Kohtla-Järvel on erivajadustega inimeste nimekirjas ametlikult: 3498 pensionäri, 2042 teises vanuses inimest, 277 last.

Milliseid eriteenusi pakub linn just erivajadustega inimestele – sellest ja mitte ainult sellest intervjuus Kohtla-Järve abilinnapea sotsiaalküsimustes Evelin Daniloviga.

–Millised siis on need eriteenused, mida pakutakse erivajadustega inimestele?

-Näiteks – Tugiisik. Enamuses on see inimese saatmine ja lihtsalt suhtlemine. Sellise teenuse järele tunnevad vajadust enamalt psüühiliste häiretega inimesed. Nad kardavad kõike: üksi kodunt välja minna, üksi poodi või arsti juurde minna, vormistada või saada mingisuguseid dokumente ehk täita neid. Isikliku põetaja teenus seisneb füüsilise puudega inimese aitamises nagu ratastoolis inimese teenindamine, ratastooli kokkupanemine, inimese sõidutamine arsti juurde jne. Kui inimesel on probleeme liikumisega, näiteks trepist üles või alla minemisel, siis ta aitab teda. Ühesõnaga osutab füüsilist kaasabi.  Mõningal määral tugiisiku ja isikliku põetaja funktsioonid kattuvad, neid on vahel raske eristada. Kui abi vajavat inimest registreerib arsti vastuvõtule tugiisik, siis ratastoolis arsti juurde viib inimese isiklik põetaja. On ka koduhooldusteenus,  mis omakorda jaguneb kaheks: üks on selline, et tuua kauplusest koju vajalikud toiduained, apteegist ravimid, koristada tuba, pesta pesu ja teine aga puudutab raskemas seisundis inimesi, kellele on vaja ka süüa teha, teda pesta või vannitada, anda ravimeid.  Selliseid teenusi vajavate inimeste külastamine on erinev, ühe juures käiakse iga päeva või mitu korda päevas, teiste juures aga korra või paar nädalas. See kõik sõltub inimese tervislikust seisundist ja vajadustest. Meie spetsialistid hindavad olukorda kohapeal kodus ja teevad vastavalt vajadusele inimese hooldusplaani, arvestades inimese enda soove. See teenus on väga oluline, sest võimaldab maksimaalselt kaua elada oma korteris ja mitte minna hooldekodusse või vanadekodusse. Sotsiaalne transport on minu arvates meil veel nõrgalt arenenud. Seda me tellime meie partneritelt. Väga rasketes olukordades, kui inimene on liikumisvõimetu või lamav, tuleb pöörduda meie teenistuse poole ja meie aitame. Üldiselt kõik, kes on pöördunud meie poole, on alati saanud meie poolt vajalikku vastavat abi. Pakume ka psühholoogi konsultatsioonilist abi. Konsultatsioone võlgade küsimustes pakume mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid ka tavakodanikele, kes on oma võlgadega hätta jäänud. Aitame konsulteerida, kuidas oleks võimalik oma võlgadest vabaneda, aga seda aitab teha Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalmajas, aadressil Järveküla tee 17, pakutakse teenuseid psüühiliste erivajadusega inimestele kuid seda mitte läbi meie ameti, vaid Sotsiaalkindlustusameti. Seal töötab juba üle kümne aasta Psüühiliste Erivajadustega Inimeste Päevakeskus. Sotsiaalmajas on eraldi üks korrus, kus elavad sügava psüühilise puudega inimesed. Seal on loodud kõik tingimused igapäevaelu korraldamiseks nendele klientidele. Seal on võimalik tegeleda  erinevates ringides, käsitöö, joonistamine, viiakse läbi erinevaid üritusi, ekskursioone ja väljasõite.

– Aga soodustused?

