Tavaliselt Eestis on 1. maiks – kevadpühaks, kõik linnad ja asulad, seal hulgas, ka Ida-Virumaal, kenasti korda tehtud ja talvejärgne koristus on juba möödanik. Jõhvi kui maakonna keskus peaks olema kõikidele teistele Ida-Viru omavalitsustele eeskujuks. Kas asjad on just nii, nagu peaksid olema – seda küsis nädalaleht Panorama lühiküsitlusel, mis toimus 3. mail Jõhvi linna tänavatel.

Sirle: – Jõhvi pole kunagi olnud nii räämas, kui praegu. Võtame näiteks Rakvere tänava – teeservas on palju prahti, kõnniteel on  koristamata liiv ja killustik. Kasiino hoone seina ääres on hunnikus sügislehed. Aga see on ju meie Vabadussamba läheduses. Ma ei tea, võibolla on see eramaa, aga vallavõimud peaksid juhtima omaniku tähelepanu sellisele korralagedusele. Ka keskväljakul on liiv, killustik ja tolm… Kesklinna palts üldse ei vääri oma nime, vaadake, milline on platsi kate.

Anastassia: – Käin tihti koos oma pojaga skate-pargis. See on populaarne koht meie noortele. Veel täna on siin talvejärgne koristus tegemata. Pink on paras õudukas – räämas ja roostes! Nõnda meie lapsed saavad „kultuuri”, „kasvatuse” ja „viisakuse” näitliku õppetunni. Mis kasvatusest saab olla juttu sellise rämsu taustal? Pärast tajume tagajärgi – tänavatel näeme prahti, kommipabereid ja suitsukonisi. Ainult puhtus ja kord saavad kasvatada meie lastes igapäevakultuuri.

Kaja: – Elan Mooni tänaval. Tänav on täies pikkuses veel koristamata. Tänava keskosas on mingit koristust näha, kuid teeservad on täis prahti. Isegi kõnniteed pole korralikult puhastatud. Mooni bussipeatuses on korrastamata roheala, siin on palju prahti ja vedelevad suitsukonid.

Ljudmilla: – Kuidagi hiljapeale jääb Jõhvis sel aastal kevadkoristus. Tasapisi midagi ikka tehakse, aga jääb mingi haotiliine mulje. On koristatud kohti, on aga kohti, kus pole veel koristusega alustatud. Tean kohti, kus on osa alast korrastatud ja samas kõrval pole midagi tehtud. Ei oska hinnata – võib olla on tegemist pooleli jäänud tööga või on alad jaotatud erinevate firmade vahel. Eks firmad on ka erinevad – mõni teeb oma tööd hästi, mõni aga väiksema hoolitsusega. Tundub, et tegijate vahel puudub kooskõlastus. Kummaline on sellel kevadel Jõhvi koristamine.

Maie: – Selge, et Jõhvis on praegu palju muret koristusega, kuigi tean, et sellega tegeleb mitu firmat. Kahjuks pole ma näinud kes ja kus koristab. Korra märkasin ühte traktorit. Kojamehi samuti pole märganud. Enne oli üks firma ja 1. maiks tööd olid tehtud. Nüüd on leping katkestatud. Tean, et vallavalitsus kavatseb korraldada uue hanke, loodan olukorra muutumisele paremuse poole.

Sirje: – Linnas on väga tolmune. Kevadpäikesega on seda eriti näha, isegi peale vihma. Kogu see tolm on nüüd meie riietel ja jalatsitel, seda kõike peame sisse hingama. Tolmipilvi tõstavad tuul ja bussid-autod. Liiklus linnas on parajalt tihe. Olen ühel korral näinud veega tänava puhastust – Tartu maanteel.

