Jõhvi volikogu kinnitas eelarve. Aukodanik jäi valimata.

91 Views
Jõhvi

18. veebruaril sai Jõhvi vald 2021. aasta vallaeelarve. Selle tähtsa valladokumendi kinnitas volikogu pärast teist lugemist. Salajase hääletamise tulemusel Jõhvi valla aukodanik jäi sellel korral valimata.

Enne aga tasub selgitada volikogufraktsioonide võimalikke salaläbirääkimisi. See teema on taas meedia poolt kergitatud. Kuulujutud on kiired tuld võtmas. Peab tunnistama, et tihti peale meediaväljaannete fantaasia pole siin üldse mitte midagi. Nädalaleht Panorama palus selgitusi valimisliidu „Meie Kodu” juhilt Nikolai Ossipenkolt. „Olen teadlik sellest, mida kirjutatakse ja sellest, mis toimub tegelikkuses. Hetkel pole mingeid eeldusi, et Jõhvi vallas tekib taas uus koalitsioon. Juba oktoobris toimuvad kohalikud valimised, volikogu on kinnitanud 2021. aasta vallaeelarve, teostamisel on mitmed vallaelu arendavad projektid. Peale selle, kõik volikogus esindatud jõud – erakonnad ja valimisliidud mõistavad, et inimesed on väsinud sagedastest võimuvahetustest. Praegu on õige aeg valitseda ülimalt diplomaatiliselt, küll jõuame ka valimiseelsesse aega. Siis tulevad aruanded antud lubadustest ja loodan, et konstruktiivne kriitika. Kindlasti leidub neid, kes kasutavad valimiseelset aega „piimalt koore” võtmiseks. Hea, kui see on oma piim, halvem, kui üritatakse teiste saavutusi enda kirja panna”.

Kommenteerides vallaeelarve vastuvõtmist koalitsiooni kuuluva fraktsiooni „Meie Kodu” juht Nikolai Ossipenko märkis, et fraktsioon suutis jätta eelarvesse terve rea vallaelu arendavaid ettepanekuid. Samas peab arvestama, et eelarve koostamisel on oluline jälgida eri valdkondade kulude õigeid proportsioone. Eelarve on selgelt reglementeeritud finantsdokument. Nikolai Ossipenko rõhutab, et vallaeelarve ei ole oma mahult suur, kuid iga eluvaldkond nõuab mõistlikku finantseerimist.

Kahjuks eelarve arutamisel ja ettepanekute esitamisel mõned poliitikud sihikindlalt eksitavad oma valijaid. Siin pole vahet, kas tegemist on riigieelarvega või kohaliku omavalitsuse eelarvega. Poliitikas ei saa lähtuda reeglist, et valjad on rumalad ja ei näe, kus on püüd ehtida ennast ebareaalsete sulgedega, märgib Ossipenko.

Jõhvi 2021. aasta vallaeelarves on arvestatud mitmete ettepanekutega, mida esitas fraktsioon „Meie kodu”. Valimisliidu „Meie kodu” juhi Nikolai Ossipenko arvamusel, võinuks ettepanekute pakett olla palju mahukam. Fraktsiooni koosolekutel arutleti kuni 100 erineva ettepaneku üle. Arvestati Jõhvi valla elanike poolt tulnud kaebusi, ettepanekuid ja palveid.

Jõhvi valla 2021. aasta vallaeelarves on arvestatud enamuse fraktsiooni „Meie kodu” ettepanekutega – mänguväljakud Jaama 38, Jaama 40 ja Jaama 42 sisehoovis, Rakvere tänava mänguväljak, jalgpallistaadioni kõrval skvääri rajamine, Roosi tänava kõnnitee rekonstrueerimine, Sipsiku lasteaia renoveerimine, loomingulise kollektiivi Russkaja Pesnja toetamine jne.

