Maakonna keskus tähistas laupäeval 18.juunil mitte lihtsalt sünnipäeva vaid omalaadset Jõhvi omavalitsuse 30. iseseisvumise juubelit. (enne seda oli ta Kohtla-Järve administratiivne linnaosa), seepärast otsustati üritus läbi viia mitte mai vaid juuni kuus.
– Tahaksime kõikidele kinkida ilusa peo, seda enam, et koroona tõttu kahel aastal üritused ei toimunud. Jõhvi elanikele ja külalistele mõeldud programm on mitmekesine: mälestusküünalde süütamine endiste Jõhvi vallajuhtide ja kultuuritegelaste haudadel Jõhvi surnuaias, konverents, ajalooliste Jõhvi fotode näitus, korvpalli võistlused, esinevad ansamblid „Swingers“ ja „Bliss Time“, tantsukollektiivid „Lausa Lust“, „Black Cats“, „Lady Dance“ ja keskväljakul esineb Jõhvi Big-bänd… Ürituse elarve on 25000 eurot – rääkis ürituse peakorraldaja Anne Uttendorf.
Pidustused algasid kell 10 hommikul Jõhvi linna sissesõidul, linna sümboli „Hirve“ monumendi juurest. Hirvele seoti kaela Jõhvi lipuvärvidega triibuline (roheline ja valge) lint. Pidupäeva kõne pidas väheste osavõtjate (esinejad ja laste vanemad) osavõtul vallavolikogu esimees Vallo Reimaa. Nagu ütleb hiljem „Panoramale“ koreograaf ja võimlemistreener Tatjana Tulskaja: “Meeldiv oli, et kahele laste tantsukollektiivile tehti ettepanek esineda ürituse avamisel. Hakkame esinema ka õhtusel kontserdil. Pidu tõotab tulla ilus. Mina elan Jõhvis ja soovin, et Jõhvi saatus oleks päikeseküllane.“
Päikesepaisteline oli ka pidupäeva hommik ja tundus et ilm soosib üritust, kuid üks asi torkas kohe silma, värskelt niidetud rohi oli koristamata ja unustatud ridadena murule. Tuleb välja, et linn pidas pidu aga oli koristamata.
Peamiseks ürituseks oli Jõhvi tuleviku konverents. Nimetus oligi „Jõhvi arengukonverents 2022“. Selline teema peaks huvi pakkuma paljudele linna kodanikele, kuid vallavalitsuse saalis istusid vaid valla endised ja praegused poliitikud ning vallaametnikud ja konverents toimus kui privaatne kohvi ja tee joomine pirukate ning küpsistega. Paljud istekohad olid lihtsalt tühjad. Esinejate jaoks oli üles pandud tribüün ja suur ekraan.
Vallo Reimaa sõnade järgi lootust arengule on, olemas on konkreetsed plaanid kuigi ajad on praegu väga rasked. “Mulle tundub, et Jõhvi natuke erineb teistest linnadest,- rõhutas Vallo Reimaa intervjuus „Panoramale“, – siin on väga palju riiklikke ja keskuste projekte, mis nagunii arenevad. Koos nendega ka Jõhvi linn. Tähendab et Jõhvil on tulevikku. Ja tänapäeval, vaatamata sellele et kõik laabub raskesti, on lootust arengule. Ja ma arvan, et pärast seda kriisi saab Jõhvist tõeline keskus. Loomulikult oleks vajalik mitmekülgne Jõhvi arendamine. Kuid erilist tähelepanu nõuab Jõhvi Tööstuspark. Seal on palju erinevaid projekte. Praegu on sellised ajad mil Narvas kaovad mõned projektid, seevastu Jõhvis on mõned tugevad projektid millest räägiti konverentsil. Nii et meil toimuvad arendused ka selles suunas. Loomulikult on suured lootused uue tehnoloogiakooli avamisega. Tulenevalt tänapäeva reaalsusest vaatab riik üle kõik olemasolevad keskused, analüüsib ja otsustab kuhu mis jääb ja kus midagi suletakse. Seepärast on väga oluline, et Jõhvi säilitaks riikliku keskuse staatuse. Ülesanne pole kerge aga kui me vastu peame, siis on kõik korras. Konverentsil osales ka Kaarel Pürg: “ Mina olen juba ammu poliitikast eemal, elan Jõhvis ja valutan Jõhvi pärast südant, nii et kui tuleb rahvahääletus valla staatuse muutmise kohta, siis mina toetan Jõhvile linna staatuse andmist ja see vastab ka Jõhvi kui maakonna keskuse statuudile. 2005. aastal toimunud ühinemise tulemusel sai Jõhvi juurde valla territooriumi, kuid jäi ise kuidagi valla varju“.