Anton: – Tihti jalutan lastega Jõhvi tänavatel. Minu 4-aastane poeg küsis ühel päevas, miks bussipeatuses on nii palju pabereid prügikastide juures? Ise märkasin veel ka muud rämsi ning suitsukonisi. Selgitasin lapsele, et suured onud-tädid ei jõudnud veel prügi koristada. Veel selgitasin lapsele, et prügi koht on prügiurnis. Rääkida ju võib, aga ümbritsev korralagedus ei ole hea näide lapse kasvatamisel. Jõhvi linn on tõesti veel korrastamata, midagi on siin mäda! Tahaks, et Jõhvi võimud pööraksid linna korrastamisele rohkem tähelepanu, operatiivsust on vaja. Siis on Jõhvi taas puhas ja korrastatud. Loomulikult on siin vaja koostööd – vallavalitsuse, hooldusfirmade, korteriühistute, ettevõtete ja eraomandi valdajate vahel.

Jelena: – Me pole märganud, et töökäed oleksid jõudnud meie bussijaama. See ju linna visiitkaart. Siin pole üldse mingit korda – mustus ja tolm! Peaks vähemalt liiva ja killustiku kokku korjama. Tänavaid on vaja pesta, miudu tolmust vabaks meie kunagi ei saa. Räägin kesklinnast, mitte mingist äärelinna tänavast. On valus vaadata kui räämas on Jõhvi. Praegu elan Tallinnas, aga käin siin parajalt tihti, külastan sugulasi. Olen alati pidanud Jõhvit oma kodulinnaks.

Liina: – Vastan lüdidalt – maksumaksjana ma linnahooldusega rahul ei ole! Praegune olukord kindlasti ei soodusta õiget laste kasvatust. Lapsed näevad kõike ja kasvavad inimestena, kes ei hooli korrast ja puhtusest. Puhtus ja kord pole pelgalt ainult tänavate ilu, tegemist on ikka tulevase põlvkonna kasvatusega.

Aleksandr: – Minu arvates Jõhvis töötavad praegu väikese võimsusega firmad või siis ei suuda valla juhtkond teostada tõhusat järelevalvet. Näiteks pole täielikult korda tehtud minu tänav – Puru tee. Kuigi kõik korteriühistud on omad alad koristanud. Nüüd toob tuul tänavalt prahi meie maja juurde. Sugugi parem pole olukord Kaare tänaval.

Maria: – Minul on selline tunne, et Jõhvis kevadkoristusega pole veel algust tehtud. Kõikjal on praht, kuivad lehed, isegi oksad on koristamata. Ja seda näeme mitte kusagil äärelinnas vaid otse vallavalitsuse hoone kõrval. Ka Narva maantee on koristamata. Bussioote paviljonid on samuti pesemata.

Irina: – Ma pole Jõhvi elanik, kuid käin siin tihti. Sellel kevadel on korrastus selgelt hiljaks jäänud. Näiteks endise postimaja bussipeatuse rohealal ja kõnniteel vedelevad suitsukonid. kuivanud lehed, sihvkakoored, koristamata on liiv ja killustik. Samas lilled on juba istutatid, näen, kuidas haaljastustöödega tegeletakse. Jõhvi on ju maakonnalinn, peab näitama eeskuju teistele linnadele. Regioonikeskus loob Ida-Virumaa imago.

Argo: – Arvan, et vallajuhid lihtsalt ei tea, mis teedel ja tänavatel toimub. Vallajuhid sõidavad ringi autodega, palju seda rämpsu ikka autoaknast näeb.

 Võiks autost välja tulla, sama nagu oma kabinetist ja teha linnas jalutuskäik. Siis näeb, milline linn tegelikult on. Ehk siis saab need 7-8 firmat korralikult tööle rakendada. Olen mõelnud, et valla eelarves on puudu rahalisi vahendeid, lugesin kohalikus lehes, et lumine talv nõudis liiga palju vallaraha. Samas olen arvamusel, et raha peaks ikka olema – äsja sai vallajuhtkond luba kasutada kõikvõimalike hüvitusi. Seda lisaks niigi kõrgetele töötasudele.

Nadežda: – Kõik me teame – puhas pole seal, kus koristatakse, vaid seal, kus ei visata prahti maha. Ja praht tekib eelkõige sinna, kus ei koristata. Ilusas ja hooldatud kohas käsi ei tõuse paberit maha viskama. Kui aga ümberringi on kõik räämas, ega siis üks kommipaber või koni enam asja ei muuda. Saamegi sellise suletud kasvatuse ringi. Muidugi pole kogu praht ainult inimeste poolt „toodetud”, loodus teeb oma töö – sügislehed, murdunud oksad on samuti koristamata. Seda just kesklinnas.

