Kohtla-Järve Linnavolikogu arutas umbusaldust ja määras hüvitusi

162 Views
Panorama

28. aprillil olid taas koos Kohtla-Järve linnavolikogu liikmed, et arutada arenguteenistuse abilinnapeale Riina Ivanovale umbusalduse avaldamist ning määrata endistele Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmetele Viive Keskkülale, Niina Aleksejevale ja Deniss Veršininile hüvituse maksmine. Veel oli volikogu istungi päevakorras linnavalitsuse struktuuriga ja teenistuskohtade koosseisuga seotud küsimused. Nädalaleht Panorama tutvus otsuste eelnõudega ja jälgis volikogu istungi veebiülekannet.

Kohtla-Järve linnavolikogu eelmisel istungil, mis toimus 31. märtsil, anti volikogu esimehele üle seitsme allkirjaga avaldus, kus avaldati umbusaldust arenguteenistuse abilinnapeale Riina Ivanovale. Avalduse menetlemise kord näeb ette, et järgmisel volikogu istungil võetakse avalduse arutamine ja hääletamine istungi päevakorda.

Veel enne päevakorra kinnitamist said linnavolikogu saadikud teada, et saadik Anton Dijev soovis umbusaldusavalduselt oma allkirja tagasi võtta. See asjaolu tekitas küsimuse, kas Riina Ivanovat üldse umbusaldataksegi. Avalduse autorid polnud aga selle küsimuse päevakorrast väljajätmisega nõus. Volikogu esimees pidi asjaolude selgitamiseks kuulutama välja kümneminutilise vaheaja. Vaheajal konsulteeriti rahandusministeeriumiga ja sealt saadi selge vastus – umbusaldamise arutamise ja hääletamise päevakorrast väljajätmisel pole seaduslikku alust.

Riina Ivanova umbusaldamine ei läinud läbi

Mida siis volikogu liikmed Riina Ivanovale ette heidavad?
Kõnepuldis esindas avalduse autoreid volikogu liige Jaanek Pahka. Avalduses märgitakse, et Riina Ivanova ei ole oma ametipostil suutnud arenguteenistuse töö efektiivsust tagada, samuti pole ta  suutnud luua uusi vajalikke töökohti. Mitmeid töö- ja ametikohti on hoopis kaotatud.
Linnas on tänaseni täitmata linna arengu jaoks väga olulised ametikohad. Näiteks ei ole vanemmaakorraldajat, projektide peaspetsialisti, ehitusjärelevalve vanemspetsialisti, linnaarengu peaspetsialisti ja sama valdkonna vanemspetsialisti. Need ametikohad peaksid aga linnavalisuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus täidetud olema.
Avalduse autorid väidavad, et abilinnapea Riina Ivanova tegeleb selle asemel, et otsida ja rakendada tööle vajalikke spetsialiste, täiesti arusaamatute töökohtade loomisega. Näitena tuuakse ehitusjärelevalve asjaajaja töökoha loomine koormusega 0,5. See struktuurimuutus ei leidnud linnavalitsuse toetust, märgivad umbusaldusavalduse autorid. Avalduses tuuakse veel mitmeid näiteid töökohtade nimetuste muutustega, mille initsiatiiv on tulnud Riina Ivanovalt. Kokkuvõttes arvavad umbusalduse avaldajad, et kõik struktuurimuutused on suunatud mitte arenguspetsialistide kaasamisele, vaid erinevate asjaajajate rakendamisele, kelle töökohustuseks on kontoritöö, mida nimetatakse „too kohvi”.

Väga tõsine etteheide avaldajate poolt on seotud nende arvates Riina Ivanova isiklike huvidega. Heidetakse ette töökohtade „vangerdamisel” toimunud onupojapoliitikat ja soovi luua töökoht „omadele”. Seega kõlavad avalduses väga teravad ja tõsised etteheited.

