40 aastat kaevuritööle pühendanud ja nüüd laulmisega  erinevatel üritustel üles astuv Aleksander Lassikov on väsimatu romantik, kes ei väsi ikka ja jälle lavale astumast ning publikule meeleolukat laulu- ja tantsumuusikat pakkumast.

– Kõik algas 70. aastate alguses Sompa klubis. Siis ma laulsin Sompa segakooris. Mul olid väga head suhted teenelise kultuuritegelase klaverisaatja Tatjana Vetluškiga, kes tegeles ka minu lauluhääle seadmisega ja lootis väga, et ma lähen laulmist edasi õppima. Mina aga  läksin armeeteenistusse, kus samuti  jätkasin laulmist juba Filharmoonia saalis ning tagasi tulles ühinesin Jõhvi VIA „Nova“-ga. See võis olla astatel 1972, 1973, mil esinesime selle ansambliga Jõhvis Kohtla-Järve Rajooni Kultuurimajas. Olime maja teine ansambel, sest kultuurimajas oli ka teine tuntud ja väga populaarne kohalik ansambel „Lepton“ Aarne Vutti juhendamisel. Ansambli „Nova“ repertuaaris olid enamuses eestikeelsed lood, kuid oli ka laule vene keeles. Mina olin ansambli põhisolist.

– Sa tegelesid tõsiselt ka spordiga, mis spordiala see oli?

– Kaevuritöö ja muusikaga tegelemise  kõrval tegelesin tõsiselt ka jalgpalliga, mängisin mitu head aastat Kohtla-Järve „Keemiku“ meeskonnas. See oli paralleelne tegevus muusikale ja põhitööle kaevanduses.

– Kas kaevuri ameti valik oli või ei olnud sinu jaoks juhuslik?

– Ei olnud juhuslik. Lõpetasin Sillamäe Mäetehnikumi ja sellepärast  töötasingi  kaevurina maa all.

– Selles ametis suutsid sa samuti jätta hea jälje, sest sulle omistati eriline tunnustus?

– 2009. aastal omistati mulle „Kuldne kaevuri märk“, mis on küllaltki kõrge tunnustus kaevuritele  tehtud töö eest.

– Millal sa hakkasid kaevanduse pidudel esinema?

– Kaevuritele hakkasin laulma alles 2000. aastast kui Raivo Lott kutsus mind esinema Kaevurite päevale. Siis läkski nii, et hakkasingi laulma kõikidel nendel üritustel. Hiljem sain ka hüüdnime „Laulev kaevur Aleksander Lassikov“.

– Mis on sinu jaoks laulmine ja kas on tulnud ette esineda ühel laval ka suuremate kuulsustega?

– Muidugi on laulmine minu hobi, mis mulle väga meeldib ja mis mind alati ergutab. Eriti kui see läheb rahvale hästi peale ja ma näen inimeste silmis selle eest siirast tänutunnet. Mul on olnud õnne esineda päris paljude tuntud tähtetega ühel laval nagu Jaak Joala, Anne Veski, Marju Länik, Voldemar Kuslap, Gennadi Daniel jne.

– Mis laule sa laulad ja kas esined ainult ühes keeles?

– Praegu on repertuaar muutunud kaasaegsemaks ja juurde on tulnud ka palju uusi laule eesti-, vene-, ukraina-, valgevene-, soome keeles. Olen sage külaline minu sünnilinna Jõhvi üritustel. Viimane esinemine oligi mõni aeg tagasi Tammiku Rahvamajas Emadepäeval, mis tähendab, et ka repertuaar pidi olema vastav. Sätin programmi nii, et ta sobiks vastavale üritusele kus esinen.

–  Sa oled olnud ka rahvasaadik ja kandideerisid viimastel valimistel Jõhvi volikogusse, mis ajendas poliitikasse minemist.

– Jah, olen olnud mõnda aega ka kohalikus poliitikas. Kaevanduse perioodil, see oli veel nõukaaeg, õnnestus osutuda valituks rahvasaadikute hulka koos Lembit Kaljuveega. Siis olid Jõhvi ja Kohtla-Järve veel koos. Mäletan, et istungid toimusid Kohtla-Järve linnavalitsuse saalides. Hiljem üritasin uuesti toetada valimistel erinevaid meeskondi aga valituks ei osutunud. See ei olnudki minu jaoks nii tähtis. Oluline oli toetada neid, keda tundsin ja kelle linna arenguvaated ühtisid minu omadega. Kui mind kutsuti, siis ikka läksin.

– Sinu muusiku karjäär peaks olema väga soliidne, kas tähistad oma loomingulise tegevuse juubeleid ja palju aastaid kokku tuleb?

– Kui rääkida minu muusikalisest tegevusest siis arvan, et varsti võin tähistada juba 55. muusikaga tegelemise  juubelit. Ongi plaanis salvestada järjekordne CD plaat, kus esitan tuntud autorite  laule  oma repertuaarist.

– Ja millal võib taas kuulata „Laulva kaevuri“ kuldset häält?

– Kas nüüd päris kuldset, aga praegu käivad läbirääkimised suve laupäevaõhtute sisustamisest puhkekeskuses „Suvi“, mis annaks võimaluse puhkajatel ka nädalavahetusel jalga keerutada nn elava solist-ansambli  saatel.

Panorama