Rahvatantsu ja -muusikat pole kunagi liiga palju!

544 Views
Rahvatantsu ja -muusika

Kohtla-Järve kultuurikeskuse töökavas on mitmeid ettevõtmisi, mis on seotud tantsukultuuri säilitamise ja arendamisega. Kui uudistada keskuse töökava, siis näeme rahvusvahelise tantsupäeva tähistamist, kutset üritusele „Tantsi tibatillukene”. Keskuses tegutseb üle kümne tantsuga seotud kollektiivi, nendest kuus viljeleb just rahvatantsu. 23. aprillil võõrustas Kohtla-Järve kultuurikeskus tantsu- ja muusikarahvast, korraldati menukas ning värvirikas rahvatantsu ja rahvamuusika päev.

Rahvatants on meie tähtis rahvakultuuripärand. Iga rahvatants peegeldab killukest selle maa ajalugu, rahvuslikku iseloomu ja loomisvõimu. See on rahvaloomingu lahutamatu osa, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ning muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants ja -muusika on samuti omavahel kokku sulanud.

Kohtla-Järve volikogu esimees Tiit Lillemets märkis rahvatantsu ja rahvamuusika päeva avades: „Mul on heameel, et on tulnud tagasi aeg, kus saame oma kultuurikeskuses erinevaid üritusi nautida. Loodan, et igale huvitavale kultuurisündmusele jagub publikut. Linn on vastavalt eelarvelistele võimalustele valmis meie kultuurikollektiive, kellel soov linnaelu rikastada, toetama. Vahepealne koroonapaus ei suutnud meie inimesi spordist ega kultuurist kaugendada. Praktika näitab, et headest ideedest meil puudust ei ole. Kohtla-Järve linn on uhke, et linna kollektiivid esindavad kodukohta üle terve Eestimaa.”

Segarahvatantsurühmade ja rahvamuusikute päeva kontsert kultuurikeskuse suurel laval oli pühendatud tuntud rahvatantsujuhi, kauaaegse rahvatantsuansambli Virulase juhendaja Eike Rõõmuse (1931–2009) mälestusele. Kohtla-Järve linna aukodanik Eike Rõõmus oli ENSV teeneline kultuuritegelane, tema töö rahvuskultuuri säilitamisel ja arendamisel pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Anna Raudkatsi rahvatantsustipendiumi. Aprillis 2017 püstitati Kohtla-Järve kultuurikeskuse kõrvale Eike Rõõmuse mälestuspink, mis oli esimene personaalne mälestuspink linnas. Tuntud tantsuõpetaja loodud tantsud jäädvustati ka raamatus „Ida-Virumaa tantsuvara”. Kogumiku koostas Erika Kõllo. Ida-Virumaa on andnud Eesti rahvatantsule sellised nimed nagu Eike Rõõmus, Helle Astok, Helju Tori, Urve Kilk, Virve Vuntus ja Voldemar Berelkovski.

Rahvatantsu ja rahvamuusika teemapäeva üks korraldajatest, Virulase segarühma juhendaja  Taivo Aljaste tutvustas Panoramale teemapäeval osalejaid – Kohtla-Järve kultuurikeskusest näitasid oma tantsuoskust ansambli Virulane kaks rühma, veel esinesid Voka segarahvatantsurühm, Lüganuse kultuurikeskuse rühm Lapjalakesed, Jõhvi tantsijad, kes magusa nimetusega Jõhvikamoos, ning Narva kultuurikeskuse Rugodiv rahvatantsukollektiiv Junost. Muusikalist elamust lisasid rahvamuusikud Kohtla-Järvelt, Viru-Nigulast ja Iisaku kunstikoolist. Taivo Aljaste rääkis: „Korraldasime rahvatantsu ja rahvamuusika päeva teist korda, eelmisel korral said taidlejad kokku Maidla rahvamajas. Loodame, et kaks ei jää ilma kolmandata. Täna pole teada, kes teatepulga üle võtab. Kui kedagi ei leidu, siis on taas korraldajaks Kohtla-Järve. Rahvakultuuris on tähtsal kohal järjepidevus. Esinejad vajavad võimalusi, et nad oma õpitud oskusi näidata saaks. Meie ei sea eesmärgiks auhindade ja kohajärjestusega festivali korraldamist. Teemapäeva keskmes on suur kontsert.” Öeldu tõestuseks saime tõdeda, et kontserti jälgis saalitäis inimesi. Eriti uhke oli Taivo Aljaste oma kolleegi Urve Kilgi loodud „Kohtla-Järve valsi” esituse üle – see lavanumber sündis tantsijate ja muusikute ühisest kooslusest.

