Puhkus, ka õpetajatel on kauaoodatud puhkus.

Möödunud õppeaasta, täis muljeid, sportlikke võite ja edukaid esinemisi aineolümpiaadidel, ei kao aga ikka veel kuhugi. Kohtla-Järve Maleva Põhikooli ainesektsioonide juhatajad võtavad tulemused kokku omamoodi veebi ümarlauas.

Natalia Musatova, eesti keele õpetaja, eesti keele õpetajate ainesektsiooni juhataja: – Meie kool on ainulaadne selle poolest, et siin on mitte ainult eesti ja vene keele õppekeelega klassid, vaid ka keelekümblusega. Viimastel aastatel on vene õppekeelega algklassidesse juurutatud eestikeelne ainepõhine õpe. Möödunud õppeaastal õppisid 1. ja 2. klassi õpilased eesti keeles mitmeid aineid: loodusõpetust, inimeseõpetust, tööõpetust ja joonistamist. Kuna nende laste jaoks pole eesti keel nende emakeel, on see suurepärane võimalus luua neile keele õppimiseks lisavõimalused.

Õpetajad kasutavad oma tundides erinevaid vorme ning aktiivseid ja interaktiivseid õppemeetodeid, mis võimaldavad lastel paremini ja kiiremini kohaneda ning õppeprotsessis aktiivselt kaasa lüüa.

Märkimist väärib, et sageli viivad õpetajad tunde läbi väljaspool kooli, näiteks korraldatakse õppereise ja ekskursioone.

Meie kooli õpilased osalevad aktiivselt projektitegevustes, erinevates kooli- ja klassivälistes tegevustes ning loomulikult ka klassivälistes tegevustes, kus on võimalik eesti keeles suhelda mitte ainult õpetajatega, vaid ka eakaaslastega. Koolis toimuvad erinevad ühisüritused – Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäev, emadepäev, isadepäev, kus õpilased loevad luuletusi ja laulavad eestikeelseid laule. Meil on ka keelelaagri korraldamise kogemus. Lapsed osalesid viktoriinides ja töötubades, külastasid Ahhaa keskust, Kohtla-Nõmmel asuvat kaevandusmuuseumi ja paljut muudki. Kõik ekskursioonid ja tegevused laagris toimusid eesti keeles, mis andis õpilastele võimaluse oma teadmisi täiendada ja praktikas rakendada.

Julia Smirnova, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalainete ainesektsiooni juhataja: – Möödunud õppeaastal jätkasime õppemudeli väljatöötamist, mis võimaldab ühendada teoreetilised teadmised praktiliste oskustega. Ühendasime tundides sageli klassikalisi õpetamismeetodeid mitteformaalsetega. Näiteks koostasid meie õpilased Eesti vaatamisväärsustest arhitektuurilise minipargi, mida kasutasime riigi ajalooperioode õppides. Ning Euroopa Liidu ajaloo mõistmiseks korraldati ajalooline moeetendus, kus orgaaniliselt kombineeriti 20. sajandi eri aastakümnete fotosid, uudiseid, kostüüme ja muusikat. Oluline on, et teeme peaaegu kõiki tegevusi koos: eesti ja vene keeles õppivad õpilased teevad koostööd.

Lisateadmiste saamiseks oli väga kasulik koostöö erinevate organisatsioonidega. Inimõiguste Instituut andis meile võimaluse näidata koolis kahte toredat näitust: rändeajaloost ja holokaustist. Projektide raames külastasid meie õpilased Tallinna, Tartu, Narva muuseume, külastasid teatrit, tutvusid erinevate valitsusasutuste tööga. Koostöös MTÜ-ga Vitatiim suhtlesid meie noored vabatahtlikega maailma eri riikidest, laiendades silmaringi. Ja ühistöö Pärandivaderite projektis võimaldas 80 meie õpilasel aidata säilitada Ida-Virumaa kultuuripärandit ning samal ajal õppida rohkem tundma maakonna ajalugu ja kultuuri. Mitmed meie koolis toimunud maakondlikud suurüritused võimaldasid meie õpilastel saada nii kogemusi kui teadmisi. Projekti “Maailma muutjad” raames oli noortel võimalus koos mentor-ettevõtjaga oma äriideed välja töötada. Ning teaduslik-praktiline konverents “Ida-Virumaa aarded” tõi meie kooli muuseumide esindajad, kes rääkisid maakonna ajaloost ja viisid läbi toredaid meistriklasse.

