Igale vallavolikogu istungile eelneb volikogu eestseisuse koosolek, kus arutatakse läbi ja kinnitatakse koosoleku päevakord ning eestseisus vaatab üle otsuste eelnõud. Sisuliselt ühtse koalitsiooni olemasolul juba eestseisuse protokollist võib selgelt välja lugeda, millised eelnõud muutuvad kinnitatud otsusteks. Nädalaleht Panorama tutvus Jõhvi vallavolikogu eestseisuse protokolliga, otsuste eelnõudega ja jälgis 17. märtsil toimunud istungit veebis. Toome lugejateni volikogu istungi lühendatud konspekti.

Huvitav on märkida, et volikogu istungit on võimalik jälgida veebis, aga eesteisuse koosolekul filmimine on keelatud. 10. märtsil toimunud eestseisuse koosolekul üritas rahvasaadik Aleksei Naumkin toimunut filmida, kuid sai volikogu liikmelt Paul Paasilt märkuse ja pidi salvestamise lõpetama.

17. märtsil toimunud Jõhvi vallavolikogu istung algas Ukraina toetuse avalduse vastuvõtmisega. Valla jaoks on see mitte ainult poliitiline küsimus – vallal on Ukrainas kolm sõprusomavalitsust, märkis volikogu esimees Vallo Reimaa.

Järgnevalt kinnitasid rahvasaadikud valla esimese lisaeelarve. Valla tuludesse lisandus 307 229 eurot, millest ligi 7000 eurot tuleb kaupade ja teenuste müügist, lõviosa valla lisatuludest, veidi üle 278 300 euro on toetusfondi ning tasandusfondi summad. Näiteks Eesti Rahvakultuuri Keskus toetab Jõhvi kultuuri- ja huvikeskust 1770 euroga, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit eraldab Jõhvi vene põhikoolile 2000 eurot, aga on ka märksa suuremad toetused – rahandusministeeriumilt energia hinnatõusu leevendusmeetme raames toetus sotsiaalse kaitse valdkonnale summas 133 000 eurot ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse tööjõukulude toetus Jõhvi spordikoolile summas 16 267 eurot.

Kuna 2022. aasta valla eelarve vastuvõtmisel olid toetussummad planeeritud 2021. aasta tasemel, siis lisaeelarves sisalduvad nüüd korrigeeritud summad. Toetusfondi struktuur ja korrigeeritavad toetussummad lisaeelarves on järgmised:

– toimetulekutoetuse maksmise hüvitis – 63 445 eurot;

– koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus – 2497 eurot;

– üldhariduse toetus 175 890 eurot;

– kohalike teede hoiu toetus 1282 eurot;

– rahvastikutoimingute hüvitis 6433 eurot;

– asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 133 834 eurot;

– matusetoetus 4983 eurot;

– noorte huvitegevuse toetus 95 585 eurot.

Valla lisasissetulekud annavad võimaluse suurendada ka põhitegevuse kulutusi. Kui kehtivas eelarves oli kavandatud põhitegevuseks kulutada 15 799 460 eurot, siis nüüd on see summa 16  403 256 eurot.

Lisaeelarve investeeringute korrigeerimise ridadest loeme, et kalmistu heakorrastamise projekti kulusid on vähendatud summas 50 000 eurot ja sama summa võrra on suurendatud Jõhvi lasteaedade Kalevipoja maja hoone energiatõhususega seotud kulutusi.

Lisaeelarve vastuvõtmisega suurenesid näiteks järgmised investeeringud: Jõhvi vene põhikooli õppekorpuse jahutussüsteemi ehitustööde omanikujärelevalve teostamine ning põhiprojekti ekspertiis (6720 eurot); projekti „Kaare 7 hoones evakuatsiooniredeli ja varuväljapääsu ehitusega seotud lisatööd (2385 eurot); projekti „Jõhvi jalgpalli sisehalli projekteerimistööd” ehitusprojekti ekspertiis (17 880  eurot); projekti „Jõhvi linna II kergliiklustunneli rajamine” omanikujärelevalve teostamine (6449 eurot); Jõhvi põhikooli väliala ehitustööde läbiviimine ja omanikujärelevalve teostamine (71 700 eurot); Jõhvi spordikooli võimla ventilatsiooni rekonstrueerimistööd (12 130 eurot).

