Eesti põlevkivitööstuses on Väino Viilupi nimi hästi tuntud, mistõttu kutsutakse teda ka Põlevkivikuningaks. Ka raamat Väino Viilupi elust ja tööst, mille pani kokku Raivo Lott, kannab nimetust „Põlevkivikuningas Väino Viilup”. Nüüd nägi ilmavalgust ka selle venekeelne väljaanne. Raivo Lott rääkis nädalalehele Panorama uue raamatu esitlusest ja toimetamisest. Venekeelne raamat „Põlevkivikuningas Väino Viilup” erineb küll pisut eestikeelsest väljaandest, mis ilmus 2018. aastal.

Raamatu „Põlevkivikuningas Väino Viilup” autor Raivo Lott töötab Viljandi vallas avalike suhete nõunikuna ja toimetab kohalikku ajalehte. 30 aastat tagasi aga oli tema töökabinet Eesti Põlevkivi peakontoris sama koridori peal, kus asus ettevõtte legendaarse juhi Väino Viilupi tööruum. Juba siis andis rahvas Viilupile nime Põlevkivikuningas. Raivo Lott pakkus Viilupile välja salvestada mõned intervjuud ja need saidki hiljem raamatu aluseks. Raamatus kirjeldatakse Viilupi eluloo kõrval ka värvikaid näiteid kogu Virumaa põlevkivitööstuse ajaloost.

Raamat nägi ilmavalgust alles 2018. aastal, kui raamatu peakangelane tähistas oma 90. juubelisünnipäeva. Kolm aastat hiljem ilmus raamatu venekeelne versioon. Raamatu esitlus leidis aset Kohtla-Järve kultuurikeskuses ja kohale oli palutud tulla kaevurite veteranide ühingute esindajatel. Kahjuks raamatu peakangelast kohal ei olnud, sest Väino Viilup veedab vanaduspõlve hooldekodus.

Raivo Lott märgib mitmeid erinevusi ja täiendusi eesti ja vene raamatute vahel. Kolme viimase aasta jooksul õnnestus salvestada uued intervjuud Viilupi kolleegidega, lisatud on mitmed faktid, mis on huvitavad just vene lugejale. Ida-Virumaal on huvi venekeelse raamatu vastu igati põhjendatud, sest põlevkivisektoris töötas ja töötab praegugi palju vene rahvusest inimesi.

Päris pika aega ei suutnud autor leida venekeelse raamatu väljaandmise, tõlkimise ja toimetamise rahastajat. Selle ülesande võttis enda kanda Eesti Mäeselts. Uue raamatu kirjastaja on Tammerraamat, tõlketöö tegid Anne ja Raul Ratman.

Küsimusele, mida siis raamatus rohkem on – kas Viilupi elulugu või kaevurite eluolu kirjeldust, vastas Raivo Lott, et Eesti Põlevkivi ja Väino Viilupit on võimatu eraldi kirjeldada. Kui Eesti põlevkivitööstus on juba üle 100 aasta vanune, siis sellest 50 aastat on seotud Viilupi nimega. Ta juhtis Eesti Põlevkivi nõukogude ajal, aastatel 1960–1970 ja ka pärast Eesti taasiseseisvumist oli Viilup põlevkiviettevõtte tippjuht.
Raamatu aluseks on mahukad vestlused Viilupiga, autor on meelega säilitanud Viilupile omase kõnestiili. On teada, et raamatu peakangelasel on hea huumorisoon. Raivo Lott märgib, et lisaks Viilupiga läbi viidud vestluste on raamatus veel Põlevkivikuninga kolleegide mälestused ja mitmete Eesti Põlevkivi juhtivate töötajate lühikesed elulookirjeldused.

Venekeelne raamat raamatupoodide lettidele ei jõua – kogu tiraaž antakse Kohtla-Järve põlevkivimuuseumile, kus raamatud on saadaval muuseumi Valges saalis.

Kui rääkida Väino Viilupi haridusest, siis peab märkima, et ta on lõpetanud Tallinna polütehnilise instituudi, peale selle veel Moskva söetööstuse akadeemia. Ida-Virumaal alustas ta tööd Tammiku kaevanduses jaoskonnaülemana ja peainseneri asetäitjana. Hiljem töötas Väino Viilup kaevanduse nr 4 direktorina ning Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu keemia- ja põlevkivitööstuse valitsuse ülema asetäitjana. Ta oli trusti Eesti Põlevkivi juhataja, Estonia kaevanduse direktor, Eesti Põlevkivi kapitaalehitusvalitsuse asejuhataja, Eesti Põlevkivi peadirektor ja juhatuse esimees. Aastatel 1968–1971 täitis Viilup Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku kohustusi, hiljem oli aga Kohtla-Järve linna volikogu esimees ja Jõhvi linnanõukogu aseesimees. 2002. aastal omistati Väino Viilupile Jõhvi aukodaniku tiitel ja 2004. aastal andis Eesti president talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Viilup on andnud suure panuse Eesti ja eelkõige Ida-Virumaa spordielu arengule. Ta oli Korvpalliföderatsiooni aseesimees, jalgpalliklubi Eesti Põlevkivi president, Kohtla-Järve Spordiveteranide Nõukogu esimees. 1965. aastal sai temast Kalevi auliige.

Väino Viilup on tõesti Eesti põlevkivitööstuse legend. Raamatu autor Raivo Lott on veendunud, et just täna on oluline rääkida põlevkivi ajaloost. Ekspertide ja teadlaste oletused põlevkivisektori tuleviku kohta on polaarselt erinevad. Kuuleme seisukohti kogu sektori täielikust sulgemisest, samas käivitatakse uusi tehaseid.

Ühes intervjuus, mille andis Väino Viilup 2003. aastal, kõlasid järgmised sõnad: „50 aasta jooksul tegin põlevkiviettevõtte juhina kõik selleks, et selles majandusharus oleks asjad korras. Mulle oli tähtis, et Eesti saab põlevkivi ja Eesti inimesed saavad sellest põlevkivist sooja.”

Jana Kuiv

Reklaam