Jõhvi linnal ja vallal on märkimisväärne ajalugu. Kohaliku ajaloo säilitamine kannab väga tähtsat kasvatuslikku eesmärki, märgib valimisliidu „Meie Kodu” juht Nikolai Ossipenko. Fraktsiooni „Meie Kodu” algatusel rajatakse Eduard Bornhöhe nimeline skväär ning paigaldatakse Jõhvi aukodanike nimelised pingid. Nikolai Ossipenko seisukohast on tähtis, et eelarvesse on kantud summad, mis on suunatud elukeskkonna parendamisele, linnaruumi paremaks muutmisele ja maaelu arengule. „Peame olema näoga meie valijate ja kõikide valla elanike poole”, lisab Nikolai Ossipenko.

Eriti põnev oli jälgida volikogu menetlust, mis oli seotud Jõhvi valla aukodaniku valimisstega. Selllel korral ja ka vaarem. Siin tasub meenutada, et viimati sai vald uue aukodaniku 2018. aastal. 2017, 2019 ja 2020 seda tiitlit ei määratud. Jõhvi valla aukodaniku statuudis, mis sai kinnitatud 2006. aastal, ei ole kirjas, et nimetus omistatakse igal aastal. Statuudi §5 on aga märgitud, et aukodaniku nimetus omistatakse seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga ja Jõhvi valla moodustamise aastapäevaga. Need daatumid on aga iga-aastased, oleks loogiline, et vald saab uue aukodaniku kord aastas. Kokku on Jõhvi aukodaniku väärikat tiitlit välja antud 16 korda.

Sellel aastal palus vallavalitsus esitada kandidaadid 10. veebruariks. Määratud tähtajaks laekus 10 ettepanekut, volikogu pidi tegema valiku 9 kandidaadi vahel. Kahjuks mitte kõik esildised ei olnud korrektselt vormistatud . Mõni esildus saabus e-kirjana, oli üks kahel lehel käsitsi ja vene keeles koostatud „kirjand”. Oma kodaniku õigust esitata kandidaat aukodaniku nimetamisele kasutasid vallakodanikud, volikogu liikmed ja fraktsioonid.

Fraktsiooni „Meie Kodu” juht Nikolai Ossipenko kommenteerides aunimetusele esitatud kandidaatide nimekirja ütles: „Aukodaniku tiitel sarnaneb valla lipuga, see on ülimalt väärikas nimetus. Kandidaatide esitamine peab olema tõsiselt läbi mõeldud ja asjalikult põhjendatud. Kandidaadi esitust ei saa kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. „Must huumor” on siin täiesti kohatu”.

Keda nimetati Jõhvi valla aukodaniku kandidaadiks?

Vallakodanik Valentina Tšigrinova on lastvanemate ja endiste õpilaste nimel arvamusel, et teenekas veteranpedagoog Inna Plotnikova väärib Jõhvi aukodaniku nimetust. Esildusel on märgitud, et Inna Plotnikova on Jõhvi valla elanik alates 1968. aastast. 1965. aastast alustas oma pedagoogilist tegevust ja töötas Kohtla-Järve erinevates koolides kuni 2013. aastani. Alates 2014. aastast töötab Inna Plotnikova Jõhvi Vene Põhikoolis matemaatika õpetajana ja HEV- koordineerijana. 90-ndate aastate keskel hakkas tema initsiatiivil tööle Rahvusvahelise Sotstaalteaduse Rakendusliku Kõrgkooli LEX filiaal, kus ta töötas dekaanina 9. aastat. Koostöös Sillamäe ja Narva koolide direktoritega on ta toonud Moskvast ja juurutanud Jõhvi Vene Põhikoolis ainulaadse inglise keele õpetamise metoodika „School of tomorrow”. Viimastel aastatel on ta teinud tõhusat koostööd Ida-Viru Rajaleidja Keskusega.

Jõhvi aukodanik Endel Paap esitas vallaaukodanike ja Pensionäride Ühenduse poolt taotluse aukodaniku nimetuse omistamiseks Kaarel Pürgile. Kaarel Pürg on olnud Jõhviga seotud alates 1951. aastast. 1957. aastast õppis ta A.Kesleri nimelises Keskkoolis ja lõpetas ka Jõhvi Muusikakooli puhkpilli erialal. 24 aastat töötas Tootmiskoondises Eesti Põlevkivi Viru kaevanduses elektrilukksepana, kus ühiskondlikus korras oli valitud ka ametiühingu komiteesse. 1988. aastal, kui loodi Rahvarinne oli Kaarel Pürg 3 aastat Viru kaevanduse Rahvarinde tugigrupi juht. 1996-2001 töötas Kaarel Pürg Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa vanemana, peale selle oli Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse peadirektor. Kuna nendel ametikohtadel näitas ta üles abivalmidust ja heatahtlikkust suhtlemisel linnaelanikega, valis Ida-Virumaa rahvas ta Riigikogu liikmeks. Riigikogu liikmena andis Kaarel Pürg suure panuse Ida-Virumaa ja Jõhvi arengusse. Aastatel 2009-2013 oli ta Jõhvi Vallavolikogu esimees, 2013-2017 aseesimees.

