Juudi kalendris on hanuka pühal eriline tähtsus. Kaheksa päeva kestev püha sümboliseerib valgust ja rahu. Detsembri esimesel päeval süüdati Kohtla-Järvel ja Narvas hanuka küünlad. Ida-Virumaa Juudi Kogukonnal ja Narva Juudi Kogukonnal olid hanuka puhul külas Eesti pearabi Shmuel Kot ja Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson. Hanuka tähistamisest rääkisid nädalalehele Panorama Aleksandr Dusman ja Marianna Kiseleva.

Hanuka (Hanukkah) on kaheksa päeva kestev juudi püha. Tegemist on juudi tuledepühaga. Kuna nii jõulude kui ka hanuka ühine traditsioon on küünalde süütamine, siis võib tunduda, et tegemist on sarnaste pühadega, kuid tegelikult see nii ei ole. Hanuka toob meieni muinasjutulise õli-ime. Nimelt räägib legend, et kui Juudas Makkabeus läks pärast võitu Jeruusalemma templi õlilampi süütama, leidis ta ainult ühe päeva jagu pühitsetud õli. Uue õli pühitsemine oleks aega võtnud kaheksa päeva, aga selleks polnud aega, sest rahvas oli juba templi õuele kogunenud, et pühitsemisest osa saada. Imekombel jätkus õlist täpselt kaheksaks päevaks ehk uue õli valmimiseks ja pühitsemiseks. Seetõttu kestab hanuka püha kaheksa päeva.

Esmakordselt otsustasid Eesti Juudi Kogukond ja Eesti Juudiusu kogudus, et hanuka küünlad süüdatakse erinevates Eestimaa paikades, kus tegutsevad juutide ühingud. Tavaliselt toimus suure küünlajala küünalde süütamise tseremoonia Tallinnas Karu tänaval, kus asub sünagoog ja Eesti Juudi Kogukonna keskus. Sellel aastal süüdati esimene hanuka küünal aga Tartus ning neljanda küünla süütamine toimus Kohtla-Järvel ja Narvas.

Kohtla-Järvel kogunesid Ida-Virumaa Juudi Kogukonna liikmed Vahtra loomekeskusesse, kuhu saabusid ka külalised Tallinnast – Eesti pearabi Shmuel Kot ja kogukonna esimees Alla Jakobson.
Hanuka küünla süütamisel on omad kindlad reeglid, märkis Ida-Virumaa Juudi Kogukonna juht Aleksandr Dusman, kes sai koos külalistega õiguse kolm küünalt süüdata. Traditsioon näeb ette, et neljanda küünla peab süütama tseremoonia aukülaline. Mujal maailmas viibivad hanuka küünalde süütamise juures riigipead, linnade juhid, teised tähtsad isikud. Kohtla-Järvel kutsuti tseremooniale neljandat küünalt süütama Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael.

Kohtla-Järvel on veel üks kena traditsioon. Nimelt kutsutakse juudi pühade tähistamisele ka teiste rahvusühingute esindajaid. Nii oli ka sellel korral – tseremoonial viibisid Roza Ivanova ja Liidia Orlova Vene Kultuuri Seltsist, Gulzalina Žehtunova Tatari ühingust ning Zinaida Klõga Valgevene ühingust BEZ.

Eesti pearabi Shmuel Kot vastas nädalalehe Panorama küsimusele teiste rahvaste esindajate osalemise kohta juudi püha tähistamisel talle omase kaalukusega ja arukusega: „Selles ongi hanuka püha sügav sisu. Küünla süütab üks inimene, aga valgust näevad paljud teised inimesed. Üks inimene kingib valgust teistele inimestele. Hanuka on  ju valguse püha.”
Pärast tseremooniat Kohtla-Järvel suundusid Tallinna külalised Narva poole, kus kohaliku juudi kogukonna ruumides jätkus hanuka küünalde süütamine. Narva kogukonna esimees Marianna Kiseleva muretses, et üritusele sai tulla ainult veidi üle 20 inimese, kuigi kogukonna nimekirjas on neid üle 50. Paraku langes hanuka püha seekord tööpäevale.
Meeldivaks üllatuseks olid kõigile kohaletulnutele aga kingitused, mida jagasid sünagoogi ja Eesti Juudi Kogukonna esindajad. Värviliste hanukaküünalde komplekti koos alusega said kõik tseremoonial osalenud Narva kogukonna liikmed.

Nii Kohtla-Järvel kui ka Narvas märkis Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson Ida-Virumaa ühingute head tööd ja aktiivset osalust Ida-Virumaa Rahvusseltside Ümarlaua ettevõtmistel.

Larissa Kaljurand

Reklaam