– On olemas soodustused sõitmiseks ühistranspordis nii nendele kui ka saatjatele. See on sõidusoodustus kõikidele erivajadustega lastele kuni 18 eluaastat ja õppijatele kuni 19 eluaastat. Samuti nende saatjatele. Ühistranspordi kasutus on neile kõigile tasuta. Samuti kehtivad tasuta sõidusoodustused ka täiskasvanud erivajadusega inimestele, invaliididele, s.h. ka nägemispuuetega. Samuti autoparklate tasuta kasutamine. Selline soodustus kehtib ainult kahel juhul: kui tegemist on ajutise puudega või operatsioonijärgse perioodiga, või ajutise nägemispuudega kui auto juhtimine on raskendatud. Pärast tähtaegade möödumist see soodustus kaob. Vajalik on see näiteks haiglasse sõidul ja seal parkimiseks või polikliiniku või kauplusse sõidul ja seal parkimiseks võimalikult sissepääsu lähedal. Sellisel juhul antakse välja parkimiskaart, mis pannakse parkimise ajal nähtavale kohale autoklaasi ette. Maja ette parkimiseks saab luba taodelda korteriühistult, ühistu esimehe kaudu läbi ühistu koosoleku. Ja ei ole vaja protesteerida kui erivajadusega inimese parkimiskohta pargib oma autot ka selle erivajadusega inimese põetaja. See on täiesti seaduslik. Muidugi juhtub ka selliste kaartide kuritarvitajaid, kuid seda saab kontrollida ainult politsei ja jääb üle loota inimeste korralikkusele. Peaks rääkima ka kompensatsioonidest, kuigi nad on universaalsed,  erinevad sõltuvad eelkõige inimese sissetulekust. Invavarustuse rent aastas on 100 eurot, gaasiballoonid 60 eurot aastas, küttepuud kuni 200 eurot aastas, ravimid üks kord kvartalis – 50% maksumusest, kuid mitte rohkem kui 150 eurot aastas, erandkorras kuni 200 eurot. Lastega peredele on toidukompensatsioon lasteaias käivatele lastele. Lapse sünnitoetus 259 eurot. Esimesse klassi minevatel laste kompensatsioon 100 eurot. Vanema inimese põetaja kompensatsioon 50 eurot kuus.  Raske puudega lapse põetaja toetus 75 eurot ja sügavpuudega invaliid-lapse põetus 100 eurot kuus. Matusetoetus 250 eurot.

–Ma tean, et Kohtla-Järve linn osaleb aktiivselt erivajadustega inimeste toetamise projektides, aga kuidas on sellega lood praegu?

-Ka praegu osaleme. Sealhulgas ka psüühiliste erivajadustega inimeste projektidega. See on ülevabariigiline riikliku rahastusega projekt. Ta toimib aastast 2019. Projekt on mõeldud erineva vanusega inimestele alates 16.eluaastast kuni pensionäri eani. See on tugiisiku toetus või muu konsultatiivse abi andmine. Erilise populaarsuse sai aga projekt elukoha kohandamise ja ümberehitamise sisuga, mis võimaldas ehitada elamispind ümber nii, et seal oleks võimalik paremini liikuda ja toimetada, WC ja vannitubade ümberehitamine (ukseavade laiendamine, põranda tasandamine uksepakkudest jne. ratastoolis liikumise parendamiseks.) Oli võimalik läbi projekti isegi ehitada ratastoolis liikujatele väljasõiduks maja ette pandus. Kahjuks see väga vajalik projekt lõppes 2021 aasta 31.mail. Tahaks loota, et riik suudab avada analoogse uue projekti, mis oleks väga vajalik. Tänu sellele projektile õnnestus ära renoveerida või ümber ehitada 54 korterit summas 324 702 eurot. Sellest 48 680 eurot panustas omapoolselt meie linn. Kuid ka täna, vaatamata projekti lõppemisele, kui on hädasti vaja erivajadusega kliendile või patsiendile midagi ümber ehitada, oleme valmis appi tulema mingi lahenduse leidmisega. Kapitaalremonti vast ei õnnestu teha, aga mingi lahenduse saame välja pakkuda. Tuleb lihtsalt meie poole pöörduda.

–Kuid on ju olemas ka erivajadustega lapsed, mitte ainult täiskasvanud?

-Siin me teeme tihedat koostööd haridusasutuste, lasteaedade ja koolidega: kuidas kergendada laste elu, kuidas leida vastav õppeasutus – kool, et lapsed saaksid õppida. Samuti on meil olemas eriharidusega vastavad spetsialistid, kes töötavad lastega. Alati selgitame individuaalselt, mida ühele või teisele lapsele vaja oleks, tugiisik, sotsiaaltransport, psühholoogi konsultastioonid.

Tugiisik on see inimene, kes viib lapse kooli, on ka selliseid, kes aitavad last vahetundide ajal. Ka koolidel on oma personal, kes tegeleb erivajadusega lastega, eri koolihariduse vajadusega lastega.

–Kui pole saladus, kas erivajadusega laste arv suureneb või kahaneb?

-Kahjuks suureneb ja esmajärjekorras erilise haridusvajadusega laste osas. Meil on ametlikult kirjas 277 erivajadusega last. 2018.aastal oli see arv üldse 629 last. Erivajadustega laste arv vähenes seetõttu, et riigi poolt võeti vastu vastav otsus ja osa haigusi nagu diabeet, astma, hüperaktiivsus, langesid osaliselt sellest invaliidsus diagnoosiga loetelust välja.  Ja selliste haiguslike dokumentidega lapsed ei kuulu enam erivajadustega laste loetellu. Kuid ka nendele lastele jätkab meie asutus abi osutamist koos lasteaia ja kooliga.