Külalisesinejana astus lavale Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambel, Eesti üks tuntumaid rahvakultuuri edendajaid. Viimati esinesid Tartu rahvatantsijad Kohtla-Järvel seitse aastat tagasi. Ansambel loodi 1945. aastal, kui metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ühendati ülikoolis tegutsevad rahvatantsurühmad. 1953. aastal ühineti Tartu Õpetajate Instituudi rühmaga ja kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, kes juhtis ansamblit järgmised 25 aastat. Tema loodud tantsud „Vanaisa polka”, „Otsapandjatse”, „Sõlesepad”, „Kullaketrajad” jt kuuluvad Eesti tantsude kullafondi ning on aukohal ka ansambli repertuaaris. Alates 2005. aastast on ansambli kunstiliseks juhiks Aveli Asber, kelle loomingust tuntuim tants on „Kuhaanuška”.

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansamblil on ajaloo jooksul tekkinud mitmeid püsivaid traditsioone. Nende kevadkontsert toimub igal aastal maikuus Tartus. Ansambel on alates 1956. aastast osalenud kõigil „Gaudeamuse” laulu- ja tantsupidudel vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus. Selle aasta märtsis ja aprillis andis ansambel kontserte ERMi saalis ja Pärnu kontserdimajas.

Virumaal aktiivselt tegutsev rahvamuusik Ervin Lember ütles Panoramale, et võttis rõõmuga vastu kutse osaleda oma kollektiividega Kohtla-Järvel toimuval rahvatantsu ja rahvamuusika päeva kontserdil. „Osalesime kontserdil kahe kollektiiviga – Ämmataguste ja Lambriinega. Kui Ämmatagused on suures osas juba vanemate inimeste taidlusansambel, siis Lambriine on hea näide noorte soovist jätkata rahvamuusika traditsioonidega, sest kollektiiv valmistub esinemiseks järgmisel noorte laulu- ja tantsupeol,” rääkis Lember. Veel tõi ta näidetena välja rahvamuusika kollektiivid, kes tegutsevad Iisakus, Viru-Nigulas, Aseris, Kadrinas ja Rakveres. Põhiliselt on nende seas rahvamuusika kapellid.
Kohtla-Järvel korraldatud teemapäeva omapära seisnes Lemberi arvates selles, et tantsijad ja muusikud said esineda nii eraldi kui ka koos (muusikud olid tantsijatele saatjateks). Lavaline kooslus tõi kontserdile kindlasti oma võlu, märkis Lember.

Läheneva suve kultuurikalendrist leiame veel terve rea rahvakultuuriga seotud sündmusi: Ida-Virumaa rahvatantsupeo Kohtla-Järve spordikompleksi staadionil 22. mail, „Läänemere kultuurisillad” Sillamäel 27.–28. mail, memmede tantsupeo Jõhvi pargis 29. mail, Ida-Virumaa folklooripeo „Kirde killad” Iisaku laululaval 5. juunil, puhkpillimuusika peo Kohtla-Järve pargis 12. juunil, Ida-Virumaa külamuusikute päeva Kohtla-Nõmme laululaval 19. juunil ja Ida-Virumaa vokaalansamblite ja solistide päeva Tammiku rahvamajas 19. novembril.

Jana Kuiv
Foto Igor Parv