Viimastel aastatel on Jõhvi ja Kohtla-Järve saanud juurde mitmeid uusi spordiobjekte. Kui niisugune spordiga seotud taristu on olemas, tekib loogiline mõte arendada olemasolevaid võimalusi edasi – näiteks luua Ida-Virumaale juurde õppebaas, mida saaks kasutada tudengid Eestist ja ka välismaalt.
Huvitava ja ambitsioonika idee Ida-Virumaa hariduse arendamiseks pakub kohalik aktivist Vladislav Naumov. Jalgpalliklubi FC Phoenix aktiivne abiline arvab, et Ida-Virumaal on vaja panustada professionaalset spordialast kõrgharidust pakkuva õppeasutuse loomisse.
Meedias ja sotsiaalvõrgustikus on palju juttu regionaalse hariduse arengust, kuid reaalseid ettepanekuid, mis puudutaksid Jõhvit või Kohtla-Järvet, põhimõtteliselt ei ole.
„Enne valimisi oli mõnes valimiseelses programmis juttu võimalikust uuest kõrgkoolist Ida-Virumaal, kuid midagi konkreetset keegi välja ei pakkunud. Kirjutatakse IT-koolist ja juttu on tehtud mingi sarnase õppeasutuse loomisest,” räägib Vladislav Naumov. „Spordivaldkonnas on samuti näha taristu arengut: kerkis uus staadion, alustatakse jalgpallihalli ehitusega, Kiviõlis sai valmis hästi toimiv talvespordikeskus, Kohtla-Järvel on nüüd kaasaegne tervise- ja spordikeskus Viru, lisaks sellele on renoveerimisel jäähall. Selle kõige taustal tekkis mul idee spordikallakuga kõrgkooli või kolledži loomisest,” räägib Naumov.
Eestis ei ole ühtegi spordikallakuga kõrgkooli, on ainult mõned teaduskonnad ja seda ka väljaspool Ida-Virumaad. Meie noored, kes soovivad omandada spordialast kõrgharidust ja sellealaseid praktilisi kogemusi, peavad paraku kodust ära sõitma. Viimased uuringud näitavad, et Ida-Virumaa noored ei oska enam unistada või luua perspektiivseid eluplaane. Uue kõrgkooli loomine suudab taastada soovi panustada oma kodukohta. „Selline ambitsioon on kindel stiimul edasiliikumiseks,” on Naumov kindlal veendumusel.
„Tõesti, meil toimuvad suured võistlused, kuid see on juba lõpptulemus. Noored tulevad spordi juurde varakult. Paljud alustavad juba lasteaias ja siis tulevad linna või valla võistlustele. Meie noorte seas on palju ka neid, kes jõuavad vabariiklikele ja isegi rahvusvahelistele meistrivõistlustele. Seni, kui on jõudu ja särtsu, tulevad ka head sportlikud näitajad. Aga mis saab edasi? Loogiliselt kerkib küsimus – millega siduda end pärast seda, kui medalite ja diplomite sadu saab otsa? Haridus spordivaldkonnas – see on väga lai mõiste, spordiga on seotud mitmed erialad,” arutleb FC Phoenixi aktiivne vabatahtlik Vladislav Naumov.
Siin peab märkima, et FC Phoenixi huvitavad ideed on ka varem leidnud praktilise lahenduse. Klubi aktiivi jõududega sai korda Jõhvi staadion, loodi Eestis ainulaadne jalgpallimuuseum ja paigaldati mälestusmärk „Jõhvi jalgpall 100”.
„Kus võiks plaanitav spordikallakuga kõrgkool tegutsema hakata?” esitab Naumov küsimuse, millele ise ka vastab. „Seal, kus on praegu ajutiselt Jõhvi põhikool. Hoone omanikule idee meeldis ja selle arendamisega võiks edasi liikuda.” On võimalik ehitada ka täiesti uus hoone, kuid sel juhul on vaja riigi abi. Naumov arvab, et spordikallakuga kõrgkooli loomine võiks tegelikult olla üheks riigi ülesandeks. Niisugusest koolist võrsuks ju tulevased Eesti sportlased, kes esindavad meie riiki rahvusvahelistel võistlustel.
Medalitega pärjatud sportlasi on Ida-Virumaal palju, nüüd on küsimus pedagoogides. Ka sellele keerulisele probleemile näeb Naumov lahendust ja toob näitena välja jälle FC Phoenixi, kus viimastel aastatel on kaasatud mitmeid välisspetsialiste, kes pärit Moldovast, Hispaaniast, Itaaliast, Aserbaidžaanist. Järgmisel aastal on kutsutud jalgpallipedagoog USAst.
Spordikallakuga haridus pole ainult treenerite ettevalmistamine. Meile on vaja füsioterapeute, spordielu korraldajaid, klubide juhte, koolide pedagooge, lisaks sellele on vaja luua baas kvalifikatsiooni tõstmiseks. Spordikallakuga kõrgkool meelitab noori ja pedagooge üle terve Eesti. Miks ei võiks just Jõhvi või Kohtla-Järve saada Eesti spordipealinnaks?! Viljandi suutis võita endale kultuuripealinna tiitli! Meie pole halvemad!
Naumov toob veel ühe näite – väike laps, kes käib praegu kergejõustikutrennis, võiks endale sihiks seada õpingute jätkamise omaenda kodulinna tulevases spordikõrgkoolis. Spordi vaatevinklist vaadates tunduvad nii Jõhvi kui ka Kohtla-Järve väga heas logistilises asukohas olevat.
Naumov lõpetab oma mõtisklused sooviga kohalikele poliitikutele: arutada tõsisemalt spordikõrgkooli ideed.
Aleks Šteinert
Foto: V. Naumov
JÄLGI MEID