Vabariigi Valitsuse istungil (05.08.2021) arutati põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmisest 2018. ja 2019. aastal. 2018. aastal kaevandati 15,9 milj tonni põlevkivi, 2019. aastal aga 24% vähem ehk 12,1 milj tonni. Möödunud 2020. aastal kaevandati põlevkivi veelgi vähem – 9,2 mlj tonni. Seega on põlevkivi kaevandamine langustrendis, olles möödunud aastakümnendite madalaimal tasemel.
Põlevkivi kaevandmise vähenemisega on kahanenud ka kaevandamise negatiivne keskkonnamõju: tekkivaid jäätmeid oli vähem, kaevandamise kadude osakaal püsis eesmärgipärane ning kaevandamisjäätmete taaskasutus oli suurem kui 60%. Samuti on maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus vähenenud.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul ei saa allmaakaevandamise kadusid tänase kamberkaevandamise tehnoloogia kasutamisega oluliselt vähendada, sest ligikaudu 30% maavarast on vajalik jätta tervikutesse langatuste vältimiseks maapinnal. „Sel moel jääb igal aastal kadudesse ligi 4 milj tonni põlevkivi. Kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks tuleb jätkuvalt toetada tagasitäitmisega kaevandamise tehnoloogilisi uuringuid ja suunata ettevõtteid sellise tehnoloogia kasutusele võtmisele – nii oleks võimalik põlevkivi säästlikumalt kasutada ning samuti jääks maapind stabiilsem,“ lausus Gailan.
Ettevõtted on nii 2019. kui ka 2018. a edukalt kasutanud tekkinud aherainet – 60% selle tekkest taaskasutati. Taaskasutatud kogus on ligikaudu 4 mlj tonni, mis on samas suurusjärgus kui tee ehituseks kaevandatud lubjakivi kogus. Aheraine taaskasutuse suurendamisele on aidanud tõenäoliselt kaasa ka põlevkivi kaevandamiseks antavatele keskkonnalubadele seatud täiendav tingimus taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest.
Gailani sõnul on ka ettevõtted tellinud teadusuuringuid, et suurendada tee ehitusmaterjalidena kasutatava aheraine kvaliteeti. Samuti on kavandatud päikeseparke ja hüdro-pumpakumulatsiooni elektrijaam, mille alustarindi ehitamiseks on võimalik kasutada aherainet ning ühe võimalusena nähakse ka aherainekillustiku kasutamist Rail Baltic trassil, kus kvaliteedinõuded seda lubavad. Keerulisem on aga põlevkivituha taaskasutamisega – uute põlevkivitehnoloogiate kasutuselevõtmisega ei ole põletamisel tekkiv tuhk omadustelt sobiv tsemenditootmiseks ning hääbunud on teine varasem põlevkivituha tarbimisvaldkond – väikeplokkide tootmine, samuti ei kasutata seda oluliselt pinnase stabilisaatorina. Probleemiks on ka erinevatel põletusrežiimidel tekkivate tuhkade kvaliteedi ja sideaineliste omaduste muutlikkus.
Kuigi põlevkivi kaevandamiseks välja pumbatud põhjavee kogus kaevandatud põlevkivi tonni kohta on olnud püsivalt alla 14 m3/t ehk vastanud arengukava eesmärgile, on see Gailani sõnul ikka liiga suur. „2019. a pumbati põlevkivikaevandustest 167 miljonit m3 vett – sestap on oluline jätkata meetmetega, mis aitaks vähendada väljapumbatava vee koguseid ning vähendada seeläbi kaevandamise keskkonnamõju“ lausus ta.
Põlevkivi kasutamine elektritootmiseks on oluliselt vähenenud – 2019.a moodustas see elektribilansis 57% ning seejuures ületas esmakordselt põlevkivitoorõli tootmiseks kasutatud kaubapõlevkivi maht elektrienergia tootmiseks kasutatud põlevkivi kogust – 55% põlevkivist kasutati õli tootmiseks. Kuivõrd vähenes vanade tolmpõletusplokkide kasutamine elektritootmises ja kasutati efektiivsemate keevkihtkateldega energiaplokke, kasvas oluliselt ka põlevkivist energia tootmise majanduslik efektiivsus, mis oli 2019.a 50,06 €/ tonni kaubapõlevkivi kohta. Samuti on kasvanud põlevkivi õlitootmise energeetiline efektiivsus, kuna õlitootmiseks kasutati enam tahke soojuskandjaga tehnoloogiaga seadmeid (Enefit-280, VKG kolm Petroter seadet).
Olulise keskkonnanäitajana tõi arengukava aruanne välja ka selle, et CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel tekkinud soojusenergia suhtes püsis 2019.a alla seatud eesmärgi 1 186 tCO2/GWhe+th ning vastav mõjunäitaja oli 1154 tCO2/GWhe+th. See on eesmärgist umbes 3% madalam ja seda tänu tolmpõletusplokkide kasutuse piiramisele.
Järgmiste sammudena näeb arengukava ette koostada selle viimase viie aasta rakendamise mõjuanalüüs. Selle tulemustest lähtuvalt, läbi viidud uuringutest ning lähtuvalt kliima- ja keskkonnaeesmärkidest aastaks 2050 on vajalik uuendada põlevkivi arengukava ning seada sihid arengukava edaspidiseks rakendamiseks. Ajakohastatud põlevkivi arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb koostada ka tegevuskava, milles planeeritakse tegevused, kuidas põlevkivisektor sobituks ambitsioonikate keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. „Peame seejuures oluliseks kaasata valdkonnaga seotud osapooli ning arvesse võtta lisaks keskkonna aspektidele ka sotsiaalmajanduslikke küsimusi,“ lisas Gailan.
Agnes Aaslaid, Keskonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
JÄLGI MEID