30 aastat pidevat tegevust erinevates poliitilistes rollides on andnud Kohtla-Järve veteranpoliitikule Valeri Korbile tõdemuse: enne tuleb ära süüa puud soola ja alles siis võib seada end üles valimistel kandideerima. Nädalaleht Panorama kohtus Valeri Korbiga ning vestluse põhiteemaks oli poliitiku vastutus oma väljaütlemiste ja kommentaaride eest. Loomulikult ei saanud me mööda ka Kohtla-Järve arengu aktuaalsetest probleemidest.

 – Nii nagu igal poliitikul lasub suur vastutus oma väljaütlemiste eest, vastutab poliitik ka oma tegevusest tingitud tagajärgede eest. Mis on aluseks sellele vastutusele?

– Esmalt – valimiste eel öeldud teesid ja lubadused vajavad reaalset teostamist. Poliitiku tööst oodatakse kindlat tulemust. Teisalt on esitatud küsimus keeruline. Hinnata poliitikut, teadlast, kirjanikku, ettevõtte juhti või ajakirjanikku on väga raske. Info, mida jagavad poliitikud, peab olema aus ja õiglane. Väikese lõõpimisega räägitakse poliitiku tööst nii: pani suu kinni ja ongi töökoht peale tööpäeva korras. Kuid oma sõnade eest peab poliitik vastutust kandma! Nii luuakse hinnang poliitiku tegevuste suhtes.
Veel on tähtis osata poliitikuid kahte leeri jagada. Ühed säravad nagu hommikune päike, kuid juba õhtul vajuvad looja, samas on palju poliitikuid, kes suudavad mitmeid aastakümneid „head sportlikku vormi” säilitada. Ega see kerge ei ole!

– Tuletame meelde, kuidas kulges teie poliitiline elukäik.

– Peaksime siis minema mälestustes 1990. aastatesse, isegi veel kümmekond aastat varasemasse aega. 1990. aastate lõpus ja uue sajandi alguses töötasin Ahtme linnaosa vanemana ning siis valiti mind kolmel korral Kohtla-Järve linnapeaks. Kahel korral täitsin Kohtla-Järve linnavolikogu esimehe kohustusi. Lisame juurde kolm riigikogu koosseisu. Nüüd olen taas Kohtla-Järve linnavolikogu liige. Keskerakonda kuulun alates 1997. aastast. Nende aastate jooksul on minu elus alati põimunud seadusloome ja täitevvõim. Piltlikult öeldes on poliitiline teooria ja praktika käsikäes käinud.

– Poliitilisest teooriast rääkides oleme harjunud, et valimiste järel jagunevad poliitilised jõud koalitsiooniks ja opositsiooniks. On juhuseid, kus see vahe on minimaalne ja väga habras. Kehtivad kirjutamata reeglid, kuidas käitub koalitsioon ja kuidas vastab sellele opositsioon. Teie poliitiline elukäik näitab, et olete esindanud mõlemat poolt – nii koalitsiooni kui ka opositsiooni.

– Olin opositsiooniline poliitik, kuid mitte väga pikka aega. Juba pärast esmakordselt linnapeaametisse astumist elasin umbes poolteise aasta pärast võimuvahetuse üle. Olin linnavolikogu opositsioonis kuni 1996. aastani. Samas oli see opositsioon suurel määral sümboolne.
Täna on koalitsiooni ja opositsiooni poliitilised piirid palju selgemad ja teravamad. Tegemist on väga erinevate maailmavaateliste seisukohtadega. Opositsioonis olemise aastad siiski tõestasid, et erinevate poliitiliste jõudude vaheline koostöö on võimalik.
Tuletan meelde koostööd kunagise linnapea Ain Kalmaruga. Olin tema asetäitja majandusalal. Meie koostöö kestis ligi neli aastat. 1996. aastal sain aru, et on tulnud aeg moodustada oma meeskond. See poliitiline tegevus tõi meile kohalikel valimistel edu. Võib meeldida või mitte meeldida, aga 25 aastat on Kohtla-Järvel keskerakondlastest koosnev linnavõim.  

– Siiski peate tunnistama, et viimastel kohalikel valimistel ei läinud kõik aastatega kujunenud stsenaariumi järgi.

– Olen nõus! Sellel on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. Meil jäi 2021. aasta oktoobrikuu valimistel puudu kõigest 63 häält, et oleks saavutanud volikogu kohtade enamuse. Sellest ka põhjus, miks oli keeruline volikogu koalitsiooni moodustada. Pole saladus, et viimastel valimistel oli Keskerakonna nimekiri negatiivse surve all. Mingil määral saan sellest aru – olime ju võimul 25 aastat järjest. Inimlikult saan aru, et valijad alati mõtlevad ja arvavad, et uued inimesed suudavad teha paremat poliitikat. Kuid uued näod poliitikas pole alati kõige parem lahendus! Olen arvamusel, et enne peab ära sööma puuda poliitilist ja elulist soola ning alles siis võiks valimistel kandidaadina välja tulla. Viimaste valimiste juures on veel üks tähtis asjaolu – valima tuli kõigest 40 protsenti linna elanikest. 60 protsenti jäi valimistest eemale, lihtsalt istusid oma kodudes, aga see on väga suur osa meie linna inimestest.

– Peame tunnistama, et valimiste eel ja ka pärast koalitsiooni loomist on keskerakondlik linnavõim saanud palju kriitilisi märkusi.  

