Raamatukogu ei ole pelgalt koht, kust leiab raamatuid. See on ka kooskäimise ja uute asjade õppimise paik. Alanud aasta on raamatukogude teema-aasta ja see avati sümboolselt 12. jaanuari keskpäeval, kui üle kogu Eesti lugesid tuntud inimesed samal ajal ette lõiku mullu kõige enam laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikust raamatust. Ei jäänud raamatukogude aasta avamisest eemale ka Ida-Virumaa raamatukogud.

Raamatukogude teema-aasta projektijuht Liina Valdre sõnul valiti ettelugemiseks kaks  enimlaenutatud Eesti autori teost – Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellen“ (mullu 3571 laenutust) või Piret Raua „Tobias ja teine B“ (mullu 4335 laenutust).

„Raamatukogude aastal on meil võimalus oma tegevusi ja tugevusi laiemale avalikkusele lähemale tuua. Raamatukogud pakuvad ligipääsu infole, teadmistele ja kultuurile,“ kõneles Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Tuuliki Tõiste.

Raamatukogu teema-aasta on jagatud fookusteemade järgi neljaks. Jaanuarist märtsini – raamatukogu kui kirjandus- ja kultuurikeskus. Selle järgi rahvaraamatukogusid eelkõige ka teatakse. Kus siis veel teha raamatute esitlusi ja tutvustusi kui mitte raamatukogus.

Aprillist juunini vaadeldakse raamatukogu kui kogukonnakeskust. Septembrist detsembrini on fookuses tulevikuraamatukogu.

Ametlikul teema-aasta avapäeval, 12. jaanuaril toimus Narva Keskraamatukogus koos Narva Eesti keele maja tublide eesti keele õppurite ja Narva Eesti Gümnaasiumi õpilastega ühine lugemisaktsioon. Keskpäeval algas ettelugemine. Eesti Gümnaasiumi õpilased lugesid raamatukogu lasteosakonnas ette katkendi Piret Raua lasteraamatust „Tobias ja teine b“.

28. jaanuaril oli Narva Keskraamatukogu kutsus muusikasõpru lauluklubi „Ehho” kontserdile, mis oli pühendatud vene 

laulja, luuletaja ja näitleja Vladmir Võssotskile. Võssotski lauludel on eriline koht vene kultuuris. Tema auks on nimetatud tänavad, mäed, laevad, teatrid ja isegi väike planeet. Esitluse ajal sai näha videolõike laulja esinemiste kohta kinos ja teatris.

Sillamäe linnaraamatukogu on tuntud, kui huvitavate näituste eksponeerimise koht. Praegu on võimalik vaadata raamatukoguslinnaelaniku Natalja Morohhova erakogust põnevat nukude nitust. 20. Jaanuaril toimus Sillamäe raamatukogus Roman Sangi näituse “Minu fantaasiad” avamine Selle näituse korraldaja on Psüühilise haiguse või vaimupuudega inimestele hoolekandeküla Sinimäe Kodu. Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.

Ida-Virus tuntud muusik ja muinasjutuvestja Polina Tšerkassova korraldab jaanuari viimastel päevadel lausa maakondliku tuuri, tema jutuõhtud toimuvad Iisakus, Pagaril, Kiiklas ja Kurtnas.

Raamatukoguaasta avapäeval loeti ette Kurtna Noortekeskuses lõigu raamatust “Tobias ja 2.B” ning pärast seda valiti XVI Nukitsa konkursil osalevate raamatute seast need kõige-kõige kaunimate illustratsioonidega teosed.

Kuremäe raamatukogus samuti loeti ette teema-aasta avamiseks valitud kahest raamatust. Kui Kurtnas olid kuulajateks noored, siis Kuremäe raamatukogusse kogunesid vanemad inimesed. Kuni veebruari lõpuni on Kuremäe raamatukogu saalis võimalik külastada Hille Väljaotsa teemanttikandi tehnikas piltide näitus – müüki.

Kiviõli Linnaraamatukogus kuulasid Kiviõli I Keskkooli II klassi õpilased Sonda rahvamaja juhataja Karmen Kõrtsi, kes luges ette enimlaenutatud lasteraamatut Piret Raua „Tobias ja teine b“. Hiljem said ka ise osaleda ühisel lugemisel. Enne keskpäeva oli raamatukokku kogunenud hulga Kiviõli Naisseltsi prouasid. Vallavanem Marja-Liisa Veiser asus ette lugema katkendit enim laenutatud Eesti autori ilukirjandusteosest täiskasvanutele Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellen“.

Jõhvi keskraamatukogu korraldas  ühislugemise Jõhvi Mihkli kirikus. See oli esimene kord, kus Jõhvi Mihkli kiriku koguduse õpetaja Peeter Kaldur luges kantslist ette mitte piiblit, vaid juturaamatut. Aasta 2022 on ka Jõhvi keskraamatukogu juubeliaasta: märtsis tähistatakse 125. sünnipäeva. Kohalik raamatukogu sai alguse 1897. aastal, kui karskusselt Kiir pani aluse Jõhvi raamatukogule. Veel kahest Jõhvi keskraamatukogu ettevõtmisest raamatukogude aastal: lastele ja noortele toimub kuni 1. märtsini arhitektuurijoonistuste konkurss “Just sellist raamatukogu ma tahangi”, 10.-12. klasside esseekonkurss “Kas lugemine on ohtlik?” ning 8.-9. klasside kirjandikonkurss “Miks ma ei loe?”

Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ja 39 teadus- ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust ning ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastust. 

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.

Larissa Kaljurand

Fotod Mirjam Vinkler, Kiviõli linnaraamatukogu