Kohtla-Järve linn jõudis 2022. aasta eelarve kinnitada lausa „viimasel minutil”.  Kohalik omavalitsus peab kinnitama aasta eelarve mitte hiljemalt kui 31. märtsil. Kui seda ei jõuta teha, peab volikogu koosseis volitustest loobuma ja alustatakse uue volikogu valimistega.

Mitmed omavalitsused kasutavad sellist „viimase minuti” aastaeelarve kinnitamist poliitilistel kaalutlustel. Nii koalitsioonile kui ka opositsioonile on selge, et enam mingeid muutusi või uusi lugemisi pole võimalik korraldada. Vastasel juhul peab volikogu oma tegevuse lõpetama ja kunagi ei oska aimata, mida toovad uued valimised. Lisaks on uuest aastast juba kolm kuud elatud, arved vajavad maksmist ning alustatud projektid peavad saama oma rahastuse.

31. märtsil toimus Kohtla-Järve linnavolikogu istung, kus peamiseks päevakorraküsimuseks oligi 2022. aasta eelarve kinnitamine. Veel arutati 2023. aasta kaasava eelarve summat, kinnitati huvihariduse ja huvitegevuse toetuse andmise kord ja huvitegevuse kava (2021–2022) muutmine. Linnavolikogu valis uue revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe, lisaks arutati veel alatiste komisjonide moodustamist ja volikogu töökorda.

Huvihariduse, eriti spordiga seotud kuludest ja toetuste määramise korrast kirjutas nädalaleht Panorama eelmises lehenumbris. Lähtusime intervjuust abilinnapea Kiristiine Aguga ja materjalidest, mida Agu toimetusele andis.

Eelarve tähtsamad numbrid

Vastuvõetud 2022. aasta eelarvest on vast kõige tähtsam arv eelarve maht – 63195908 eurot. Linnaeelarve koosneb kuuest alaeelarvest: koondeelarve, põhitegevuse tulude eelarve, põhitegevuse kulude eelarve, investeeringute eelarve, finantseerimise eelarve ja likviitsete varade muutus. Väga tähtis on märkida, et eelarve vastuvõtmisega saab linnavalitsus õiguse vajadusel eelarveaasta keskel võtta lühiajalist arvelduslaenu 2022. aasta rahavoogude juhtimiseks kuni 1000000 euro ulatuses. Tingimuseks on laenu tagastamine eelarveaasta lõpuks. Veel saab linnavalitsus õiguse kasutada eelarveaastal laenu summas 2500000 eurot eelarves ettenähtud investeeringute katteks.

Linna hallatavate asutuste poolt esitatud eelarvete projektide põhitegevuse kulud olid 49001279 eurot, eelarvesse on kavandatud 47279139 eurot vastavalt põhitegevuse tuludele. Kulud on võrreldes 2021. aasta eelarvega 883621 euro võrra väiksemad.

Tegevuskuludeks antavaid toetusi on kavandatud anda summas 3854267 eurot, millest suuremad on ühistranspordi dotatsioon (800000 eurot), noortespordi toetus (500000 eurot), toimetulekutoetus (665992 eurot), puuetega inimestele minev toetus (250200 eurot), perede ja lastetoetus (978851 eurot). Korteriühistute toetus on 100000 eurot. Põhitegevuse tegevuskulud  on 43424872 eurot. Kulude suurenemine on seotud personalikulude suurenemisega seoses alampalga ja õpetajate töötasu tõusuga.

Linna investeerimistegevus

Investeeringuid põhivara soetamiseks on esialgselt planeeritud 12342880 euro ulatuses, arutelu käigus on tehtud mitmeid muudatusi. Eelarvekomisjoni ettepanekul on suurendatud teede kapitaalremondi investeeringuid (200000 euro võrra). Riigieelarvest eraldati 800000 eurot Uus-Tehase tänava rekonstrueerimiseks. Linna osaluseks on kavandatud 342857 eurot, millest 300000 eurot laenu arvelt ja 42857 eurot 2021. aasta ülemineva jäägi arvelt. Omaosalust investeeringute katteallikaks on kavandatud laenu esialgselt 2000000 eurot ja koos muudatustega 2500000 eurot. Põhivara soetuseks saadakse sihtfinantseerimist esialgselt 8125355 ja koos muudatustega 8925355 eurot, millest 100000 eurot Ilmajaama tänava remondiks, Saja tamme pargi kõnniteedele, 537295 eurot spordilinnaku projekti finantseerimiseks, 261997 eurot Ahtme keskuse väljakujundamiseks, 5 000000 eurot Kesklinna põhikooli ehitamiseks, 621000 eurot Tarekese lasteaia renoveerimiseks ja lisatud 800000 eurot Uus-Tehase tänava rekonstrueerimiseks. Eelarve vahendite arvelt on kavandatud suuremad investeeringud linna teede kapitaalremondiks 300000 eurot, millele on lisatud veel 200000 eurot, kaasava eelarve raames Ahtmesse rajatava koerte jalutusväljaku rajamine 45000 eurot, tänavavalgustuse investeeringuteks 270134 eurot, jäähalli katuse renoveerimiseks 14462 eurot, Tammiku põhikooli katuse remondiks 35000 ja 39000 eurot maa ostmiseks. Linnamajanduse projektide kaasfinantseerimiseks on kavandatus 76121 eurot ja huvikoolide investeeringuteks 28147 eurot. Kokku on Ahtme linnaosas eelarvest suunatud investeeringute katteks 866675 eurot. Võetava laenu arvel on investeeringuid Kesklinna põhikooli ehituseks 1000000 eurot ja spordibaasi projekteerimiseks 200000 eurot. 160 tuhat eurot läheb spordilinnaku projekti finantseerimiseks, 100000 eurot jäähalli katuse renoveerimiseks, 140000 eurot lasteaia Punamütsike ja Aljonuška projekteerimiseks projekti energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes ja Vanurite hooldekodule 400000 eurot. Laenu on suurendatud 500000 võrra teede kapitaalremondiks.