Vastavalt umbusalduse menetlemise korrale sai volikogu istungil sõna ka peaosaline Riina Ivanova. Oma esinemises märkis ta, et omab pikaajalist kogemust kohaliku omavalitsuse juhtivatel kohtadel. Ta lükkas umber süüdistused, mis umbusaldusavalduses kõlasid. Samas tõi ta välja tõsised murekohad linna arendustegevuses, eelkõige maakorralduse osas. Just nende probleemide kiire lahendamine oli vajalik töökohtade struktuuri muutmisel. Kaadripoliitikas pidi arvestama ka mitme reaalselt tekkinud olukorraga – mõni töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel, osa töötajaid avaldas soovi töölt lahkuda. Leida Eesti oludes hea kvalifikatsiooniga maakorraldusspetsialisti on igati keeruline ülesanne. Riina Ivanova rõhutas, et juba lähipäevadel asuvad tööle uued spetsialistid, kes väljakuulutatud konkurssidel edukateks osutusid.
Pärast oma ettekannet palus Riina Ivanova volikogult lisaaega, et esineda avaliku avaldusega vene keeles. Ta põhjendas oma soovi sellega, et volikogu istungit jälgivad interneti vahendusel ka linnaelanikud. Häältega 7:7 tema lisaaja soovi siiski ei rahuldatud.

Järgnes arutelu ja hääletamine, mille tulemusena ei läinud Riina Ivanova umbusaldusavaldus läbi. Volikogu liikmete hääled jaotusid järgmiselt: umbusalduse poolt kaheksa, vastu kümme ja erapooletuid null. Volikogu istungil oli kohal 23 volikogu liiget, kokku on linnavolikogus 25 rahvasaadikut.

Hüvitised endistele linnavalitsuse liikmetele

Järgnevalt arutas linnavolikogu endistele Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmetele Viive Keskkülale, Niina Aleksejevale ja Deniss Veršininile hüvituse maksmise küsimust. Otsuse aluseks olid mahukad eelnõud, kus iseloomustati endiste linnavalitsuse liikmete tegevust.

Viive Keskküla töötas finantsteenistuse abilinnapeana alates oktoobrist 2016 kuni detsembrini 2021. Vastavalt sel perioodil kehtinud Kohtla-Järve linnavalitsuse põhimäärusele oli finantsteenistuse põhiülesandeks linnavalitsuse finantsjuhtimise ja eelarve kassalise teenindamise korraldamine, linna eelarvestrateegia ning linna eelarve projekti koostamine ja esitamine, linna eelarve täitmise organiseerimine ja jälgimine, linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimise teostamine, raamatupidamise arvestuse, aruandluse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja linnast sõltuvate üksuste (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes) vahendite kulutuste kontrollimine. Finantsteenistuse lai ülesannete spekter nõudis pädevat, vastutustundlikku lähenemist, millega tuli edukalt toime endine finantsteenistuse abilinnapea Viive Keskküla, kelle alluvuses töötas 2021. aasta novembri seisuga 22 töötajat. Finantsteenistuse abilinnapea vastutusrikas töö nõudis Viive Keskkülalt head strateegilise planeerimise oskust, rahavoogude planeerimise ja juhtimise oskust ning pidevat keskendumist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõike 1 punkti 1 alusel ning võttes arvesse, et endine Kohtla-Järve linnavalitsuse liige Viive Keskküla on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui viis aastat, otsustas Kohtla-Järve linnavolikogu maksta endisele Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmele Viive Keskkülale seoses tema volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses.