Neil õpilastel, kes soovivad rohkem teada, on lisavõimalused – ainevõistlused ja olümpiaadid. Näiteks vabariiklikel võistlustel “Koos suudame” ja “Holokausti ajalugu” saavutasid meie kooli võistkonnad II koha. Suurepärased olid ka aineolümpiaadi tulemused. Kõik need ja paljud teised üritused on abivahendiks põhiülesande täitmiseks: iga õpilase arendamine, meie laste võimaluste ja väljavaadete horisondi avardamine.

Natalia Topa, inglise keele õpetaja, inglise keele ainesektsiooni juhataja: – Inglise keele sektsioon, nagu ikka, oli möödunud õppeaastal aktiivne ja töötas viljakalt. Meie kooli õpilased osalesid erinevatel võistlustel, viktoriinidel, kooli- ja linnaolümpiaadidel. Nii võtsid 4. klassi õpilased novembris osa Ahtme Põhikooli korraldatud inglise keele viktoriinist.

Samal kuul toimus 6-9. klasside õpilaste kooliolümpiaad, mille tulemuste järgi selgitati välja kandidaadid linnaolümpiaadil osalemiseks. Väärib märkimist, et märtsis toimunud linnaolümpiaad korraldati meie koolis ja meie õpilased saavutasid mitmeid auhinnalisi kohti. Märkimist väärib aprillis meie koolis toimunud linna üritus «Verse&Prose competition» (luule- ja proosavõistlus). Konkursil osalejad tõestasid, et on andekad inglise keele lugejad ja ka hea näitlejameisterlikkusega.

Eriti tahaksin öelda üldise entusiasmi kohta erinevate pühade ettevalmistamisel – Halloween, jõulud, sõbrapäev, lihavõtted … Ja muidugi lõpueksamiteks valmistumine.

Lea Seli, tööõpetuse ja kunsti õpetaja, muusika, kunsti ja tööõpetuse ainesektsiooni juhendaja: – Meie kooli selle aasta põhieesmärk on osavõtt XIII koolinoorte laulu- ja tantsupeost Tallinnas. See on meile väga erline sündmus. Koolis tegutseb nii poistekoor kui ka mudilaskoor (õpetaja N.Petropavlova juhendamisel).Lapsed on väga tublid, suur töö on tehtud, laulud on selgeks õpitud ja kohe-kohe ootab meid laulukaar.Kuna enamus lapsi laulab mitte oma emakeeles, siis on see paras väljakutse ja hea võimalus olla osake eesti kultuurist.

Osaletud on ka Ida-Virumaa kooride laulupäeval “Laulutungal” Iisaku laululaval, lauldud eesti lipu päevale pühendatud linna üritusel, läbi on viidud kontsert-loeng, mis pühendatud Eesti vabariigi 105. aastapäevale (koostöös Ahtme Kunstide Kooliga). Korraldatud on ka mitmeid koolisiseseid üritusi, kontserte. Õpilased on osalenud nii linna kui ka vabariigilistel joonistusvõistlustel, võtsime osa Eesti koolilaste metsapostkaardi konkursist “Meil on sõbrad metsas” , Eesti lennuakadeemia poolt välja kuulutatud joonistusvõistlusest “Lennukad jõulud”.Koolis toimus isadepäeva tähistamine väikese kontserdi ja mitmete töötubadega.

Evgenia Kostina, algklassiõpetaja, algkooli ainesektsiooni juhataja: – Algkool on lapse esimesed sammud teaduste ja avastuste, tõestuste ja aksioomide, teoreemide, reeglite ja määratluste teel. Kaasaegses ühiskonnas peavad inimesel olema sellised omadused nagu võime õppida, loovalt mõelda, iseseisvalt otsuseid langetada, olla initsiatiivne, liikuv ja loov. Nende omaduste kujunemine algab juba alghariduse tasemel. Maleva Põhikoolis valitsev õhkkond on sarnane pere omale. Õpilastel on alati hea meel tundi tulla, teades, et täna avastavad nad enda jaoks midagi uut ja huvitavat.

