Kohtla-Järve kaasav eelarve 2021: kaalul on viis ideed

349 Views
Kohtla-Järve

Kaasava eelarve raames on Kohtla-Järve linnavalitsusele laekunud viis ideed. Need kõik lähevad avalikule arutamisele. Kohtla-Järve selle aasta kaasava eelarve maht on 45000 eurot, mis on Ida-Virumaa kõrgeim näitaja. 1.–15. septembrini toimuvad ekspertide ja ideede autorite kohtumised teemagruppides. 21. septembril algatab linnavalitsus rahvahääletuse, mis kestab kuni 26. septembrini. Konkursi tulemused peaks selguma hiljemalt 4. oktoobriks. Nädalaleht Panorama uudistas viie konkursile laekunud idee esitlusi.

Kohtla-Järve Oru linnaosa elanikud Aleksandr Vlassenko ja Igor Ivanov esitasid ettepaneku kasutada kaasava eelarve 45000 eurot Vikerkaare haljasalale lastemänguväljaku rajamiseks. Huvitav on märkida, et eelmisel nädalal teatas Kohtla-Järve linnavalitsus, et Oru linnaosas on Virmalise tänaval mänguväljakut uuendatud ja vanade mängukonstruktsioonide asemel paigaldati kaasaegsed. Ka Ahtme linnaosas Hobuseraua tänaval uuendati lastemänguväljakut.
Linnaelanik Vladimir Tšužas arvab, et kaasava eelarve raha võiks kasutada kaasaegsete teeviitade paigaldamiseks linna sissesõitude juurde. Viidad peaksid kandma sõnumit Kohtla-Järve linnast kui põlevkivi tootmise ja ümbertöötlemise keskusest. Tema arvates peaksid viidad visuaalselt tugevdama linna positiivset imagot. Ent praeguse ja tulevase Ida-Virumaa ning ka Kohtla-Järve imago on ju suunatud rohepöördele, nii et kindlasti räägivad nendel teemadel eksperdid ja autor teemakohtumisel.

OÜ Baltic Sankai koostöös MTÜga Business Motion (Olga Kurdovskaja, idee autor ja võtmeisik, Sergei Sobolev – võtmeisik meeskonnas; toetusgrupp: Anna Petrenko, Inna Pogožina, Mihhail Malašenko, Valeria Drobot) otsustasid siduda 2021. aasta kaasava eelarve ideede konkursi suurejoonelise ja kallimahulise projektiga – multifunktsionaalse noortekeskuse rajamisega. Nimelt kavatsetakse renoveerida ja sisustada nn „paadijaama” hoone. Hoone ümberplaneerimine võimaldaks tulevikus korraldada sporditegevust, vabaõhukinoseansse, mõtlemismänge, loome- ja muusikaõhtuid jne. Linnaelanikud saaksid renoveeritud ruumides kasutada banketisaali ja väikest konverentsisaali. Kogu projekti maksumus on 100 000 eurot, millest 40000 läheks ehituskulude katteks. Viimase summa on projekti algatajad valmis ise kandma. Umbes 15000 eurot kavatsetakse kokku korjata, kasutades ühisrahastusplatvormi hooandja.ee. Eestis on juba kasutatud sellist rahastamise skeemi, kus üheks oluliseks osaks on just kaasava eelarve summa. Näiteks Pärnus viidi sellisel moel ellu muusikute kogukonnakeskuse projekt „Kultuuriklubi Tempel”.

Loominguliselt huvitava idee pakkusid Kirill Kõpp ja Vladislav Naumov. Nende arvates on Ida-Virumaa meedikud ära teeninud mälestusmärgi (memoriaalkuju), mis oleks neile tänutäheks pandeemia olukorras tehtud töö eest. Mälestusmärk võiks olla püstitatud Ida-Virumaa keskhaigla esisele platsile. Oma esitluses märgivad autorid: „Pole saladus, et Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve linn on üle elanud väga keerulise aja. Meie tervis ja elud on olnud hoitud tänu meie ennastsalgavatele meditsiinitöötajatele. Seoses sellega tahame tänutäheks meedikute tööle paigaldada memoriaalkuju. See oleks skulptuur, mis tuletaks iga päev keskhaigla külastajatele meelde, et haiglatöötajad ohverdavad patsientidele oma vaeva, jõudu ning vahel ka oma isiklikku tervist. Eeldame, et tänulikud patsiendid toovad memoriaalkuju juurde lilli. Haiglatöötajad näevad omakorda aga iga päev skulptuuri, mis tuletab neile meelde vajadust anda endast parimat mitte ainult kriisisituatsiooni ajal. Meile pakkus oma abi tuntud Ukraina skulptor, kes oli ka Jõhvis õigeusu kiriku hoovi püstitatud Aleksius II skulptuuri autor.” Antud projekti hinnanguline maksumus on 40 000 eurot, mis kataks pronksist kuju valmistamis-, kohaletoimetamis- ja paigaldamiskulud, aga ka memoriaali ümbritseva territooriumi heakorrastamiseks minevad kulud.

Viies idee Kohtla-Järve selle aasta kaasava eelarve summa kasutamiseks tuleb Silva Gerassimovalt. Tema arvates tuleks Ahtme linnaossa kaasaegne koertepark rajada. Pargi suurus võiks olla umbes 1500 ruutmeetrit ning selles võiks olla eraldi aedikud suurtele ja väikestele koertele, samuti erinevad treeninguelemendid (rõngas, poom, hüppetakistused jms). Kindlasti peaks park olema ka valgustatud, näiteks võiks seal olla kaugjuhitavad LED-valgustid.

Larissa Kaljurand