„Loomepada“: rahvusliku dialoogi arendamise reguleerimine

110 Views
Loomepada

26.septembril toimus maakonnakeskuses Ida-Virumaa vähemusrahvuste seltside kultuurifestival „Rahvuskultuuride loomepada“, mis oli jätkuks nädala kestnud pidustustele.

See festival sai omamoodi ajalooliseks, esmakordselt toimus festival teises formaadis  rahvusvahelise konverentsina. Rahvusdialoogi arendamine ja vastastikune mõistmine Kirde-Eestis. Kui varem oli festival korraldatud suuremas osas vabas õhus, kus toimusid erinevate kultuuriseltside taidluskollektiivide esinemised ja kontserdid ning korraldati presentatsioone erinevate rahvaste rahvusroogade- ja köökidega, siis praegune üritus toimus Jõhvi Kontserdimaja seinte vahel.

– Avatud pidutsemist täna oodata ei saa, arvestades väga teravat situatsiooni sündmustega, mis leidsid aset aasta alguses ja majanduslike raskustega, mistõttu tuli juba  traditsiooniks kujunenud festivali vormile sisse viia sellised muudatused,- ütleb Panorama ajakirjanikule enne konverentsi algust üks korraldajatest, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse juht, Ida-Virumaa rahvusseltside ümarlaua juhatuse esimees Aleksander Dusman. – Konverentsil osalevad rahvuskultuuriseltside juhid mitte ainult Ida-Virumaalt, vaid ka teistest Eesti linnadest nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu. Samuti kohalike omavalitsuste juhid, ministeeriumi esindajad, integratsiooniasutuste esindajad, Riigikogu liikmed… Kokku on oodatud umbes 100 osalejat. Antud konverents on korralduslikult juba üheksas, mis jätkab eelnevaid läbiviidud konverentside tsükleid, kus valgustatakse erinevaid seisukohti rahvusliku dialoogi arendamise-reguleerimise küsimuses  meie regioonis. See on täna väga aktuaalne teema, seetõttu on sellele konverentsile esimest korda kutsutud ka tuntud teadlased ja  poliitikud.  Konverentsi-dialoogi  eesmärk on anda ülevaade poliitikast ja integratsioonist ning leida ühised lahendused olukorra parendamiseks, mille tarvis on välja pakutud ka vastav diskussioon. Konverents viiakse läbi eesti ja vene keeles, organiseeritud on ka sünkroontõlge.

– Konverentsi tervituskõned ütlesid Eesti kultuuriminister Piret Hartman, Integratsiooni fondi esimees Dmitri Moskovtsev, Jõhvi vallavanem Maris Toomel, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eve East, Eesti-Briti Ettevõtluse ühingu juht Ursula Roosmaa.

Ettekandjad – valgustajad teaduses ja poliitikas. Esimesena pidi esinema Europarlamendi saadik Marina Kaljurand, kuid ta haigestus ja ei saanud kohale sõita, seetõttu jäi tema ettekanne „Venemaa – naaber, partner, agressor, vaenlane: pilk Moskvast, Tallinnast, Brüsselist“ ette kandmata. Ettekannete seeria avas Eesti kultuuriminister Piret Hartman („Eesti riigipoliitika integratsiooni küsimuses: tulemused ja uued väljakutsed“). Seejärel esinesid Tartu Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige Tiit Tammaru („Pikk lähenemise  tee ruumis“), Tartu Ülikooli professor Vjatšeslav Morozov („Rahvustevaheline dialoog ja intersektsionaalsuse väljakutse“), Riigikogu liige Viktoria Ladõnsakaja-Kubits („Millisena näevad poliitikud ja kas näevad – integratsiooni?»), („Kas näevad Massikommunnikatsiooni vahendajad ja millisena näevad nemad  integratsiooni temaatikat“), Tartu Ülikooli professor Aimar Vestel („Integratsioon ja erinevad põlvkonnad“), teaduste doktor (Soome) Jaanika Rein Tereping („Ajaloo tundmine – võtmefaktor ravuslike kultuuride rastionaalses dialoogis“), teaduste doktor energeetika alal Igor Krupenski („Rahu ja rahumeelsuse arendamine Ida-Virumaa regioonis energeetika positsioonilt“).