Jõhvi Vallavolikogu keskfraktsioon esitas aukodaniku kandidaadiks Kalev Nauri. Kalev Nauri initsiatiivil on Jõhvis korraldatud sõjaväeparaade, kus ta on olnud peaorganisaatori ja koordinaatori rollis. Tänu sellele üritusele külastasid Jõhvit Eesti Vabariigi presidendid ja peaministrid. Tema initsiatiivil püstitati Jõhvi Keskväljakule Aleksander Tõnissoni mälestussammas. Kalev Naur on osalenud 13 aastat aktiivselt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse nõukogus, ta oli esimeste hulgas, kes tegi haridusministeeriumile ja kohalikele haridusasutustele ettepaneku valikainena sõjalise algõppe sisseviimise. Kalev Naur on olnud aktiivne rahvusvahelise koostöö arendaja Kaitseliidus. Tema initsiatiivil on Alutaguse Malev leidnud head koostööpartnerid Soomest ja Ukrainast. Kalev Nauri on selle töö eest autasustatud Soome ja Ukraina erinevate aumärkidega. Kalev Naur on olnud mitu koosseisu Jõhvi Vallavolikogu liige, aktiivselt osalenud erinevate komisjonide töös. Ta on olnud üldhariduskoolides sõjalise algõppe tundide algataja ja läbiviija, mitmete Jõhvi linna ja valla arendusprojektide edendaja.

Jõhvi Vallavolikogu Keskfraktsioon esitas aukodanikuks ka teise kandidaadi – skulptori Aivar Simsoni. Aivar Simson on sündinud Jõhvis 05.12.1959. Ta on  Eesti Kunstnike Liidu ja Kujurite Ühenduse liige. Aivar Simsonit tuntakse ka kunstinimega Seaküla Simson ja Simson von Seakyl. Kunstnikuna on ta lõpetanud Kohtla-Järve Laste Kunstikooli ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi  skulptuuri erialal.

Jõhvi Vallavolikogu fraktsioon “Meie Kodu” esitas aukodaniku kandidaadiks Arved Jõgisoo. Arved Jõgisoole on omistatud teenelise autotranspordi töötaja aunimetus. Ta töötas pikka aega Jõhvi linna- ja vallavalitsuse autojuht-bussijuhina. Aastakümneid osales vabatahtlikuna Jõhvi Mihkli koguduse nõukogus, on olnud Jõhvi koguduse juhatuse esimees ja revisjonikomisjoni liige, praegu juhatuse liige. Teda on tunnustatud EELK Konsistooriumi poolt 2010. aastal EELK tänukirjaga kirikule osutatud teenete eest. Arved on kultuuri- ja spordilembeline inimene, kes on  osalenud paljude linna ja valla suurürituste korralduses. Kauaaegne ja aktiivne Seeniori pereklubi liige. Koos abikaasaga on toonud kuulsust Jõhvi vallale konkursi „Kaunis kodu“ võitjana, samuti on ta saanud kuulsaks Eesti Vabariigi kõige kõrgema päevalille kasvatamisega. Suure pansue eest Jõhvi elu edendamisel on Arved Jõgisood autasustatud Jõhvi raemedaliga.

Vallakodanik ja advokaat Kaido Kooga koostas lühikese esildise, tema arvates Jõhvi valla aukodanik 2021 võiks olla Ilona Kaldre. Ta töötab Jõhvi vallavalitsuse avalike suhete spetsialistina. Kodanik Kaido Kooga kirjutab: „See isik iseloomustab käesoleval hetkel kõige paremini Jõhvi võimu ja vaimu”. Kahjuks ei maininud kandidaadi esitaja, kas tema esildis on ajendatud pigem mustast huumorist või asjal on tõsi taga.

