Kord aastas korraldab EV Kultuuriministeerium Ida-Virumlaa Rahvusseltside Ümarlaua liikmetele tutvustava õppereisi mõnda huvitavasse Eestimaa paika. 30. juulil võeti ette väljasõit Tallinnasse, kus külastati Riigikogu ja Lennusadamat.

Eelmistel aastatel tutvusid Ida-Virumaa Rahvusseltside Ümarlaua liikmed Viljandi kultuurielu korraldusega, Liimala ja Lüganuse vaatamisväärsustega ning rahvapärandi säilitamisega Lääne-Virumaal. Pärast Liimala Salapiirituse Muuseumi külastust tekkis mõte jätkata tutvumist Eesti mereajalooga, pealegi suurem osa Ümarlaua liikmeid ei ole veel kordagi Lennusadamas käinud. Kui Lennusadama külastuspäev oli paigas, siis laienes Tallinna sõidu kava veel ka Riigikogus käiguga. Selgus, et ka seal pole paljud enne käinud.

Varahommikune väljasõit kahe bussiga Narvast ja Narva-Jõesuust, läbi Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli tõi keskpäevaks Riigikogu ette 52 erineva rahvusseltsi esindaja. Selle aasta õppereisi omapära oli selles, et igast rahvusseltsist said sõidul osaleda kaks liiget.

Peale turvakontrolli läbimist ja lühikest keskpäeva kohvipausi algas tutvumine Riigikogu hoonega. Jaguneti kahte grupi ja koos Riigikogu infoosakonna giidiga uudistati Valget saali, mõneks minutiks peatuti pressiloožis, kust avanes vaade istungite saali ning julgemad võtsid ette Pika Hermanni torni vallutamise.

Ida-Virumaa Rahvusseltside Ümarlaud võib nüüd oma kronoloogiasse kirjutada ka ühe istungi, mis toimus Riigikogus. Leiti aega korraldada ka mõttetalgud läheneva kultuurifestivali Loomepada teemadel. Peab märkima, et arutelu oli igati ärev, päev varem kinnitas Vabariigi Valitsus uued piirangud väli- ja siseürituste korraldamisel. Kultuurifestival Loomepada on kavandatud 27. septembrile, korraldajate sooviks on esmalt näidata Jõhvi Kontserdimaja esisel platsil rahvamängude kava ja paigaldada rahvusköökide telgid. Siis peaks aga festivali kava jätkuma Kontserdimajas, kus leiavad aset erinevad meister-klassid, festivalikava peaks kulmineeruma kahe suure kontserdiga.

Ümarlaua liikmed väljendasid ärevust, kas septembris on üldse võimalik kavandatud suurüritust korraldada. Eelmisel aastal Loomepada ei toimunud ja ärajätmise otsus tuli Kultuuriministeeriumilt paar nädalat enne festivali avapäeva. Selle suve praktika näitab, et kultuuri- ja spordiürituste korraldajad ei soovi loobuda oma plaanidest. See aga tähendab, et võetakse kasutusele osalejate ja publiku rangem kontroll. Loomulikult festivaliala piiramine, testimise võimalus, tõendite kontroll nõuavad korraldajatelt suuremaid pingutusi ja rahalisi väljaminekuid. Kui tegemist oleks kommertsüritusega, siis on sellised väljaminekud juba aegsasti kantud ürituse eelarvesse. Kultuurifestival Loomepada pole aga kommertsüritus,festivali kava on kinnitatud ja on leitud ka kõikidele kavandatud tegevustele rahastamised allikad. Märgatavalt suurendada festivali eelarvet ei ole võimalik.

Eriliste ohutusnõuete täitmine Loomepaja kontekstis võib takerduda mitte rahalisete küsimusete vaid vaktsineeritud inimeste arvu tõttu Ida-Virumaal. Antud juhul puudutab see osalejaid – taidluskollektiivide liikmeid, õpitubade juhendajaid, animaatoreid jne ning ka publikut. Ei ole mingit mõtet korraldada festivali tühjale saalile. Ümarlaua esimees Aleksandr Dusman võrdleb situatsiooni Tokyo Olümpiamängudega: „Seal saab võistelda tühjade tribüünidega, meie nii ei saa”- Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuse juht Anne Uttendorf märkis, et 20. augusti üritused näitavad, kuidas kultuurisektor on valmis töötama uutes tingimustes ja milline on tehniline valmidus tagada osalejate kontroll.

Peale tutvumist Riigikogu hoone ja töökorraldusega, suundus Ümarlaua esindus Lennusadamasse.

Larissa Kaljurand

Reklaam