Analoogiline otsuse eelnõu oli koostatud ka endise Kohtla-Järve linnavalitsuse liikme Niina Aleksejeva hüvituse maksmise suhtes. Dokumendis märgitakse, et Niina Aleksejeva töötas Kohtla-Järve linnavalitsuses alates 1999. aastast aselinnapeana sotsiaalküsimustes, novembrist 2013 kuni detsembrini 2021 sotsiaalteenistuse abilinnapeana ja samal ajal oli ka linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees. Alates 2004. aastast oli ta Ida-Viru keskhaigla nõukogu liige. Vastavalt 2015. aastal kehtinud Kohtla-Järve linnavalitsuse põhimäärusele oli sotsiaalteenistuse põhiülesandeks riikliku ning piirkondliku haridus-, kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika teostamine ja selle kavandamises osalemine ning välissuhtluse korraldamine. Sotsiaalteenistuse lai ülesannete spekter nõudis pädevat ja vastutustundlikku lähenemist, millega tuli endine sotsiaalteenistuse abilinnapea Niina Aleksejeva edukalt toime. Tema alluvuses töötas 2021. aasta novembri seisuga 17 töötajat, kellest 11 sotsiaalvaldkonnas ning kuus haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonnas.

Perioodil 1999–2021 viidi linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonnas ellu suured muudatused ja teostati mitmeid suuri projekte. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõike 1 punkti 1 alusel ning võttes arvesse, et endine Kohtla-Järve linnavalitsuse liige Niina Aleksejeva on vastaval ametikohal töötanud rohkem kui kaheksa aastat, otsustas Kohtla-Järve linnavolikogu maksta endisele Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmele Niina Aleksejevale seoses tema volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

Kolmandaks hüvitise väljamaksmise küsimuseks arutas linnavolikogu endisele Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmele Deniss Veršinin hüvitise maksmist. Ka tema kohta oli koostatud mahukas otsuse eelnõu, millest saame teada, et Deniss Veršinin töötas alates novembrist 2013 kuni detsembrini 2021 majandusteenistuse abilinnapeana, olles samal ajal linnavalitsuse riigihangete komisjoni esimees. Alates 2014. aastal oli ta OÜ OSK Grupp nõukogu liige. Vastavalt sel perioodil kehtinud Kohtla-Järve linnavalitsuse põhimäärusele oli majandusteenistuse põhiülesandeks riikliku ja piirkondliku ehitus-, transpordi-, kommunaalmajandus-, keskkonnakaitsepoliitika ning heakorra, linnavara ja riigihanke teostamine ja selle kavandamises osalemine. Majandusteenistuse lai ülesannete spekter nõudis pädevat ja vastutustundlikku lähenemist, millega tuli edukalt toime endine majandusteenistuse abilinnapea Deniss Veršinin, kelle alluvuses töötas 2021. aasta novembri seisuga 11 töötajat. Perioodil 2013–2021 on linnas teostatud mitmeid suuri projekte, läbi viidud üle 300 riigihanke.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõike 1 punkti 1 alusel ning võttes arvesse, et endine Kohtla-Järve linnavalitsuse liige Deniss Veršinin on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, otsustas Kohtla-Järve linnavolikogu maksta endisele Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmele Deniss Veršinin seoses tema volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

Linnavalitsuse uuendatud struktuur läks teisele lugemisele

Viimaseks ja väga mahukaks aruteluks muutus uue Kohtla-Järve linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine. Mingil määral oli see küsimus otseselt seotud esimese päevakorraküsimusega, kus arutati umbusaldust Riina Ivanovale. Linnapea Toomas Nael jagas selgitusi ja vastas küsimustele üle tunni aja.

Praegu töötab Kohtla-Järve linnavalitsus võttes aluseks 27. augustil 2020 volikogu poolt kinnitatud struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Nüüd on linnavalitsus seisukohal, et kehtivas koosseisus on vaja muudatusi teha ning suurendada ametikohtade arvu kolme ja vähendada töökohtade arvu ühe võrra. Muudatuste eesmärk on linnavalitsuse töö kvaliteedi parandamine. Muudatusettepanekute aluseks olid võetud linnasekretäri ja abilinnapeade taotlused. Eelnõu arutelu käigus esitasid linnavolikogu liikmed mitmeid ettepanekuid, mis sisuliselt muudavad eelnõu algset sisu. Volikogu oli sunnitud esitatud eelnõu teisele lugemisele saatma.

Jana Kuiv