–Kas käesolev situatsioon pandustega on samasugune nagu enne?

-Kahjuks jah! See on siiani suureks probleemiks ja raske lahendusega, sest on  küll riigiasutusi aga ka eraettevõtteid ja korteriühistuid,  kes eriti ei taha neid panduseid ehitada. Ühiskondlikes hoonetes selliste panduste ehitamine on juba heaks tooniks saanud, aga mitte kõikides vanemates hoonetes pole neid võimalik välja ehitada. Selline probleem on ka linnavalitsuse hoones, et sinna ratastooliga inimene ei pääse ligi. Tegelikult saaks probleemi lahendada nii, et ehitada välja selline pandus teiselt poolt linnavalitsust, kust oleks võimalik ka ratastoolis inimestel sisse pääseda. Lift on jällegi linnavalitsuses väga kitsas ja sinna pääseda ilma kõrvalise abita on väga keeruline. Meil on muidugi sellise abi pakkujad olemas. Linnas on veel palju teisigi hooneid, kuhu ratastooliga pääsemine on keeruline. Inimesed aga mõtlevad alati mingi variandi välja. Kui selliseid kohti märgatakse ja meile teatatakse, siis püüame aidata lahenduse leidmiseks mingit varianti.

–Kas on väga palju probleeme, millega teie tullakse juurde?

-Väga palju. Sageli ei tulda toime oma igapäevaste toimetustega. Kardetakse seda, et neid tõstetakse vägisi välja ja viiakse vanadekodusse. Tuleb inimesi rahustada ja selgitada, et kedagi vägisi vanadekodusse ei viida. Ükskord käis minu juures üks vanaema, kes tahtis soetada elektripliiti, aga ei teadnud kust seda osta saaks ja seepärast tuli sotsiaalteenistusse abi otsima. Meie muidugi otsisime ja aitasime teda. Me ei ütle kunagi, et te pöördusite valel aadressil. Kuid vahel on absoluutselt vale adressaat, näiteks on vajalik jurist, siis juhendame konkreetselt kuhu minna ja kelle poole pöörduda. Konsulteerida tuleb väga erinevatel teemadel, mis on vahel kaugel meie sotsiaaltööst. Kui ei saada ühendust linnavalitsuse vastavate ametnikega, siis helistatakse meile. Tegelikult sotsiaalteenistus peabki olema inimestele kõige lähemal, samuti ka kõige viimane, kust inimesel õnnestub oma probleemile saada lahendus või vastus tema küsimusele. Tahaksin veelkord rõhutada, et just sotsiaalteenistus on selle jaoks, et olla inimesele kõige lähemal ja aidata lahendada tekkinud probleemid. Me saame edasi elada kui tee peal on mingi auk, aga me ei saa elada toiduta,  elementaarsete asjadeta külmas korteris, ravimiteta jne.  Siiani jätkan Jõhvi elanike konsulteerimist, kuigi ise juba ammu ei tööta Jõhvi vallavalitsuses abivallavanemana sotsiaalküsimustes. Olen lihtsalt rahvasaadik. Kuid Jõhvi elanikud ikkagi pöörduvad minu poole nagu töötaksin ma sellel ametipostil edasi. Jõhvi elanikel on ju  ükskõik, kellelt nad saavad vastused oma küsimustele. Mina aga tunnen väga hästi Jõhvi sotsiaalteenistust ja kust millist abi võib küsida ja saada. Miks siis mitte aidata inimesi.

–Ja lõpetuseks: võib olla tahate veel midagi öelda mitte ainult erivajadusega inimestele, vaid kõikidele, kes vajavad sotsiaalset tuge?

-Ei ole vaja jääda üksi oma murede ja probleemidega. Kui näiteks tekib selline probleem, et inimene ei suuda iseseisvalt seda lahendada, siis on aeg pöörduda sotsiaalameti poole abi saamiseks. Ja meie spetsialistid siis juba mõtlevad ja aitavad konkreetselt probleemi lahendada. Näiteks isikliku põetaja vajadus, tugiisiku leidmine jne. Kõige olulisem on, et inimesed julgeksid meie poole pöörduda, isegi kui see ei puuduta sotsiaalsfääri püüame kindlasti aidata. Kas suuname õigesse kohta või ise helistame kuhu vaja ja aitame probleemi lahendada. Ükski probleem ega küsimus ei jää ega pole jäänud õhku rippuma ja lahendamata.

Antonina Vaskina

Autori foto