Filmistuudiote rajamisest kirdes räägiti kolm aastat tagasi kui toonane väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu tegi ettepaneku luua Ida-Virumaal tingimused filmitootmiseks. Järgmise kahe aasta jooksul on kavas Jõhvi rajada kaks sellist stuudiot ning uue kinopargi osaks võib saada ka aasta tagasi konserveeritud raudteejaama hoone Jaama tänaval.
Tallinn-Narva maantee äärde, Jõhvi Äripargi territooriumile on kavas rajada kaks kaasaegse filmitööstuse vajadustele vastavat filmistuudiot. Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liikme Teet Kuusmiku sõnul on pärast Eestis filmitud filmi Tenet (režissöör ja stsenarist Christopher Nolan) ilmumist välismaiste filmistuudiote huvi meie riigi vastu kasvanud ning selle huvi kadumise vältimiseks tasub luua filmitootmiseks vajalikud tingimused.
– Viru filmifond on tegutsenud juba kümme aastat, rahastades filmitootmist Ida-Virumaal ja selle aja jooksul on ilmunud päris palju häid Eesti filme. Näiteks “O2”, “Ema”. Ja film “Apteeker Melchior” on populaarne ka välismaal, välismaised internetiplatvormid ostavad selle näitamise õigusi. Nii et meie piirkonnas on filmide loomiseks teenuseid, jääb üle välismaistes ärimeestes huvi äratada. Meie peamine eesmärk on luua infrastruktuur, et siin Ida-Virumaal saaks filme mitte ainult filmida, vaid ka toota, – ütles Teet Kuusmik. Ta rääkis ka plaanidest luua kaks stuudiot pindalaga 1200 ja 2000 ruutmeetrit. Üks stuudio, kus on ruumid režissööridele, operaatoritele, näitlejatele, rekvisiitide tootmisruumid ja laod. Teine on mitmesugused stuudiod montaaži, helisalvestuse, eriefektide ja lõpptootmise jaoks.
Lisaks stuudiotele on noorte professionaalide meelitamiseks plaanis rajada ka digitehnoloogiate ja multimeedia valdkonna startup-inkubaator. Selline kompleks suudab Teet Kuusmiku sõnul tööd pakkuda mitte ainult kohalikele filmitegijatele.
– Selles projektis on meie partneriks Ettevõtluse Arenduskeskus. Nüüd peame läbirääkimisi Põhja- ja Baltimaade parima startup-inkubaatoriga – Tallinna Teaduspark Tehnopoliga. Soovime, et nad pakuksid oma programmi just neile, kes soovivad tegeleda filmide digitaliseerimise ja digitaalse disainiga. Hea näide on Avatar, kus 90 protsenti filmist on virtuaalne produktsioon. Tahame liikuda selle poole, et meie riigis tekiks sellised ettevõtted, mis tegeleksid virtuaalse disaini ja kino eriefektide loomisega, – ütles Teet Kuusmik.
Projekti kallal töötades kasutasime välismaiste filmistuudiote kogemust, kus põhitöö toimub paviljonides ning puudub vajadus kogu võttegrupil konkreetsesse võttepaika sõita. Teet Kuusmik rõhutas ka, et Jõhvi sobib logistiliselt hästi ning vajaliku tehnika kohaletoimetamise probleemi lahendab lähedal asuv Tallinn-Narva maantee.
– Tänaseks on eskiisprojektid valmis, eelprojekteerimine võib võtta 5-6 kuud, seega loodame ehitusloa saada sügiseks. Arvan, et selle aasta juuniks saame otsuse Õiglase ülemineku fondist rahastamise kohta. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis 1. jaanuaril 2024 alustame ehitusega ja aasta lõpuks on need stuudiod koos inkubaatoriga valmis, – rääkis Teet Kuusmik.
Tulevase kinopargi osaks võib sihtasutuse juhatuse liikme hinnangul saada ka eelmise sajandi keskel ehitatud ja aasta tagasi konserveeritud Jõhvi raudteejaama hoone. Idee ühendada filmistuudiod, start-up inkubaator ja jaamahoone tekkis rahandus- ja majandusministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja toetavate organisatsioonide aruteludel.
– Noortele ettevõtjatele on vaja luua mugav töökeskkond, et nad ei läheks pärast start-up programmi välismaale. Stuudio kujundus on küll klaasist ja betoonist, kuid on selliseid loomeinimesi, kellele meeldib muu arhitektuur, nagu näiteks Tallinnas Telliskivi kvartal. Eesti Arhitektide Liit on teinud analüüsi, kuidas need kaks objekti (stuudiod ja jaamahoone) saavad koos töötada ning kui saame jaama renoveerida, siis tulevikus võib Jaama tänavast saada loomestuudiote ja väikeste kohvikute koht.
Teet Kuusmik märkis, et praegu pole Eestis ühtegi kaasaegsetele standarditele vastavat filmistuudiot ning kinopargi tekkimine Ida-Virumaale on projekt, millel on väga suur mõju mitte ainult meie piirkonnale.
Aleksandr Šteinert
Autori foto
JÄLGI MEID