Eesti Vabariigi president Lennart Meri lööb Jõhvi keskväljakul toimunud paraadil sümboolse naela taas loodud Viru üksik-jalaväepataljoni uuele lipule.
Foto: Peeter Lilleväli, Jõhvi muuseum                                                                                             

20. augustil möödus Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest kolm aastakümmet. Vabariigi Valitsuse komisjon alustas Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva suurejoonelise tähistamise ürituste kava ettevalmistamisega veel eelmise aasta septembris. Siis otsustati, et ürituste peamiseks sihtrühmaks on kuni 30aastased inimesed ning ürituste keskmes taasiseseisvumispäeva tasuta kontsert Tallinna lauluväljakul ja Eesti eri paigus. Nii ei jäänud taasiseseisvumise tähistamisest kõrvale ka Ida-Virumaa linnad ja vallad.

Integratsiooni Sihtasutus korraldas Narvas suure tasuta kontsertlavastuse „Sõida tasa üle sillaˮ, kus erineva kultuuritaustaga esinejad laulsid koos Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva auks. Kooslaulmispeo eesmärk oli viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed, et koos laulda südamelähedasi laule, tähistamaks Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva.

Kontsertetendus toimus Narva EV 100 pargis, mis rajati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks. Pargis asub Eestimaa rahvuste salu, kus 37 erinevat rahvuspuud sümboliseerivad Eestis elavaid suuremaid rahvusgruppe. Rahvaste salu rajati Ida-Virumaa Integratsioonifondi ja Rahvusseltside Ümarlaua algatusel.

Kooslaulmispidu oli Narva ametlik osa üle-eestilisel aastapäevapeol. Kooslaulmispidu „Sõida tasa üle sillaˮ sai oma nime kauneimaks valitud eestikeelsest lausest. See pidu oli sillaks erinevate kogukondade vahel, sest osalema oli kutsutud kõiki Eestis elavaid inimesi, olgu nad siis koorilauljad või lihtsalt inimesed, kellele meeldib muusika ja laulmine. Narvas toimunud kontsertlavastuse pealtvaatajate seas olid näiteks Ida-Virumaal tegutsevate eesti keele kursuste, eesti keele ja kultuuri klubide ning kohvikute osalejad. Kõikidele osalejatele jagati kohapeal laulikud.

Kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla” repertuaaris olid Narvale iseloomulikud rahva lemmiklood. Lauldi nii eesti, vene, inglise, valgevene, ukraina kui ka ingeri laule. Kõlasid laulud „Sõida tasa üle sillaˮ, „Ta lendab mesipuu pooleˮ, „Pesnja pro Narvuˮ, „Po kamuškamˮ, „Vihma sajab kak s vedraˮ, „Lutšije devuški v Narveˮ, „Kalinka Malinkaˮ, „Laul Põhjamaastˮ, „Isamaa ilu hoieldesˮ, „Ei ole üksi ükski maaˮ, „Kauges külasˮ, „Eilne päevˮ.

Koorijuhtidena astusid lavale Marina Kossolapova, Indra-Mirell Zeinet ja Oliver Povel-Puusepp, rahvusvähemuste koori juhtisid Maria Vassilejeva ning Nadežda Moskaljova. Solistidena astusid Narva lavale Sofia Rubina, Mirtel Põdra, Rafael Sharafetdinov, Alina Vorontšihhina, Vladimir Tšerdakov, Beatriche Huber, Indra-Mirell Zeinet ning Oliver Povel-Puusepp.

Kooslaulmispeo eeslauljateks olid aga kohalikud solistid, Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva muusikakooli laste segakoor, Narva muuseumi folklooriansambel Suprjadki ja rahvusvähemuste koor. Tandemkoori eesmärk on ühendada keele- ja kultuuriõpe ning aidata kaasa eri rahvuste lõimumisele. Tandemkoor ühendab endas 30-40 eri rahvusest lauljat, kellest enamik on pärit Ida-Virumaalt. Kaheksa kuu jooksul omandavad tandemkoori lauljad kooslaulmispeo repertuaari, aidates üksteisel õppida ning harjutada eesti ja vene keelt. Tandemkoor esines kooslaulmispeol mõne lauluga ja oli terve peo ajal toetavaks jõuks.