Meie kooli õpetajad ei piirdu sellega, et nad nimetavad eelseisva tegevuse eesmärgid, nad esitavad küsimusi: “Miks me seda õppima hakkame?”, mis annab lapsele endale võimaluse seada eesmärke ja individuaalsetest võimetest lähtudes saavutada tulemusi. Just siin toimub pädeva isiksuse vundamendi kujunemine. See ühendab tunni ja elu, on seotud hariduse ja klassivälise tegevusega. Ja möödunud õppeaasta polnud erand, sest pühendasime kogu koolivälise tegevuse oma piirkonna – Ida-Virumaa – uurimisele. Õpilased avastasid oma kodukandi mitmekesisust ja suurepärasust. Külastasime Narva, Iisaku muuseume, Jõhvi Mihkli kiriku muuseumi, kõndisime mööda Kotka ja Soomaa matkaradu, uurisime Peipsi rannikut, saime teada Kurtna järvede saladuse…

Soovime, et meie õpilased ei oleks üksteisega sarnased, mõistaksid üksteist ja hindaksid adekvaatselt ümbritsevat maailma, saaksid elada täisväärtuslikku elu tänapäevastes tingimustes. Kunagi iidsetel aegadel otsustas Suur Õpetaja panna oma õpilased proovile, kutsudes neid endale mõõku valima. Üks neist valis kerge mõõga, lootes pikal matkal jõudu säästa. Teine valis pika mõõga, lootes sellega ohutust kaugusest rohkem vastaseid tabada. Kõige targemaks osutus aga kolmas õpilane, kes valis endale kõige mugavama mõõga, millest sai tema käepikendus. Meie (Suure Õpetajana) peame õpilase kätte andma Teadmiste Mõõga, millest saab tema jaoks vajalik osa tema elust.

Anna Soosaar, keemia, füüsika, matemaatika ja loodusõpetuse  õpetaja, loodusainete ainesektsiooni juhendaja: – Meie koolis on olemas loodusainete sektsioon, kuhu kuuluvad keemia, bioloogia, geograafia ja füüsika õpetajad.

Möödunud õppeaasta meie sektsioonis oli väga edukas. Võtsime osa erinevatest üritustes nii linna, kui ka maakonna tasandil, nagu „Füüsika ralli“ ning „Arukate õpilaste akadeemia“. Mõlemas võistluses meie õpilased said vastavalt II ja III koha.

Samuti meie sektsiooni liige kirjutab KIK- projekti, mille kaudu iga laps saab rohkem teada saada loodusest kooli seintest väljaspool.

Maleva Põhikooli õpilased näitasid ka häid tulemusi piirkondlikutel olümpiaadidel.

Meie sektsiooni põhieesmärgiks on õpilaste huvi tõstmine ja hoidmine loodusainete vastu ning nende motiveerimine loodusainete edasiõppimiseks.

Anna Abramova, algklasside õpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja: – Oma emakeele tundmine ja õppimine on suur õnn … lähtuvalt sellest pandi paika lõppenud õppeaasta eesmärgid ja sihid: suurendada õpilaste huvi vene keele ja kirjanduse,  Eesti kultuuri õppimise vastu, arendada õpilaste intellektuaalset ja loomingulist potentsiaali.

Milline peaks olema vene keele ja kirjanduse õpetaja? Võime julgelt öelda: nagu näiteks Maleva põhikooli õpetajad. Meie õpetajad püüavad oma ainet õpetades olla loomingulised. Vene keele ja kirjanduse tundides kasutame probleemipõhist, arendavat õpet, aga ka mängu momente, kontrollülesandeid, kasutame kaasaegseid õppevahendeid. Õpetajate jaoks pole nende töös peamine mitte ainult armastuse sisendamine vene keele vastu, vaid ka üldise keelekultuuri parandamine, klassiruumis omandatud teadmiste süvendamine ja laiendamine ning ka tõelise inimese kujundamine. Meie tunnid on aususe, armastuse, lahkuse, sallivuse ja teiste rahvaste kultuuri austamise tunnid. Kuid võõrast kultuuri on võimatu mõista ega aktsepteerida, kui ei tunta ja armastata oma.

Suurepärane eruditsioon, armastus oma töö vastu, loovus, huumorimeel, austus õpilaste vastu, veenda, mitte peale suruda, vaid huvitada – ja töö kannab vilja. Õpilased tegelevad huviga tundides, osalevad erinevatel linna-, maakonna- ja vabariiklikel konkurssidel. Nagu näiteks: konkurss «Люблю я пышное природы увядание» (“Ma armastan närbumise lopsakat olemust”) ja «Чудо Болдинской осени» (“Boldini sügise ime”), osalemine rahvusvahelisel fašismi, rassismi ja antisemitismi vastasel päeval läbi “Anne Franki päeviku” uurimise, Vene Draamateater külastamine, jõuluproosa konkurss, osalemine VIII vabariiklikul vene keele ja kirjanduse olümpiaadil, deklamaatorite konkurss “Elav klassika”, osalemine projektis – “Klassiga kinno”, vene keele viktoriin-mäng “Tallinn” jne.