Nagu arvavad konverentsil osalejad, on selliseid üritusi sõltumata nende formaadist vaja kindlasti rohkem läbi viia – nad on väga tähtsad, suunatud konfliktide ärahoidmisele, eelkõige rahvuslike konfliktide ärahoidmisele Ida-Virumaa piirkonnas.

Sealhulgas selgitas Panorama ajakirjanikule Jõhvi Vallavolikogu esimees Vallo Reimaa: “Ida-Virumaa on paljurahvuseline regioon. Näiteks Jõhvis elab mitte alla 40 erineva rahvusega inimest.  Tähendab, meie regioonis on vajalik eriline kultuuri  kompetents; kuidas elada üheskoos. Kultuur on väga lai sfäär ja selline kompetents on üks kultuuri liike. Kerkib küsimus: millal võib inimene ennast lugeda kultuurseks, aga millal mitte? Minu arvamus: kui on olemas empaatia, oskus normaalselt suhelda teisest rahvusest inimestega – tähendab, kultuurne inimene. See on spetsiifiline kultuuri liik. Sellest me räägime ka konverentsil, sellepärast ilma sellise oskuseta me ei suuda Ida-Virumaal sõbralikult elada. Ja sellega tuleb alustada lasteaiast, jätkata koolis – ja pärast viia läbi ühiseid üritusi ja tegevusi, et olla üheskoos, mis on samuti väga oluline ja vajalik Ida-Virumaal, sest see on eriline probleem meil Ida-Virumaal. Tuleb kõvasti pingutada, et see ka õnnestuks».

– Tänane üritus on väga oluline arvestades maailmas toimuvaid sündmusi – rõhutab Kohtla-Järve vene kultuuriseltsi esinaine Roza Ivanova. – Palju räägitakse tänasel konverentsil hetkesituatsioonist ja integratsioonist Ida-Virumaal. Mina mõistan seda nii, et see konverents peaks kergendama kõikide Ida-Virumaal elavate inimeste saatust. Kuidas see õnnestub – vaatame. Siin on ka meie võimu esindajaid, nemad peaksid kuulma, nägema ka siin avatud näitust ja võtma tarvitusele vajalikud meetmed.  See, mis rahvuskultuuriseltsid esitlesid näitusel oma eksponaatide näol vastavalt tänase integratsiooni teemaga räägib sellest, et me hoolime oma rahvuste kuultuurist ja kellelegi me liiga teha ei lase.

 Erilise kaloriitse vaatemängulisuse viisid sisse kontserdil esinenud rahvusseltside isetegevuskollektiivid ja artistid.

 Ürituse raames toimus teisel korrusel kolme näituse presentatsioon – rariteetsed raamatud rahvusseltside raamatukogudest: vanad rahvariided (näiteks Kohtla-Järve vene rahvusselts esitles 100-aastast naiste kostüümi, aga Valgevene selts „BEZ“ veelgi vanemat 200-aastast kostüümi), filatelistide poolt olid ka välja pandud rariteetsed trükitud teosed  nii markidel kui ümbrikutel.

 Konverents, mis algas kell kümme hommikul lõppes alles kella kuue paiku õhtul kokkuvõtte tegemisega – avatud  kuuma diskussiooni saatel, mis kestis  üle  tunni, omakorda kinnitades rahvusliku küsimuse aktuaalsust, keerulisust ja lahendamatust tänapäeva kontekstis – integratsioon ja tolerantsus.

Lõppakordiks Eesti rahvuste päeva tähistamisele oli Eesti kultuuriministri Piret Hartmani pidulik vastuvõtt siinsamas Jõhvi kontserdimajas.

Antonina Vaskina

Autori foto