Anna: Käin Jõhvis harva, ise elan Kohtla-Järvel. Ma ei saa hinnata kogu Jõhvi heakorda. Selge on aga see, et maakonnalinn peab olema eeskujuks ja vastama oma statuudile. Siin peab olema puhas. Selleks on aga vaja lapsi juba varakult kasvatada. Üldiselt arvan, et Eesti inimesed on kenasti kasvatatud, oma prügi visatakse ikka prügikastidesse. Aga hooldusfirmad ilma tööta ka ei istu. Inimesed on erinevad, keegi ikka kuhugi oma prügi poetab.

Rene: – Nõnda kasimata pole linn veel kunagi olnud. Olen kindlal arvamusel,  et valla juhtkond ei saa oma ülesannetega hakkama. Vähe on võta võim, on vaja osata ikka midagi teha ka. Kuidagi abitu on meie vallavalitsus. Talvel ei suudetud korraldada koostööd lumekoristajaga, midagi targemat ei suudetud teha kui katkestada lepingulised suhted. Vallas ju tegutses tugev firma, kellel on vastav tehnika ja suur kogemus hooldustööde teostamisel. Nüüd näeme sama asja – ei ole suudetud käivitada uute tegijatega vajalik koostöö. Uusi firmasid on vist 7-8, aga 1. maiks polnud linn sugugi korrastatud. Minu arvamusel, juhivad valda mitte spetsialistid vaid diletandid. Nõnda nõrk pole Jõhvi vallavalitsus veel kunagi olnud. Nõrk on ka vallavolikogu koosseis – ei osata suunata vallavalitsuse tööd.

Ljudmilla: – Enne oli selleks ajaks juba kõik koristatud, nüüd kõik alles algab. On palju räämas kohti. Tahaks näha Jõhvi linna puhtana ja ilusana, pealegi peab maakonnakeskus Jõhvi olema eeskujuks teistele linnadele.

Katrin: Tahaks, et kõik oleks puhas ja hooldatud. Meie ei pea taluma eelmise talve murdunud oksi ja muud rämpsu. Praegu on aga Jõhvis täielik korralagedus. Ma ei saa aru, miks on linn nii korrast ära, kui siin nüüd töötab korraga mitu hooldusfirmat.

Õie: – Oma silmaga nägin, kuidas 30. aprillil koristati linnaparki. Seal oli palju murdunud oksi. Saan aru, et siin peab sagedamini koristama, see ju linna inimeste ja külaliste puhkeala.

Vladimir: – Talvejärgne teede korrastus on ka teede remont. Kahjuks Jõhvi teed on kohati väga halvad. Tõsi, tänavatel on veel mingil moel võimalik liikuda, kuid hoovide sisealadel… Minu arvamus pole mingi sõnakõlks, olen taksojuht. Kui aga tehakse aukude lappimist, siis pole teekatte ikka kauakestev – kõik on varsti taas auklik. Nüüd on ka mured koristusega. Varasemalt töötas linnas üks firma ja maikuu alguseks olid tänavad puhtad. Kuid leping katkestati, nüüd on tööle võetud vist  kaheksa firmat. Korda see juurde ei toonud. Paistab, et uutel tegijatel puudub vajalik tehnika ja kogemustega spetsialistid.

Zinaida: Kahjuks täna Jõhvi kord ja puhtus ei vasta maakonnakinna tasemele. Viibin tihti Sillamäel oma sugulaste juures, seal on kogu linnas väga puhas. Näha on kena haljastust, kõikjal on ilus. Meie juhid võiksid käia Sillamäel ja linnahooldus uudistada.

Jõhvi ja teiste paikade usutlusi kuulas Antonina Vaskina

Autori fotod

Toimetuselt:

Kahjuks suurem osa küsitluses osalenud inimestest vastasid küsimustele foto mitteavaldamise tingimusel.