– Ka sellega olen nõus! Siin on „head” tööd teinud kohalik meedia. Jään kindla seisukoha juurde – viimastel aastatel on Kohtla-Järve arengus palju ära tehtud. On asju, mille üle võivad linlased uhkust tunda. Aastas menetleb linn umbes 48 miljonit eurot, lisame juurde ligi 53 miljonit projektide toetusi. Tegemist on väga mahukate investeeringutega. Oleme ehitanud kaks perekeskust; käivitatud on haigla teine osa; rekonstreerime jäähalli. Jäähalli rekonstrueerimisel kasutame kõige moodsamat soome-saksa tehnoloogiat. Kusagil mujal Eestis pole analoogilist tehnoloogiat veel kasutatud. Kahjuks jääme jäähalli rekonstrueerimisega mõnevõrra graafikust maha – see on seotud pandeemiast tingitud tarnete hilinemisega. Usun, et renoveeritud jäähall teenib meid 30 aastat ilma suurema remondita.
Nüüd spordikompleksist. Kaks kolmandiku kompleksist on juba valmis ja toimib kenasti. Juurde on vaja ehitada mängusaali osa, mis maksaks umbes seitse-kaheksa miljonit eurot. Projekti järgi oleks mängusaalis kuni 800 istekohta. Tulevikus saab seal korraldada mis iganes tasemel võistlusi. Ujulaosa on juba valmis ja seal toimuvad suured võistlused.
Heaks näiteks on Ahtme, kus ootasime keskväljaku rajamist 28 aastat. Täna on väljaku rekonstrueerimine juba pöördumatu protsess. Lisame siia juurde kuus kilomeetrit kergliiklusteid.
Märgin ära ka veel selle, et Kohtla-Järvel pole viimastel aastatel niisugust olukorda tekkinud, et lasteaedades poleks vabu kohti. Tegelikult on see nimekiri palju mahukam.

– Nende positiivsete näidete kõrval tuleb opositsioonilt ikka palju märkusi. Kriitikat jagub ja pidevalt tuleb vastata saadikute arupärimistele.

– Nii oli, on ja jääb! Inimesed on erinevad – meil on erinevad maailmavaated, erinev ettevalmistus ja kogemus, erinevalt näeme omavalitsuse majandamist. Kohtla-Järve on keeruline linn. Mäletame aega, mil olime koos Jõhviga ühine haldusüksus. Mulle tuletatakse aeg-ajalt meelde, et olin vastu Jõhvi eraldumisele, aga mina vaatasin situatsiooni majanduslikust küljest. Kohtla-Järve, Ahtme ja Jõhvi moodustavad ühise majandusliku regiooni. Näiteks Kohtla-Järve ühistransport teenindab Jõhvi inimesi, aga vald ei panusta regiooni ühistranspordi arengusse ühtegi senti.
Toon veel ühe näite. Sompas on loodud initsiatiivgrupp, kes seab eesmärgiks Sompa eraldumist Kohtla-Järve linnast. Ma ei saa aru, kuidas on sellele üldse võimalik mõelda. Millistest vahenditest hakkaks eksisteerima eraldatud Sompa? Peab ju tasustama uute võimuorganite tegevust, tuleb maksta sotsiaaltoetusi. Ei kujuta seda ette! Sompas elab 800 inimest, nende panus maksumaksjatena on umbes 400 000–580 000 eurot aastas. Täna panustab Kohtla-Järve Sompa eksisteerimisele 780 000–800 000 eurot. Töötavad saun, kultuurimaja, raamatukogu ja korraldatud on tänavavalgustus. Migagi sarnast näeme ka Orus ja Kukrusel. Tõin esile need näited, et tõestada opositsiooni reaalsuse nägemise puudust.

– Aga opositsiooni ettepanekud võivad olla ka kasulikud, seda ei saa ju ignoreerida!

– Ka selle väitega nõustun! Vähe sellest – toon ühe konkreetse näite. Viimasel linnavolikogu istungil arutasime opositsiooni ettepanekut muuta volikogu asjaajamist. Teema puudutas volikogu komisjonide istungite protokollimist. Tuli ettepanek korraldada protokollimine nii, et seda ei peaks tegema komisjonide liikmed. Nii saaks komisjoni liige kvaliteetsemalt pühendada ennast koosoleku päevakorraküsimuste lahendamisele. Protokollimine peaks olema tehnilise töötaja ülesanne. Olin selle ettepaneku poolt. Komisjoni liikmena puutun pidevalt nimetatud probleemiga kokku.   

– Seda, et poliitikasse tulevad uued ja noored inimesed, ei saa vältida. Ent nagu ütlesite – need noored poliitikud ja uued inimesed pole seda puuda soola ära söönud. Aga viimastel valimistel said just uued inimesed valijatelt tugeva poolehoiu.

– Noorte tulek poliitikasse on igati arusaadav. Noorel poliitikul on tahet muutusteks ja uuendusteks. Nii on alati olnud. Meie linna Keskerakonna organisatsiooni näitel on seda väga hästi näha. Juba lähikuul saate näha, mis moel on meie ridades toimunud „noorenemise kuur”. Minu soovitus noortele poliitikutele – ärge tormake, õppige veel veidi! Tuleb ka teie aeg!

– Täname teid oma lugejate nimel sisuka ja huvitava vestluse eest. Soovime teile veel palju aastaid poliitilises elus! Loodame, et saame valgustada ainult positiivseid uudiseid ja teateid teie südamelähedasest Kohtla-Järve linnast.

Vestles Jana Kuiv