Kohtla-Järve linn pole nendeta mõeldav. Jäätmed on kogunenud niikaua kui linnas töötab põlevkivitöötlemise tööstus. On teada, et jäätmed pole kaugeltki ohutud. 2017. aastal konstanteerisid keskkonnaga tegelevad ametkonnad, et Kohtla-Järve Järve linnaosa õhu puhtuse uuringud näitasid, et kõige suuremat õhu reostust andsid VKG tööstusliku territooriumi poolkoksi mäed. Kaks aastat enne seda sai Eesti Euroopa Liidult 323 miljonit krooni reostavate mägede katmiseks. Kuid mõned spetsialistid väitsid, et selle tulemusena muutusid mäed veelgi ohtlikumaks. Möödunud on üle kümne aasta ja tundub, et poolkoksi mägede teema ununes üldse. Täielik vaikus. Õlitootmine töötab ja energiakriisi kontektis kasvab nõudlus oluliselt. Sellest, kas kontsernis Viru Keemia Grupp ikka mäletatakse veel ohtlike jäätmete teemat ja milline on sellega hetkeseis, palus Panorama rääkida kontserni suhtekorraldusjuht Irina Bojenkol.

-Tahaks täpsustada, millisele aruandele te viitate kus mainitakse, et need ebameeldivad lõhnad tulevad mittetöötavatelt poolkoksi mägedelt või töötleva põlevkivi jäätmetelt. Kõige suurem mägi asub meie territooriumil ja on lahutamatu Ida-Virumaa maastiku osa. Ladustamine sellele mäele algas kauges minevikus möödunud sajandi 30-ndate aastate lõpul. Üks osa sellest on nüüd konserveeritud ja sinna ei toimu mingeid ladustamisi ning ta kuulub Eesti riigile. Teises osas me ladustame põlevkiviõli tootmisel ja töötlemisel tekkivaid jääkaineid umbes 1,8 miljonit tonni tuhka ja 0,6 miljonit tonni poolkoksi.

Põlevkivitööstuse ja TalTech Ülikooli spetsialistid viivad jäätmete kasutuselevõtuks läbi rida uuringuid, kuid kahjuks pole siiani leitud mõistlikku lahendust ning seepärast jätkub nende jääkainete ladustamine. Aktiivses tsoonis kasutame me juba viis aastat uut säästvat ladustamise tehnoloogiat. See tehnoloogia piirab ohtlike jäätmete levikut keskkonda. Niisutuste tehnoloogia tagajärjel muutub tuhk tahkeks tsemenditaoliseks katteks, mis lasub väga tihedas massis ja ei lase läbi isegi vett. Poolkoksi kasutatakse ülemise kihina, et kaitsta tuhast tahkestunud kihti errosiooni eest ja nõlvakud haljastatakse. See aitab vältida põlenguid, mis toimusid väga tihti vana tehnoloogiaga ladustamise juures. Just need põlengud tekitasidki linna territooriumil ebameeldivaid lõhnu. 2017.aastal Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringud ebameeldivate lõhnade leviku põhjuste väljaselgitamiseks Kohtla-Järve linnas näitasidki, et sellise lõhna levitajateks on mägedel süttivad kolded. Aastatel 2019-2020 realiseeris kontsern projekti lõhnade leviku vähendamiseks, mis seisnes põlengukollete  likvideerimises. Projekti raames suleti hapniku juurdepääs kolletele, mis pidi tagama kollete kustumise.

Ladustamise metoodika ja ohtlike jäätmete käitlus on rangelt  reguleeritud keskkonnaalaste komplekslahendustega. Lisaks on meil ka omad sisemised korrad, mis reglementeerivad ohtlike jäätmete käitlemist. Sellega tegelevad vastava koolituse saanud spetsialistid.

Me tegeleme ka testimisega mägede pindade ja nõlvakute kiirema haljastamise efektiivsemate metoodikate leidmiseks. Eelmisel aastal allkirjastasime koostöölepingu ettevõttega Biopuhastus, mille alusel alustasime uute testimistega reovee kasutuselevõtuks ehk komposti taaskasutamiseks VKG mägede haljastamisel. Katsetused toimuvad erinevate segude nagu tuha ja komposti segu eri proportsioonide kasutamisel. Uuringute käigus segati kompost tuhaga, mis tekkis tehase Petroter jäätmetest ja sinna lisati haljastuseks kasutatavat rohuseemet. Seejärel kaeti mäenõlvad saadud seguga ja monitooriti rohu kasvu ja katte vastupidavust errosioonile. Eesmärgiks on leida optimaalne segude proportsioon ja töötada välja tehniline lahendus maastiku disaini jaoks. Tänaseks me juba näeme positiivseid tulemusi – monitooringus oleval haljastuslõigul kasvab rohi väga tihedalt, ühtlasel ja hästi.

Toimetus tänab VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenkot põhjaliku ja õigeaegse vastuse eest järelpärimisele.

Panorama

Foto Jevgeni Kapov

Reklaam