Jõhvis valiti aukodanik

62 Views
Kalev Naur

19. augustil anti Jõhvi pargis taasiseseisvumispäevale pühendatud üritusel üle Jõhvi  Aukodaniku tiitel kohalikule aktivistile, kes on andnud arvestatava panuse linna ja valla arengusse. Selle tiitli sai erinevate algatustega tuntuks saanud Kalev Naur.

Eesti iseseisvuse taastamise 31. aastapäeva tähistamise eel, valisid rahvasaadikud volikogu 18. augusti istungil üksmeelselt Jõhvi uue Aukodaniku. Viimati valiti Jõhvis Aukodanik 2018. aastal.

1957. aastal sündinud Kalev Naur on tuntud erinevate projektide algataja ja elluviijana. Üks suurematest on olnud 2005. aastal Aleksander Tõnissoni mälestusmärgi püstitamine Jõhvi Keskväljakule. Tõuke tema tegevusele andis Eesti taasiseseisvumine üheksakümnendate alguses.

-Siis me taastasime meie iseseisvuse ja mul oli huvi meie riigi ajaloo vastu. Ma teadsin, mis toimus Eestis 20ndatel, 30ndatel aastatel, mis toimus nõukogude perioodil – see kõik oli minu jaoks arusaadav. Ja selge, et ka mina tahtsin panustada oma kodukanti ja selle arengusse. Astusin Kaitseliitu, uurisin meie sõjaajalugu: Vabadussõda, Teine Maailmasõda ja selle ajalugu ning kõik Aleksander Tõnissoniga seonduv.

Praegu elab Aukodanik Kalev Naur Kohtla-Nõmmel, kuid Jõhvi on jäänud tema jaoks väga tähtsale kohale. Kalev arvab, et oma armsa linna jaoks on vaja midagi teha, tema perekond on Jõhviga seotud juba 1905. aastast, kui tema vanaisa tuli Jõhvi elama.

-Igasugune riiklus on üles ehitatud sümbolitele ja kindral Tõnisson ongi üks nendest, sest ta juhtis Eesti Vabadussõjas Viru rinnet ja oli tihedalt seotud meie linnaga. Paljud kohalikud inimesed ja ettevõtte juhid toetasid selle mälestusmärgi püstitamist. Praegu ma ei julgeks vist sellist projekti enam vedada. Siis tegime seda rohkem entusiasmist. Et teha selliseid suuri asju, peavad olema teatud eeldused. Tookord olid inimesed valmis annetama ja see üleskutse oli tehtud õigel ajal, sellepärast kõik õnnestus. Aega võttis terve aasta.  Tuleb aru saada, et mälestusmärgid niisama ei teki, selleks peab olema mingi eeldus.

Sõjaväeparaadid, linnaametnike sõnavõtud, üritused riigipühade puhul – kõik need traditsioonid  on Jõhvilaste jaoks seotud Aleksander Tõnissoniga. Kalev Naur on aktiivselt osalenud Aleksander Tõnissoni teemaliste konverentside korraldamisel. Samuti initsieeris sõjalise algõpe sisseviimist koolides.

Peale ühiskondlike tegevuste on Kalev Nauril ka oma hobi, mille jaoks jätkub tal samuti nii energiat kui aega. See on vanade mootorrataste kollektsioneerimine ja nende taastamine. Nendega käib ta ka erinevatel näitustel üle Eesti.

-Kui ma nooruses ei saanud endale mootorratast lubada, siis täiseas otsustasin, et nüüd on mul võimalus see unistus ellu  viia. Olen soetanud 12 ratast, alles on 6. Nad vajasid restaureerimist ja see on suur töö. Kõige unikaalsem eksemplar minu kollektsioonis on ИЖ-350 Б 1949. aasta mudel. Nõukogudeaegne  mootorratas, mis on Saksa mootorratta DKW täpne koopia. Muidugi ostsin ka JAWA, millest unistasin noorena, meenutab Kalev Naur. Kui teenisin Nõukogude armees, sõitsin samuti mootorrattaga. Nägin unes, et tõin mootorratta kohvris koju, hiljem ostsin endale kaks sellist mootorratast. Mõtlesin osta ühe varuosadeks, aga mõlemad osutusid väga headeks. Üks on ka praegu uuesti restaureeritud ja sellega sõidan näitustele.

Jõhvi sõpruslinna Ukrainas Lipovitsi organiseerib Kalev humanitaarabi pakkide saatmist 2014.aastast.  Sellel aastal läks uuesti buss humanitaarabiga sõpruslinna. Mitmel korral on Kalev olnud Jõhvi volikogu liige ja osalenud erinevate komisjonide töös.

Aleksandr Šteinert

Autori Foto