaama tööga, kindlasti kujutab ette meeletut prügimassi, kus töölised peavad rasketes töötingimustes jagama uuteks hunnikuteks paberi, kile, pakendid, klaasi ja kõike muud, mida meile enam vaja ei ole. Purustage inimeste tüüpilised „prügila“ müüdid.

– Kaasaegses prügilas peame esmalt täitma kõiki neid norme mis tulenevad euronõuetest. Jäätmete sorteerimise ja töötluse teostab suures osas vastav tehnika. Alustasime jäätmetest biokütuse tootmist. Loodushoiu seisukohast on see väga vajalik ettevõtmine. Kahjuks täna ei kasuta enam meie biokütust Kunda tsemenditehas. Soome või Rootsi tarnimine ei ole majanduslikult kasulik. Just see asjaolu viis meid uue tehase rajamise läbirääkimisteni, kus kõrgtemperatuuride (500-600 kraadi) abil valmib jäätmetest õli ja gaas. Õli ja gaas omakorda võimaldavad toota rohelist energiat. Loodame uue tehase lepinguni jõuda lähikuudel, siis saaksime 1,5 aasta pärast kindlat öelda – meil ei lähe kaduma mingid jäätmed.

– Kas praegu kogumisringidega ja korraldatud jäätmeveo kogustest jagub uuele tehasele nn tooraineks?

– Oleme ka sellele mõelnud. Uurime endise Kotinuka prügilasse maetud jäätmete võimaliku kasutamist. Esialgsed analüüsid näitavad, et seal võib leida kogu Mendelejevi tabeli elemente. Kotinuka prügila vabastamine, aastatega kogunenud ja sinna maetud, jäätmetest oleks üks vajalik samm Virumaa looduse hüvanguks.  Keskonnakaitseks on mõeldud ka hiljuti kinnitatud kaasaegse jäätmete ladustamise platsi ehituse dokumentatsioon. Peame arvestama,et ka jäätmete utiliseerimisel ja ümbertöötlemisel on omad jäägid, ehk „jäätmete jäätmed”.

– Tänapäeval on heaks tavaks mõiste „investeeringud“ kasutamine. Mainisite võimaliku tehast Uikalas. Jätkake seda nimekirja.

– Meie investeeringud Uikala prügilasse ületavad 2 mln eurot. Oleme soetanud uued gaasigeneraatorid. Puhastusseadmete varustus läks maksma ligi 200 tuhat eurot. Tõime platsile uue buldooseri Caterpillar ja ostsime autopressi. Jäätmete sorteerimismasin-traktor maksis samuti 200 tuhat eurot. Hiljuti ostsime 6 uut prügiveoautot. Soetasime uued imurid, 4 teede ja 3 – jalakäijate- ja jalgrattateede jaoks. Siinkohal luban endale küsimuse meie kriitikutele – kust võtate, et meie investeeringud on olematud?

– Kaasaegsete masinate ja seadmete hinnad jäävad varju, kui tahetakse esile tõsta tulekahjud või muud negatiivsed juhtumid. Mingil määral võiksime ju inimestest aru saada.

– Võiksin vastata lihtsalt – tegijatel ikka juhtub. Kuid selline lähenemine jäätmemajanduses pole mõeldav. Meie töötajad jälgivad pidevalt jäätmete ladustamisel sisetemperatuuri, vajadusel kaevatakse jäätmed üles ja tulekolded kustutatakse päästjate abil. Küsite, kes on süütamistes süüdi? Tuletage meelde oma kooliaega, millal võtsite klaasikillu ja suunasite selle kindla nurga all päikese poole. Tuli oli kiire tulema. Sama tekib ka prügilates. Seega, mida kiiremini jõuame töödelda prügikogust, seda vähem on võimalusi tulevasteks tulekahjudeks. Olen vestelnud oma kolleegidega teistest riikidest – prügilate põlengutest pole keegi kaitstud. Siin tasub mainida, et meie töökogemustega on käinud tutvumas kolleegid Lätist, Leedust, Venemaalt ja ka mujalt Eestist.

– Mida siis räägite oma külalistele?

– Sama, mida olen kogu aeg mõelnud ja rääkinud – äritegevus pole pelgalt ainult raha teenimine. Minule on suures osas tähtis kindlustunne, et asjad sujuvad – ehitatakse ja hooldatakse teid, töötavad tehased, inimestel on töö ja töötasu. Tunnen rõmu, et saame olla, konkurentsivõimelised. Tööprotsess on kõige alus.

– Sellel positiivsel noodil on hea panna punkt meie vestlusele. Poliitikast räägime järgmine kord.

Nikolai Ossipenkoga vestles Jana Kuiv.