5. detsembril toimus Kohtla-Järve linnavolikogu erakorraline istung. See on neljas istung 22 päeva jooksul. Linna rekord! Miks saadikud seekord kiiresti kokku kutsuti?
Linnavolikogu erakorralise istungi päevakorras oli viis küsimust. Pärast istungi algust võttis sõna uus linnavolikogu esimees Hendrik Agur. Ta tegi saadikutele ja linnaelanikele väga emotsionaalse pöördumise. Ja alles pärast seda asuti päevakorda kinnitama.
Miks kutsuti saadikud kiiresti linnavolikogu erakorralisele istungile? Seda rääkis Panoramale linnavolikogu aseesimees ja samal ajal eelarvekomisjoni aseesimees Viktor Andrejev.
– Miks kutsuti saadikud linnavolikogu erakorralisele istungile?
– See erakorraline istung kutsuti kokku, kuna oli vaja kiiresti lahendada linnavalitsuses tekkinud probleemid. Need probleemid on võlad. Mitte finantsvõlad, vaid võlad Rahandusministeeriumile dokumentide esitamiseks: linna arenguskava 2023–2026 ja 2022. aasta lisaeelarve vastuvõtmine.
Tegelik võimu puudumine linnas kuu aega jättis töö korraldusse oma jälje. Tekkinud probleemid vajasid kiiret lahendamist. Need küsimused ei tekitanud istungil saadikutes tulist arutelu, sest kõik said aru, et need dokumendid tuleb kiiremas korras ministeeriumile esitada, vastasel juhul võidakse linnale rakendada teatud sanktsioone, mida keegi ei soovi. See seletab selle erakorralise istungi vajadust.
– Kuidas kommenteerite selle istungi esimest päevakorrapunkti: “Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis”?
– Selgub, et kahjuks on meie raamatupidamisteenus hajutatud üle munitsipaalasutuste: lasteaiad, koolid jne. Ja uuel finantsteenistuse juhil on raske üldist kokkuvõtet koguda, sest need spetsialistid alluvad eelkõige oma tööandjale. Ja nüüd on meil vaja tsentraliseeritud finantsteenust. Siis poleks juhtunud neid vigu, mis selle “kuulsa kaotatud miljoni euroga” juhtus. Miljon pole kuhugi kadunud, keegi pole seda varastanud. Juhtus lihtsalt nii, et kulude ja tulude osa ei langenud selle sama miljoni võrra kokku.
Seetõttu tegi finantsteenistuse juht ettepaneku viia kõik raamatupidajad linnavalitsuses ühtse juhtimise alla. See otsus ei too kaasa täiendavate rahaliste vahendite kaasamist. Ma arvan, et see on positiivne samm. See vähendab inimlike eksimuste võimalust ja toob kaasa rahalise kokkuhoiu.
– Miks eelarvekomisjon ei vaadanud läbi 2022. aasta lisaeelarvet ja eelarvestrateegiat aastani 2026?
– Fakt on see, et nende küsimuste vastuvõtmine toimus meil “tulekahju versioonis”. Meil ei olnud praktiliselt aega seda dokumenti komisjonis arutada. Kuid kõigil linnavolikogu liikmetel oli aega selle dokumendiga tutvuda ning teha ettepanekuid muudatusteks ja täiendusteks. Kordan veel kord: see, et eelarvekomisjon ei jõudnud dokumenti lõplikul kujul õigeaegselt läbi vaadata, on seotud ainult tekkinud erakorraliste asjaoludega.
– Arutasime teiega kolme esimest küsimust. Viies küsimus võeti päevakorrast välja. Kuidas saab kommenteerida viimast, neljandat?
– See on puhtalt tehniline küsimus: administratiivlepingu sõlmimine Kohtla-Järve territooriumil asuvate Ukraina põgenike toetamiseks. Selle lepingu järgi kannab riik ka nende ülalpidamise kulud. Peame oma õigusi aktiivselt kaitsma. Kohtla-Järve ei kasutanud omal ajal võimalusi riigilt abi saada. Linn ei tohiks sõjapõgenikele vajalike elutingimuste tagamiseks oma eelarves lisakoormust kanda.
Küsitles Vladimir Evve
JÄLGI MEID