Igal aastal käivad päästjad Ida-Virumaal kustutamas umbes 50 tulekahju, mis leiavad aset kasutuseta seisvates hoonetes. Tänavu esimese nelja kuu jooksul on sarnaseid põlenguid toimunud 15 korral.
Ida-Virumaal on Päästeameti andmetel kasutuseta hooneid kokku 398. Aprillis viisid päästeameti inspektorid 138 kasutuseta jäetud hoones läbi kontrollreidi, millest 77 hoonet vastasid tuleohutusnõuetele ning ülejäänutes tuvastati rikkumisi.
Probleemsemateks piirkondadeks läbi aastate on olnud Kohtla-Järve ja Narva, kus on ka palju kasutuseta hooneid. Kontrollreidil leiti enim nõuetele mitte vastavaid hooneid Narva-Jõesuust (15), järgnesid Lüganuse vald ja Kohtla-Järve linn (mõlemas 14) ning Toila vald (5). Narva linna kasutuseta hoonetes inspektorid rikkumisi ei tuvastanud.
Ida päästekeskuse ohutusejärelevalve büroo juhataja Marti Siim sõnas, et võrreldes eelnevate aastate reididega on Kohtla-Järvel tavapärane olukord ja kuigi mitmed probleemsed hooned on lammutatud, siis üldpilt märkimisväärselt muutnud ei ole. Olukorra muutumist ei märganud inspektorid ka Narva-Jõesuu linnas. Lüganuse vallale edastati tuleohutusnõuetele mittevastavate hoonete kohta märgukiri. „Samas Narvas on paljud hooned lammutatud ning teravaid probleeme silma ei hakanud,“ selgitas Siim.
Aastate kaupa kasutuseta seisnud tühjad hooned on Päästeametile suur probleem, sest need ei ole mitte kunagi ohutud. Kes ka sinna juhuslikult või tahtlikult satub, ei hooli paraku tuleohutusest. Tühjades majades süttinud tulekahjudes võivad hukkuda inimesed ning tuli võib levida ümberkaudsetele hoonetele.
Samuti on tühjana seisvad vanad majad tihti varisemisohtlikud. Seal kolama sattuv täiskasvanu või laps võib kergesti läbi põranda kukkuda või millegi alla jääda. Ka siis, kui kohusetundlik omanik majale juurdepääsu ning uksed ja aknad sulgeb, ei takista see võõraste inimeste ligipääsu, kui nad selle endale plaani on võtnud.
„Tihtilugu saame teateid, et vahetult enne mahajäetud hoones puhkenud tulekahju on lähedal nähtud lapsi tegutsemas. Siinkohal ka palve lapsevanematele teha kodus selgitustööd, millised ohud nendes hoonetes valitseda võivad,“ selgitas Siim.
Toimivaid lahendusi olukorra parandamiseks on kaks: kasutuseta hoone tuleb kas lammutada ning selle jäänused ära koristada või siis tuleb maja renoveerida ja kasutusele võtta.
Marti Siim tõi välja veel ühe olulise aspekti: „Ei saa mainimata jätta, et sellised hooned pole samuti silmale ilusad vaadata. Seepärast võiksid ka kohalikud omavalitsused majaomanikega aktiivselt suhelda ning koostöös lahendusi otsida
Päästrameti teade
JÄLGI MEID