Pandeemiaolukorrast tingitult said Narva üritusel osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Narva peo korraldajad koostöös Narva haiglaga võimaldasid soovijatel end vaktsineerida kontserdipaiga läheduses avatavas vaktsineerimisbussis. Tasuta vaktsineerimist koroonaviiruse vastu pakuti kahe tunni jooksul ning kasutati Pfizer-BioNTechi, Moderna ja Jansseni vaktsiine.

Maakonnalinnas Jõhvis tähistati taasiseseisvumispäeva tasuta kontserdiga linnapargis, kus lavale astusid C-JAM ja Mikk Kaasik. Kohtla-Järve kultuurikeskuses piiratud arvuga publikule toiminud kontserdil oli külalisesinejate nimistu veidi esinduslikum – esinesid Birgit Sarrap, Tanja Mihhailova-Saar ja Mihkel Mattisen.

20. augustil toimusid kontserdid veel Toilas ja Iisakus. Iisaku rahvamaja õuel andis soolokontserdi Merike Paberits, kes esitas kava „Ühe torupilli luguˮ. Toila-Oru pargis ühendati taasiseseisvumispäev ja 24. Oru pargi promenaadi kontsert. Seal esinesid Tanel Padar ja Inga. 
Sillamäel tähistati taasiseseisvumispäeva jalgrattamatkaga. Sõideti Sillamäelt Mummassaarele, sealt Sinimäele ja tagasi Sillamäele. Jalgrattamatka korraldas MTÜ Sillsport.

Eriti suurejooneliselt tähistati taasiseseisvumise juubelit naabermaakonnas Lääne-Virumaal, kus pidu peeti Rakveres. Nimelt jõudis seekord igal aastal erinevates kaunites Eestimaa paikades toimuv laulupidu „Vaba rahva laulˮ 20. augustil Rakvere uuele muinasjutulisele Vallimäe vabaõhukeskuse lauluplatsile. Arvult oli see 12. „Vaba rahva laulˮ, mis oli ka käesoleval aastal ainuke laulupidu. Traditsiooniliselt astusid publiku ette suur üle-eestiline ühendkoor ja tuntud solistid: Tõnis Mägi, Uku Suviste, Alen Veziko, Hanna-Liina Võsa, Merit Männiste, Märten Männiste ja Marko Matvere.

Ülevaate koostas Larissa Kaljurand.

Toimetuse ajalooline kommentaar: 30 aastat tagasi oli Jõhvi linnaõiguste taastamine osa Eesti taasiseseisvumisest. Nõukogude ajal, täpsemalt 14. oktoobril 1960 võeti Jõhvilt linnaõigused ära ja linn liideti Kohtla-Järve koosseisu. Uuesti tõusis linnaõiguste taastamine päevakorrale tänu Eesti taasiseseisvumisliikumisele. 1990. aasta sügisel koguti Jõhvi linnaõiguse taastamise nõudmisele üle 1000 allkirja, kuid Kohtla-Järve linnavalitsus vastas sellele eitavalt. 4. aprillil 1991 moodustati avalikul rahvakogunemisel Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mis hakkas ette valmistama asutamisdokumente, lootes esialgu saada autonoomse linna staatuse Kohtla-Järve koosseisus. Sündmusi kiirendas augustiputši puhkemine Moskvas.
Vaid kolm päeva pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist ehk 23. augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kunagise Jõhvi liitmise Kohtla-Järvega, mis tähendas juba täieõiguslikku linna staatust ning seda võrdselt Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järvega. Ida-Viru maavalitsuse koosseisu võeti kolm Jõhvi taastamisega tegelevat spetsialisti ja peagi loodi ka Jõhvi linna RSN TK esimehe kohusetäitja ametikoht, millisele kohale kinnitas Ida-Viru maavolikogu Aavo Keerme. Juba sama aasta lõpul võeti vastu määrus nr 1, millega taastati kunagised tänavanimed ja algas linnavalitsuse moodustamine.

Allikas: Jõhvi muuseum