Vallakodanik ja lapsevanem Marika Roosipuu on seisukohal, et aukodanik 2021 võiks olla spordiklubi Edu treener Aleksander Rumjantsev. Aleksander Rumjantsev on tegelenud tõstmisega nii nooruses, täiskasvanuna ja nüüd ka treenerina. Tõstmine on olnud tema elus esimesel kohal. SK Edu on tegutsenud spordiklubina juba ligi 20 aastat ja Aleksander on seal tegutsenud algusest peale. Spordisaalis on ta suutnud luua väga sõbraliku ja positiivse õhkkonna. Kõik lapsevanemad ja sportlased on temaga rahul. Aleksander Rumjantsev on alati sõbralik, vastutulelik. Treenerina on ta Eesti Tõsteliidus kõrgelt hinnatud ja tema õpilasi on tunnustatud võistlustel kõrgete kohtadega nii Eestis kui ka välismaal. Ka eelmisel 2020 aastal olid tema õpilased tunnistatud nii U13 kui ka U-15 parimateks sportlasteks sportlasteks Eesti Tõsteliidus.

Jõhvi jalgpalliklubi FC PHOENIX juhi, noortespordi edendaja ja treeneri Sergei Ivanovi nimi oli kahel eraldi esildisel . Ühe esitas vallakodanik Maria Smirnova, teise – Jõhvi Vallavolikogu liige Liina Mihkelson. Sergei Ivanovi initsiatiivil on Jõhvis valminud nõuetele vastav kattega jalgpalli muruväljak ja toimub ka edasiarendus, mille käigus peaks Jõhvi vald saama endale lähitulevikus ka kunstmuruga sisehalli, mis võimaldab jalgpalliga tegeleda aastaringselt halvast ilmast olenemata. Sergei Ivanov tegeleb ka Jõhvi jalgpalli ajaloo uurimisega ja on Jõhvis avanud Jõhvi Jalgpallimuuseumi. 2020 püstitati Jõhvi jalgpallistaadioni kõrvale ausammas, tähistamaks Jõhvi jalgpalli 100. aastapäeva. Sergei Ivanovi initsiatiivil on avatud Jõhvi Jalgpallikool, kus on 153 õpilast. Noortespordi arendamisel on tehtud koostööd Hispaania kõrgliiga klubiga Valencia CF ja Venemaa kõrgliiga klubiga Moskva Lokomotiv. Koostöös nimetatud klubidega on alates 2017. aastast toimunud suvised jalgpallilaagrid Vokas, Jõhvis ja ka Tallinnas, kust võtsid osa lapsed üle Eesti, aga ka Lätist, Soomest, Iirimaalt ja Šveitsist.

Vallakodanikud Sirje ja Koit Makke esitasid aukodaniku kandidaadiks Jõhvis sündinud ja kasvanud Jõhvi Kunstikooli direktori Mati Rautso. Mati Rautso lõpetas Kohtla-Järve Kunstikooli esimese lennu ja hiljem Tallinna Pedagoogilise Instituudi. 1978. aastast naases koos abikaasaga Jõhvi ja samast aastast algas Mati töö Jõhvi Kunstikooli õpetaja ja hiljem direktorina. Ta on jaganud kunstiõpetust noortele ja täiskasvanutele juba üle 40 aasta. Õpetamise kõrvalt tegeleb Mati ka loometööga ning on esinenud näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Kui Rootsi kuningapaar 1992. aastal Ida-Virumaad külastas, said nad kingiks Mati Rautso maali. 1994. aastast on Mati Rautso Eesti Kunstnike Liidu liige.

18. veebruaril toimunud Jõhvi Vallavolikogu istungil salajase hääletamise tulemusel keegi kandidaatidest ei saanud sellist häälte arvu, et volikogu saaks nimetada uut valla aukodaniku. Suurem osa kandidaatidest sai kõigest 1-3 häält. Parim häälte saak oli Kalev Nauril, 10 häält.

Volikogu istungil viibis 18 rahvasaadikut.

Jana Kuiv