1304608 eurot on kavandatud 2021. aastal riigieelarvest saadud kulutamata vahendeid, millest 195348 eurot jäähalli katuse renoveerimiseks ja 149553 eurot COVIDi investeeringutest. 1298063 on jäänud kulutamata 2021. aasta laenu vahenditest projektide finantseerimiseks ja 239005 eurot eelarve vahendeid on suunatud 2022. aasta investeeringute katteks. Kokku suurenesid investeeringud üleminevate jääkide arvelt 2841676 euro võrra.

Suuremad investeerimisprojektid 2022. aastal on Kesklinna põhikooli hoone ehitamine, spordilinnak, spordibaas (hostel), Ahtme keskuse väljakujundamine, lasteaedade fassaadide renoveerimine ja jäähalli katuse renoveerimine.

Laenud on abiks investeeringutel

Finantseerimistegevuses on kavas laenu võtmine summas 2500000 ja laenude tagastamine summas 1738000 eurot, eelarvestrateegias oli kavandatud 3000000 eurot. Seda on vähendatud vastavalt vajadusele, kuna 2022. aastal ei alga spordibaasi ehitamine.

Eriti teravaks muutus aasta eelarve vastuvõtmisel 250 tuhande euro suurune lisalaebu võtmine Ahtme jalgpalliväljaku renoveerimiseks. Ettepaneku suurendada laenukoormust tegi SDE fraktsioon. Arutamisel selgus, et ettepaneku autorid sooviksid lisalaenu rahaga nö värskendada väljaku rohekattet. Seda aga ei ole jalgpalliväljaku renoveerimiseks piisav. Eelkõige on vaja selgitada, miks väljakult ei kao vihmavesi ning millises mahus on vaja teha dreaažitööd. Eesti Jalgpalliliit pole veel oma selget seisukohta Ahtme jalgpalliväljaku renoveerimise toetuses välja öelnud.

Laenu koormus 2022. aastal on 65,5 protsenti – 3079466 eurot.

Finantstulusid planeeritakse 2022. aastal 700 tuhat eurot ja finantskulusid 289800 eurot.
Volikogu otsustas, et järgmise, 2023. aasta eelarve koostamisel arvestatakse kaasava eelarve suuruseks 55000 eurot. Seega kaasavaeelarve summa suureneb 10. tuhande euro võrra. Selle ettepaneku hariduskomisjoni ja SDE fraktsiooni poolt hääletas 21 volikogu liiget, kaks oli vasu ja üks volikogu liige oli erapooletu.

Kohtla-Järve linna 2022. aasta eelarve linnavolikogu kinnitas enamushäältega. Keegi volikogu liikmetest ei olnud vastu või erapooletu. Opositsioon jätis endale õiguse mitte hääletada.

Uus (vana) revisioonikomisjoni esimees ja aseesimees

Kohtla-Järve linnavolikogu kontekstis oli märkimisväärne revisioonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine. Kohaliku omavalitsuse volikogude heaks tavaks on olnud revisioonikomisjoni esimehe valimine opositsiooni fraktsiooni esindajate seast.

Revisioonikomisjoni esimehe valimisel esitati kolm kandidaati – Jaanek Pahka, Jevgeni Saltõkov ja Eduard Odinets. Valituks osutus Jaanek Pahka (12 häält).

Revisioonikomisjoni aseesimehe valimisel osutus valituks Jevgeni Saltõkov (11 häält). Kolmas kandidaat Eduard Odinets sai hääletamisel ühe hääle.

Abilinnapea umbusaldamine

Veel on tähtis märkida, et 31. märtsi volikogu istungil esitati umbusaldusavaldus abilinnapeale Riina Ivanovale. Avalduse esitaja volikogu liige, majanduskomisjoni aseesimees Jaanek Pehka põhjendas avaldust abilinnapea Ivanova halva tööga linna arendusel ja ebapiisava personaalitööga. Hääletamine esitatud avalduse suhtes toimub järgmisel linnavolikogu istungil.

Jana Kuiv