Kohtla-Järvel katsetati riigikogust tulnud „töökultuuri”

270 Views
Kohtla-Järve

Kindlasti ei arvanud Kohtla-Järve linnavolikogu liikmed, et 7. märtsil toimunud erakorraline istung muutub kuuetunniliseks „Kohtla-Järve kevadmaratoniks”. Istungi alguses oli saadikute seast kuulda naljatamisi, kui aga selgeks sai, et tuleb hääletada 301 korda, kasvas nördimus iga parandusettepanekuga.

Vaatamata sellele, et päevakorras oli vaid üks küsimus – linna esindajate nimetamine Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule ning volikogusse, venis istung kuuetunniseks hääletusmaratoniks.

Volikogu liikmetele pakuti arutamiseks ja hääletamiseks eelnõu, kus oli kõigest üheksa nime – kuus kandidaati Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule ja kolm kandidaati liidu volikogusse. Tegelikult oli kandidaate kaks korda rohkem, kuna nii igal valitud üldkoosoleku liikmel kui ka volikogu liikmel peab olema lisaks veel asendaja.

Volikogu eelnõude hääletamise kord näeb ette kindlad protseduurilised toimingud. Eelnõu võib hääletada (või jätta kinnitamata) muutmata sisuga. Kui on tehtud muudatusettepanekuid, siis peab iga muudatusettepanekut täies mahus või eraldi hääletama. Oleme seda skeemi mitmel korral näinud riigikogus, kui opositsioon toob päevavalgele suure hulga muudatusettepanekuid, teades juba ette, et ükski ettepanek läbi ei lähe. Koalitsiooni ja opositsiooni häälte vahekord on ju täpselt teada.

Nüüd otsustas sotsiaaldemokraadist riigikogu liige ja Kohtla-Järve staažikas opositsiooni esindaja Eduard Odinets väljendada oma negatiivset seisukohta eelnõus esitatud kandidaatide suhtes just nii, nagu oleme seda näinud riigikogus. Voikogu lauale pandi ei rohkem ega vähem kui 301 muudatusettepanekut. Opositsioon nimetas need 301 muudatusettepanekut „mõneks” ettepanekuks!?

Märgime, et eelnõu lühikeses tekstis oli vaid 207 sõna koos pealkirjaga. Seega 1,45 parandust iga sõna kohta. Alguses tekitas saadik Eduard Odinetsi ettepanek hääletada igat muudatusettepanekut eraldi volikogu liikmetes naerutuju. Mida pikemaks hääletus venis, seda rohkem tunti istungite saalis nördimust.

Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Tiit Lillemets ütles nädalalehele Panorama: „Tegemist on pesuehtsa venitamistaktikaga – selle lavastajad teadsid juba ette, et nende ettepanekud ei lähe läbi. Olgem ausad – antud juhul väljendas opositsioon volikogu koosseisule oma suurt lugupidamatust. Kuus tundi oli kõikidele saadikutele täiesti kasutu aeg. On selge, et eesmärk oli sellisel viisil endale lihtsalt tähelepanu tõmmata.”
Nagu on kombeks, sai volikogu istungit jälgida veebis, kuid vaevalt oli palju neid, kes oleks viitsinud seda „tsirkust” kuus tundi järjest vaadata. Opositsioon nimetas istungile kulunud aega „mõnevõra veninuks”. See võib viidata, et järgmised volikogu istungid võivad kesta ka suisa varahommikuni.

Opositsiooni esindajad hakkasid pärast venitamistaktikat kohe ka populistlikke postitusi sotsiaalmeediasse panema – ikka selleks, et oma käitumist õigustada. Näiteks volikogu liige Vladimir Tšužas esitab oma Facebooki „Saadiku päevikus” enda arvates õigustatud küsimuse – miks opositsiooni esindajat nimekirjas ei ole? „Me ei saanud selle kohta mingeid selgeid selgitusi,” väidab Tšužas.

Volikogu esimees Tiit Lillemets märkis, et tema ettepanekul olid eelnõu ettevalmistamise etapis nimekirjades ka opositsiooni esindajad, kuid eelnõu autorid jäid teisele arvamusele. Hiljem kinnitas seda ka häälte enamus eelnõu hääletamisel. Samas peab märkima, et Kohtla-Järve linna poolt on nüüd Eesti Linnade ja Valdade Liidus mitte ainult koalitsiooni, vaid ka mitu opositsiooni esindajat.

Lähtudes Kohtla-Järve linnavolikogu kinnitatud otsusest esindavad linna Eesti Linnade ja Valdade Liidus järgmised volikogu liikmed:

– üldkoosoleku liikmed ja nende asendajad: Tiit Lillemets (asendaja Arne Berendsen), Toomas Nael (asendaja Kristiine Agu), Zaur Abbassov (asendaja Evelyn Danilov), Mare Roosileht (asendaja Jaanek Pahka), Anton Dijev (asendaja Sergei Lopin) ning Svetlana Vladimirova (asendaja Riina Ivanova);

– volikogu liikmed ja nende asendajad: Tiit Lillemets (asendaja Arne Berendsen), Toomas Nael asendaja Kristiine Agu ning Ljudmila Jantšenko (asendaja Evelyn Danilov).

Miks on volikogu liikmetele eriti tähtis esindada oma kodulinna Eesti Linnade ja Valdade Liidus? Panorama esitas selle küsimuse liidu asedirektorile Jan Treile, kes koordineerib liidu ja kohalike omavalitsuste koostööd. Trei märkis, et liitu kuulub 78 Eesti omavalitsust – 15 Eesti linna ja 63 valda. Liit osaleb riigieelarve koostamisel ja omab sõna regionaalpoliitika küsimustes. Liidu eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond hõlmab kogu kohaliku omavalitsuste korraldust alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Liidu juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda kvartalis. Eesti Linnade ja Valdade Liidu kõrgeim organ on liidu liikmete esindajate üldkoosolek, mille kutsub kokku liidu juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Üldkoosoleku toimumiste vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid liidu kõiki liikmeid esindav volikogu.

Jana Kuiv