Narvas meenutati Uusikaupunki rahu

53 Views
Narva

10. septembril toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis konverents, mis käsitles Uusikaupunki rahu ja Põhjasõja-järgseid õiguslikke ja geopoliitilisi arenguid Balti mere regioonis.

Uusikaupunki rahu (rootsi keeles Freden i Nystad, vene keeles Ништадтский мирный договор) on seotud Põhjasõja sündmustega. 10. septembril täitus Uusikaupunki rahu sõlmimisest 300 aastat. Põhjasõja (1700-1721) lahingud lõppesid Eesti aladel 1710. aasta sügisel, kuid konflikt Venemaa ja Rootsi vahel kestis üle kümne aasta väheneva intensiivsusega edasi. 10. septembril 1721. aastal sõlmiti Soomes, Uusikaupunkis Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel rahuleping, mis lõpetas Põhjasõja (1700-1721).  Rahulepinguga läksid Venemaa koosseisu seni Rootsile kuulunud Liivimaa, Eestimaa ja Ingerimaa alad, osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Viiburi lääni osadega. Vähetuntud on fakt, et Põhjasõja algusaastate  Ingerimaa ja Liivimaa vägede kindral, Rootsi väejuht ja riigitegelane, krahv Otto Vellingk (1649-1708), oli  Põhjasõja eel Jõhvi ja mitme teise Ida-Virumaa mõisa omanik ning Narva, Ingeri ja Käkisalmi lääni kuberner.

Narva Kolledžis toimunud konverentsil esinesid ajaloolased, ajakirjanikud ja julgeolekueksperdid Eestist, Rootsist, Venemaalt ja Soomest.

Narva Linnavolikogu liige ja ajaloollane Katri Raik, rääkis Narvast kui erinevate rahvuste ja riikide kohtumispunktist. Marju Luts-Sootak Tartu Ülikoolist kõneles Uusikaupunki rahulepingu mõjust Balti provintside õiguslikele ja põhikorralistele arengutele Vene impeeriumis. Professor Pekka Visuri ettekanne keskendus geopolitiikale Balti mere põhjaosas  pärast Suurt Põhjasõda

Paneelsessionidel esinesid erukolonel Vaidotas Malinionis Leedust, Deutsche Welle ajakirjanik

Konstantin von Eggert, Rootsi Kaitseväe nõunik Michael Malm, Helsingi Ülikooli Aleksandri instituudi direktor Markku Kangaspuro.

Konverents toimus hübriidkonverentsina eesti ja inglise keeles. Konverentsi teine paneel toimus vaid veebiülekandena.

Konverentsi korraldajateks olid Jõhvi Muuseumi Selts, Soomest Hellenberg International Ltd ja Leedu Rahvuslik Kaitsefond (NDF). Ürituse toimumist toetasid Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Jana Kuiv