Millises vanuses hakkavad noored mõtlema oma ettevõtte loomisele ja millal tuleks koolinoortele ettevõtluse peensusi tutvustada? Kuidas tagada, et soov teenida esimest raha ei saaks teadmistele takistuseks? Neile ja teistele küsimustele otsisid Maleva Põhikooli aulas vastuseid IVOL-i (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit) toetatud projektis osalejad.
17. novembril said Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Kiviõli kümne kooli õpilased osa projektist, mille raames toimus noorte ettevõtlikkusele pühendatud foorum. Seda külastasid erinevate Ida-Virumaal tegutsevate äristruktuuride, kaubanduslike ja mitteäriliste organisatsioonide esindajad. Kohtumise, kus külalised rääkisid õpilastele arusaadavas keeles oma ettevõtte arendamise võimalustest, peaeesmärk oli noorte ettevõtlikkuse suurendamine.
Programmi “Maailmamuutjad” esimeses osas jagasid külalised oma kogemusi ettevõtte loomisel ja juhtimisel, tutvustasid osalejatele õpilas minifirmade loomiseks välja töötatud võimalusi ja meetodeid. Ja see ei olnud kuiv moraliseeriv monoloog, vaid elav aktiivne arutelu. Kohtumise teine osa toimus meeskonnatöö formaadis. Iga kooli meeskonnaga tegi koostööd mentor, kellega koos tuli õpilastel piiratud aja jooksul läbi mõelda ja hiljem esitleda oma äriidee. Seejärel hindas potentsiaalsete tulevaste ettevõtjate projekte mentorite kolleegium, milles igaüks on oma tegevusala spetsialist.
Enne kui õpilased jagati meeskondadesse, rääkis Junior Achievement Eesti esindaja Aljona Bostan õpilasfirmadest ja minifirmadest. Nagu selgus, võivad isegi põhikooli õpilased avada oma firma, kuid kuna tegevus on seotud tulu teenimisega, peavad isegi algajad ärimehed järgima mitmeid reegleid.
– Minifirma on koolitusprogramm, mille raames saavad õpilased end ettevõtjana proovile panna. Kuna me räägime koolitusprogrammist, saab ettevõte eksisteerida ainult ühe aasta, – ütleb Aljona Bostan. – Selle aja jooksul peaksid õpilased aru saama, kas nad tahavad selle äriga tegeleda või mitte. Selliste organisatsioonide aastane sissetulek võib ulatuda viie tuhande euroni.
– Kui palju inimesi võib õpilasfirmas olla ja millises vanuses võiks end ettevõtluses proovile panna?
Meie programm sobib igas vanuses õpilastele. Õpilasfirmasid avavad keskkooliõpilased. Minifirma formaat on mõeldud õpilastele alates 7. kuni 9. klassini. Põhikooli õpilastele on olemas ka lihtsustatud programm.
– Kas õpilased saavad kogu dokumentatsiooniga hakkama?
– Iga organisatsiooni koosseisu, olgu see siis minifirma või õpilasfirma, peab kuuluma mentor. Tavaliselt on selleks meie kursused läbinud õpetaja, kes on kursis õpilasfirmade reglemendiga ja kontrollib oma meeskonna tegevust. Õpilased moodustavad meeskonna ise. Just nemad mõtlevad läbi firma idee, loovad toote või teenuse, müüvad toodet või osutavad teenust, arvutavad tulusid ja kahjumeid.
– Ja milliseid kaupu või teenuseid saavad teismelised pakkuda? Kas see on midagi metallitööst?
– Miks mitte. Kui me räägime kutsehariduskeskustest, siis võivad need olla metallist ja muudest materjalidest valmistatud tooted. Meil on õpilasfirmad, mis pakuvad repetiitori teenust ehk keskkooliõpilased õpetavad nooremaid õpilasi. On firmad, mis korraldavad koolides välispordiüritusi või teadusnäitusi. Mäletan, et oli projekt – biolagunevate jäätmete kodukast. See tähendab, et see pole kompostihunnik, mis on kuskil aias, vaid spetsiaalne jäätmete mahuti, mida saab kodus lillede kasvatamiseks kasutada. See on üsna keeruline projekt. Põhimõtteliselt müüvad õpilas- ja minifirmad neid kaupu, mida on lihtne ja odav valmistada, näiteks maiustuste kimbud, küpsetised, võtmehoidjad, erinevad taskud väikestele asjadele, pliiatsikarpe ja muud.
– Kas õpilased saavad pärast aastast ettevõtlust oma firma tööd pikendada?
– Põhikooli õpilastele mõeldud miniettevõtte saab seejärel ümber registreerida õpilasfirmaks.
– Mis järgmiseks?
– Ja siis, kui noored näevad, et asjad lähevad hästi ja on soovi, saavad nad registreerida täieõigusliku äriettevõtte.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse konsultandi Kersti Liiva sõnul on selliste kohtumiste läbiviimine koolides oluline, sest need annavad õpilastele ettekujutuse ettevõtlusest ja aitavad astuda esimest sammu enda projekti elluviimisel.
– Kui õpilasel on idee, siis sellistel foorumitel nagu täna saab ta vastuseid paljudele küsimustele, tagasisidet mentoritelt.
– Kas olete täna näinud neid projekte, mida saaks Ettevõtluskeskuse toel ellu viia?
– Häid ideid oli palju. Need, kes soovivad oma projekte ellu viia, saavad pöörduda meie keskusesse, et saada nõu, abi rahaliste ja muude vahendite leidmisel, – ütles Kersti Liiva.
Kiviõli õpilaste võistkonda juhtis Kiviõli Vene Kooli ajalooõpetaja Roman Smolov. Pärast foorumi lõppu jagas Roman oma muljeid nädalalehele Panorama:
– Sellised foorumid, kus osalevad ettevõtluse ja omavalitsusasutuste esindajad, annavad tänastele õpilastele põhjust mõelda tulevikule. Elu on ju võitlus, kus on koht konkurentsil. Täna prooviti luua oma projekt, seda esitleda ja võistelda teiste meeskondadega. Näib, et see on mäng, kuid mäng tõsiseltvõetavas mõttes.
Ja kuigi foorumil oli tunda rivaalitsemise vaimu ning võistkonnad pidid omavahel võistlema, siis auhinnalisi kohti ei jagatud. Roman Smolovi sõnul polnud see vajalik, sest ürituse eesmärk oli teine.
Romani sõnu kinnitab ka projekti ideoloogiline innustaja, Maleva Põhikooli ajalooõpetaja Julia Smirnova, kelle hinnangul on võimalik ja vajalik neid teadmisi, mida lapsed koolis said, rakendada minifirmade loomiseks.
– Äriidee kallal töötamise käigus saab õpilane palju erinevaid kasulikke oskusi, mis aitavad tal koolis paremini õppida. Ta muutub organiseeritumaks, vastutustundlikumaks, loovamaks ja ettevõtlikumaks. Need on suurepärased omadused koolis edukaks õppimiseks, – võttis korraldaja kokku.
Autori foto
JÄLGI MEID