Ilmselt kõige huvitavam ja erksam osa oli retro „Volga“ autode näitus. Erinevad mudelid tõmbasid ligi kõige rohkem mehi. Masinaid sai vaadata nii seest kui väljast, vajadusel heideti pilk ka kapoti alla ning vesteldi autoomanikega, kes andsid autodest erinevat infot. „Teate, isegi lõhn on kuidagi jäänud samaks, kordumatu ja väga tuttav – ütles laia naeratusega Vladimir. Ma mäletan seda siiani, minul endal oli samuti „Volga“. Aga ehk on see lihtsalt nostalgia nende aegade järgi. Muuseas, ka õrnem pool tundis aktiivset huvi „Volga“ mudelite vastu. Suure huviga uudistasid autosid ka lapsed, lapsevanemad tegid fotosessioone autode taustal. Autosid pildistati palju, isegi kui need sõitsid mööda Jõhvi tänavaid. Tõsi küll, oli ka sellise näituse vastaseid, kes ei pidanud õigeks sellise näituse korraldamist Euroopa sanktsioonide ajal Venemaa ja Putini režiimi vastu. Kuid enamusele see meeldis, autode välimus ja tehniline seisund. See on lihtsalt meie ajalugu, endise Nõkogude Liidu ja meie ühine ajalugu – kommenteeris Riho. Ka meil Eestis on olemas „Volga“ autoomanike ühing tänu sellele näeme me neid autosid siin. Keskväljakul korraldatud autonäitusel osales 29 autot „Volga“ ja üks „Pakkart“ 1937. aasta mudel, autod tulid meile erinevatest Eesti paikadest. Olid ka „Volga“ taksod ja kiirabid.
Kell 17 toimusid muusika väljakul pidulikud sõnavõtud ja Raemedali kavaleride autasustamised. Mõni aasta tagasi hakati Jõhvis välja andma Raemedaleid eriliste teenete eest. Sellel aastal said Raemedali endine vallavanem Tauno Võhmar ja kultuurijuht Anne Uttendorf. Pärast ametlikku osa toimus kontsert. Esinesid nii laste- kui täiskasvanute isetegevuskollektiivid. Esinesid ka professionaalsed kollektiivid. Kahjuks oli aplodeerijaid väga vähe. „Ilmselt Jõhvi inimesed ei tulnud halva ilma tõttu“ – õigustas seda Anne Uttendorf. Tuleb anda au korraldajatele, Muusika väljakule oli püstitatud võimas lava ja ledekraan. Lõppes kontsert ja lõppes pidupäev. Missugune oli Jõhvi päev – palusid „Panorama“ ajakirjanikud publikult arvamust. Anastasia – kahju, et pealtvaatajaid oli vähe, enamus olid esinevate laste vanemad. Kui lapsed ära esinesid, sõideti kohe ära. Eha – minu arust pole süüdi vihm sest oli kuhu varju minna, ilmselt on põhjus muus, arvan, et valla juhtkonnas, kes mõtleb rohkem enda peale – oma kõrgetele palkadele ja kõiksugu soodustuste saamisele. Ja selle ürituse korraldasid rohkem enda reklaamimise pärast aga mitte rahva pärast. Aleksander – arvan, et ürituse kõige õnnestunum osa oli retro „Volga“ autode näitus. Kui seda poleks, siis polekski olnud midagi vaadata. Jah kontserdid on tore asi aga tahaks mingisugust vaheldust.
Nadežda – väga kahju, et rahvas ei tulnud ja esinejad jäid ilma tõelistest publiku vastuvõtust, sest esineti väga ilusasti ja hästi. Autode näitusel oli rahvast palju rohkem kui kontserdil kuigi vihma sadas samuti.
Liia – missugune pidu, paljudel Jõhvi inimestel pole praegu õige aeg pidutsemiseks. Väliselt nagu oleks pidu aga seest – mingisugust pidu pole: rõhuv mure, sest kõik kallineb ja ei tea kuidas hakkama saada. Hirmutab ka eesseisev talv – soojuse, elektrienergia ja gaasi hindade tõus.
Maie – Sellise ürituse ettevalmistamise käigus oleks pidanud esimese asjana linna korrastama, seda kahjuks ei tehtud. Mitte igal pool pole niidetud rohi, kui on niidetud, pole ära koristatud, isegi vallamaja kõrval. Mitte kõik tänavad pole puhtad. Isegi purskkaev kesklinnas ei tööta. Kusjuures valda juhib ju naisterahvas, mis tähendab, et temalt peaks tulema soojus, puhtus ja hubasus. Ta on ju perenaine. Jõhvis kahjuks seda pole.
Sergei – kurb oli, et üheski sõnavõtus polnud kuulda ka vene keelt. Jõhvis elab palju vene keelt kõnelevat rahvast, kes samuti ehitasid ja hoolitsevad ning toovad kuulsust Jõhvi linnale. See on mingi lugupidamatus, oleks võinud vähemalt tervitadagi vene inimesi mõne sõnaga.
Andres – Tundub, et pidu ei tulnud selline nagu korraldajad seda planeerisid ja tahtsid, aga miks – järelduse peavad tegema Jõhvi valla võimud.
Antonina Vaskina
JÄLGI MEID