Keel ei ole pelgalt inimestevahelise suhtluse vahend, see on tõeline aare, mille on meile pärandanud meie esivanemad. Emakeele tundmine, selles kirjanduse lugemine avab meis haritud inimesed, kes väärtustavad kultuuripärandit …

Kuid kahe või enama keele oskus muudab inimese vaimselt rikkamaks, edukamaks, targemaks ja õnnelikumaks, avab elus uusi võimalusi, kuna inimene liitub mitme kultuuriga, võtab neist oma arenguks parima. Suhtlemise oluline aspekt on vastastikune mõistmine.

Algklasside eesti ja keelekümbluse ainesektsioon: – Algklasside eesti ja keelekümbluse ainesektsiooni üheks peamiseks eesmärgiks paralleelselt õpilaste arengut toetava, turvalise õpikeskkonna tagamisele, on luua koolis eestikeelne ja eestimeelne, ent erinevaid kultuure väärtustav koolikeskkond.

Et luua mitteformaalseid lisavõimalusi formaalsele eestikeelsele õppele, oleme aasta-aastalt traditsiooniliselt tähistanud koolis Eesti rahvakalendri tähtpäevi, et tutvustada õpilastele meie riigi kultuuri ja kombeid läbi ajaloo. Meid külastasid erinevad teatritrupid toredate eestikeelsete etendustega ja põnev AHHAA Teadusteater. Koos külastasime Rahvusooperit Estonia, kus vaatasime muusikali “Pipi Pikksukk”. Jõudsime ka jõuluturule ja jõuluvana juurde Tallinna Raekojaplatsil, kus lapsed jõuluvanale eestikeelseid luuletusi lugesid ning lisaks maiustustele ka ilusa eesti keele eest kiita said.

Oleme väga tänulikud kõikidele organisatsioonidele ja ettevõtetele, kes on sarnaselt koolile võtnud oma südameasjaks eesti keele ja kultuuri toetamise üle Eesti. Eestikeelseid filmielamusi pakkusid meile käesoleval õppeaastal Jõhvi Apollo kino ning tänu JustFilmile said õpilased osa ka rahvusvahelise Pimedate Ööde Filmi Festivali (PÖFFi) laste- ja noorte alafestivalist Tallinnas ühes Tallinna Tervisemuuseumi külastamisega.

Lisaks koolipere liikmetele, kaasame kooli ühisüritustele ka vanemaid ning õpilasi ja õpetajaid teistest Kohtla-Järve linna ja Ida-Virumaa koolidest.

Käesoleval õppeaastal tähistasime ühiselt vastlapäeva, kuhu ootasime õpilasi ja õpetajaid kõikidest Kohtla-Järve linna koolidest. Samuti oli meie kooli korraldada ja eestvedada Ida-Virumaa koolide 1.-3. klasside matemaatikaolümpiaadi läbiviimine.

Seonduvalt liikumisaastaga 2023 pöörasime erilist tähelepanu kogu koolipere liikumisele – tantsisime koos kooli ühisüritustel, matkasime looduses ja seiklesime linnaruumis.

Üheks laste vaieldamatuks lemmiktegevuseks kooli üritustel kujunes JustDance. Linnaseikluse ja fotojahi raames õppisime koos linnaruumis orienteeruma ja pildistasime olulisi objekte piirkonnas. Lisaks käisime ühistel matkadel Ida-Virumaa looduskaunites paikades – Toila-Oru pargis ja rannaalal, Kurtna terviseradadel, Peipsi ääres, Selisoos jm.

Õppeaasta oli põnev ja elamusterohke ning et üleminek eestikeelsele haridusele oleks sujuv ning parimal võimalikul viisil toetatud, on väga oluline, et Kohtla-Järve linn väärtustaks ja toetaks tulevikus senisest enam eestikeelse huvihariduse pakkumist, kuna just see on tänaseks kõige suuremaks valukohaks ja väljakutseks eestikeelse keelekeskkonna tagamisel piirkonnas.

Antonina Vaskina

Foto eraarhiivist