Mälestades Andres Kaussi

17. juulil möödub 24 aastat Andres Kausi lahkumisest meie hulgast. Tema loodud Kohtla-Järve linnaorkester aga tegusteb siiani ja rõõmustab kuulajaid oma loominguga.

Andres tuli Ida-Virumaale Haapsalust, kus ta töötas kohaliku kultuuriosakonna juhataja ametikohal.

Energilise ja rõõmsameelse inimesena hakkas ta Kohtla-Järvele elama tulles kohe kokku kutsuma puhkpilliga tegelevaid muusikuid. Enne seda oli just laiali läinud legendaarne kollektiiv „Vanad Sõbrad“ Matti Kaivoja juhendamisel. Nagu pillimehed ise ütlevad oli laialimineku peapõhjuseks alkohol. Just samade pillimeestega tuligi Andresel alustada uue kollektiivi moodustamist. Pillimehed olid muusikutena hea tasemega professionaalid aga alkoholiprobleemid olid ikka veel paljudel. Üks pillimeestest Ivan Avdulov, kes ühines Andrese loodud orkestriga esimeste hulgas, meenutab: „Algus oli väga raske ja vaevaline, sest paljudel endistel “Vanade Sõprade“ pillimeestel oli viinahaigus küljes. Isegi orkestri proovidel oli mõnel pudel taskus, millest pidevalt kangemat peale rüübati. Aga juurde tuli ka noori muusikuid ja neid, kes uskusid Andrese ettevõtmisesse ja kes soovisid muusikat teha. Nii sündiski 1994. aastal Kohtla-Järve linnaorkester Andres Kausi juhendamisel. Tänu eelkäijatele, oli linnavõimude suhtumine orkestrisse positiivne, sest orkester esines kõikidel linna suurematel üritustel ja pidudel. Orkester võeti alati kaasa rahvusvahelistele sõpruslinnade kohtumistele Soome, Saksamaale, Leetu jne. Orkester näitas omamoodi omavalitsuse jõudlust või prestiiži. Mitte kõikidel omavalitsustel polnud ette näidata sellist muusikakollektiivi, kes võis mängida marsse, hümne ja lõbusat tantsumuusikat. Andres Kaus oli muusikasse pühendunud fanaatik kes otsis huvitavaid, vähem mängitud teoseid ja nende noote. Oli valmis eksperimenteerima puhkpilli- ja estraadimuusika sünteesimisel. Dirigendina oli ta aga kiiresti erutuv ning ka solvuv, mis mõjus kindlasti negatiivselt ka tema tervisele. Tihti võis pisiasjadest kasvada välja vulkaanipurse ja siis lasi dirigent kogu oma auru välja. Tegelikult oli ta väga sõbralik ja kriitikat kannatav muusikajuht. Lihtsalt võttis asja liiga või väga tõsiselt ning tahtis, et ka orkestri pillimehed suhtuksid asjasse sama tõsidusega ning lugupidamisega. Mitme aasta möödudes õnnestus orkestril vabaneda alkoholisõltlastest ja kollektiiv kasvas heatasemeliseks orkestriks. Üheksakümnendate keskel mängisid orkestris Valeri Antonov, Sergei Sirotin, Juri Derunov, Inna Badina, Marija Bakejeva, Ivan Avdulov, Urmas Rätsep, Mihkel Haljaste, Sergei Karhanin, Oleg Verešev, Andrei Zaharenkov, Valeri Tšernõhh, Erik Virkebau, Ülo Kaljurand, Nikolai Mihhailov, Sergei Kovaltšuk, Igor, Kokorev, Natlja Janevitš, Valeri Trahhatšov. Solistidena olid kaastegevad erinevates projektides ZZ Oster (Zoja Ostovskaja), Alfia Kamalova, Jelena Suhareva jt. Meeldejäävamatest esinemistest nimetab orkestrijuht Aleksander Saveljev esinemisi mööda Venemaad Kolomnas, Penzas, Võšõi Voltšokis, Saranskis ja Privolžjes. Samuti sõidud Norderstedti, Outukumpusse, Kedainiasse. Meeldejäävad olid esinemised Tallinna Keskvanglas ja Kohtla-Järve 9. korrusel ehk Linnavalitsuse katusel. Paljud praegused orkestrandid on ka kohalike muusika ja kunstide koolide pedagoogid, kes mängivad orkestris põhitöö kõrvalt. Kohtla-Järve Linnaorkester on linna allasutus. Tal on oma eelarve ja oma direktor. Pärast Andres Kausi lahkumist otsustasid orkestripoisid ise, et orkestrit hakkavad juhtima Aleksander Saveljev muusikalise juhina ja Valeri Trahhatsov administraatorina. Nii tegutses orkester veel mitu head aastat pärast 2008. aastat kui Andrese elulõng ootamatult katkes. Hiljem lahkus orkestrist Valeri Trahhatsov ja kogu administratiivne ning muusikaline juhtimine langes Aleksander Saveljevi õlgadele. Järgmisel aastal möödub juba 25 aastat dirigendi ja orkestri looja surmast. Selle ajavahemiku sisse mahub veel palju nimesid, kes on lõpetanud musitseerimise samal põhjusel. Tahaks siinkohal meenutada heade sõnadega Ülo Kaljuranda, Sergei Karhaninit. Linnaorkestri juht Aleksandr Saveljev meenutab orkestrisse tulekut nii: “Sattusin orkestrisse absoluutselt juhuslikult. Tee peal tuli minule ja minu sõbrale Sergei Motšjonovile vastu Valeri Antonov. Kui küsisime, et kuhu minek, ütles et läheb ennast orkestrisse vormistama ja kutsus meid kaasa. Nii me läksimegi ja olimegi Andres Kausi loodud orkestris esimeste pillimeeste hulgas.“ Andresega oli huvitav koostööd teha. Ta oli nõudlik ja erudeeritud. Hindas häid pillimehi. Ta ei näidanud ennast kunagi üleolevalt, oli nagu kõik pillimehed, alati soliidelt riides ja väga viisakas. Kui teda närvi aeti, no siis kees üle. Olime sellega harjunud ja võtsime seda kui normaalset tööprotsessi. Muusika oli Andrese elu! Ta pühendus otsast lõpuni sellele ja elas väga üle kui midagi läks viltu või kuidagi ei edenenud. Sellepärast kõik orketsrimehed austasid ja hindasid oma dirigenti. Ta võis vahel öelda midagi halvasti, samas pärast vabandas ja kõik oli jälle ok!

Mälestades Andres Kaussi, tema elutöö – Kohtla-Järve linnaorkester tegusteb siiani juba 28 aastat ja pillimehed meenutavad tänutundega endist dirigenti ja kollektiivi loojat.