Silt on aga linnapole

78 Views
Jõhvi

Järjekordne Jõhvi katse saada tagasi linna staatus kukkus läbi. Viimase nelja aasta jooksul on vald juba teist korda üritanud administratiivset staatust muuta, kuid seni ei võimalda seda seadus. Vaatame, miks Jõhvi siiani linn pole ja millised on valla võimalused teistsuguse staatuse saamiseks.

Huvitav paradoks on see, et ülemaailmses veebipõhises entsüklopeedias on info Jõhvi linna kohta, omavalitsuskeskuse sissepääsu juures on sildid Jõhvi Linn, kuid sellist haldusüksust nagu Jõhvi linn ei eksisteeri. Linnavalitsust siin ei ole ja saadikud langetavad otsuseid valla istungitel. Selliseid asustusi Eestis nimetatakse vallasisesteks linnadeks. Ja Ida-Virumaa keskus pole selle ainus näide.

1938. aastal sai Jõhvi linnaks, nagu paljud teisedki meie vabariigi asulad, elas üle Teise maailmasõja ja läks Kohtla-Järve koosseisu koos tollase Ahtme linna ja Sompa töölisasulaga, kaotades 1960. aastal iseseisvuse. Jõhvi suutis oma staatuse tagasi saada alles pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, 1992. aastal hakkasid jõhvilased end taas linlasteks kutsuma.

Alates 20. sajandi lõpust ja 21. sajandi algusest on paljud linnad kaotanud oma staatuse teiste omavalitsustega ühinemisel. Jõhvi sai vallaks 2005. aastal, kui ühines Jõhvi vallaga ning toona ei lubanud seadus hajaasustusaladel linna koosseisu kuuluda. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi tekkis Jõhvil võimalus linna tiitlid tagastada, kuid nad ei kasutanud seda, katkestades ühinemisläbirääkimised Toila vallaga. Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa väidab, et Ida-Virumaa keskus ei saa olla vald.

– Elame linnapiirkonna keskel ja sellega tuleb arvestada. Jõhvi ümbruses on suured asulad, üksnes Ahtme on Viljandist suurem. Ja Viljandi on Eestis tähtis linn. Kui oleme linn – siis on investoritega lihtsam rääkida. Jõhvi vallavolikogu esimehe Vallo Reimaa sõnul ei saanud omavalitsuse juristid tänavu ümbernimetamist alustades terminitest lõpuni aru ega teadnud, et seadus ei luba staatust ilma ühinemiseta muuta.

– Kui omavalitsusel on soov muuta staatust ilma haldusreformita on ilmnenud, et seaduses pole täpselt öeldud, kas see on võimalik või mitte. Ministeeriumi spetsialistid selgitavad antud juhul, et ilma ühinemiseta linnaks nimetada ei saa. See probleem ei ole uus ja 2019. aastal viidi seadusesse sisse muudatused, kuid need muudatused ei jõustunud. Oleme oma soovist seadust täiendada Rahandusministeeriumi teavitanud, – ütleb Vallo Reimaa, kes peab kahe omavalitsuse ühendamist 2005. aastal vajalikuks meetmeks. Siis tuli Jõhvi alade laiendamise nimel ohverdada uhke “linna” tiitel.

Viimasel ajal on räägitud järgmisest ühinemisest naabervallaga – Toila vallaga, seega on Jõhvil uus võimalus saada linnaks kehtiva seadusandluse raames, kuid see protsess võtab aega umbes 3 aastat. Möödunud kuu lõpus võttis Toila vastu Jõhvi vallavolikogu ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi.

– Kui meenutada oma ajalugu eelmise sajandi 20. aastatest, siis Jõhvi oli alati suurem kui praegu. Koos Toila ja Vokaga oli siis üks tervik, kuigi administratiivne paigutus oli erinev. Juba nõukogude ajal vallad eraldati, – räägib tänavu Jõhvi aukodanikuks valitud Toila vallavolikogu aseesimees Kalev Naur, kes praegu elab Kohtla-Nõmmel. – Pärast 2017. aasta haldusreformi liitusid Toilaga Kohtla vald ja Kohtla-Nõmme, mis oli meie jaoks muidugi tragöödia. Kui vaadata kaarti ja vaadata, kuidas Toila vald praegu välja näeb, siis see on tõeline anekdoot. Praegu peetakse meid ju rannikuvallaks, meil on isegi meri, aga Kohtla-Nõmmel seda merd ei paista. See kõik on geograafiliselt ja majanduslikult nii vale. Praegu ju riigil napib rahalist tuge, aga nii Kohtla-Nõmme kui Toila koolid vajavad ümberkorraldamist.

Kalev Naur usub, et ühinemine Jõhviga lahendab praegu halduskeskusest ära lõigatud Toila valla väikeste osade probleemid.

Milline on omavalitsuse staatus pärast ühinemist, kui see juhtub, pole aukodaniku jaoks oluline. Ka sel suvel läbi viidud rahvastikuuuring näitas, et Jõhvi elanikel on ükskõik, kus linnas või vallas nad elama hakkavad.

Aleksandr Šteinert

Autori foto