Kahe järgmise päevakorraküsimuse arutelu oli väga lühike. Vallavalitsusele anti luba korraldada üheksa riigihanget, mis olid ka valla hankeplaanis selleks ehk 2022. aastaks. Nimetame mõned hanked: „2023–2028 korraldatud jäätmevedu”; „Piima ja piimatoodete ostmine Jõhvi valla koolidele ja lasteaedadele”; „Tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse osutamine 2022–2023”; „Liikluskorraldusvahendite korrashoid”; „Välisvalgustuse hooldus” jne. Eraldi hääletusega andsid rahvasaadikud loa korraldada riigihange „Jõhvi valla teede ja haljasalade hooldus 2022–2026”. See riigihange on seotud ühepoolse lepingu katkestamisega firmaga N&V selle aasta veebruaris. Hanke tingimuste üle oli üpris palav arutelu volikogu istungile eelnenud eestseisuse koosolekul. Abivallavnema Arvo Alleri sõnul on N&V eemaldamine ja uue hanke väljakuulutamine Jõhvi vallas „ajalooline hetk ja järelevalve tulemus”. Arno Upruse arvates peaks uues hankes olema hind ja tööde kvaliteet tasakaalus. Eelmise hanke ajastus oli vale. Aleksei Naumkini arvates tuleb tehnilised tingimused koostada nii, et kasu sünniks vallaelanikule, mitte ettevõtjale. Sellele väitele pareeris Arno Uprus nii: „Peame lähtuma kahepoolselt. Peame arvestama turul olevate ettevõtete ja reaalse olukorraga. Peame arvestama kohapealse olukorraga, tegema kahepoolse kompromissi. Partneritevaheline koostöö on oluline – kõik peab olema lepingutega sätestatud.” Siinkohal tekib loogiline küsimus: miks Jõhvi valla juhtkond ei lähtunud selle talve rasketes oludes kompromissidest ja koostööst?

Jõhvi vallavolikogu otsustas kinnitada volikogu kantselei struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Kui hetkel on volikogu kantseleis tööl kantselei juhataja, siis vastavalt kantselei põhimääruse muudatustele teeb volikogu esimees ettepaneku – viia teenistuskoha nimetus kooskõlla kantselei ülesannetega. Lihtsamalt öeldes tuleb praegune kantselei juhataja koondada ja talle tuleb vastavalt töölepingu seadusele välja maksta koondamishüvitis. Edaspidi koosneb volikogu kantselei ühest töötajast, kelle ametikoha nimetus on järgmine – struktuuriüksuse juht – kantselei juhataja-jurist.

Järgmine päevakorrapunkt tekitas meedias laia arutelu veel mitu päeva enne volikogu istungit. Tegemist on vallavanemale, abivallavanematele ja vallavalitsuse liikmetele ametiülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamise ning soodustuste määramise reguleerimisega. Volikogu otsuses loeme selliseid termineid nagu asendustasu, tulemustasu, ühekordne toetus, haigushüvitis, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid) maksumuse hüvitamine, hüvitised töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks, mobiiltelefoni või isikliku mobiiltelefoni limiidivaba kasutamine, isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kulude hüvitamine. Rahvasaadikud otsustasid nimetada eelnõu tutvustamist „esimeseks lugemiseks”, kahe nädala jooksul võib teha erinevaid muudatusettepanekuid.
Järgmine volikogu eestseisus saab kokku 12. aprillil ja volikogu täiskoosseisu istung on kavandatud 21. aprillile.

Jana Kuiv