Allan Mänd – hoonete arendusest ja kohalikust poliitikast

1499 Views
Allan Mänd

Kui kohalik poliitik soovib kohtuda kohaliku meedia esindajaga, siis kindlasti on midagi sellist mis on südamel. Kui kohalik meedia esindaja soovib vestelda kohaliku poliitikuga on ka ajakirjanikul midagi südamel. Ajalehe „Panoraam” intervjuu Jõhvi volikogu liikmega Allan Mändiga viib need huvid kokku. Intervjuu on salvestatud 10. novembri Jõhvis.

–  Mis on hetkel südamel, millest kindlasti peaks alustama meie vestlust?

 Sügisel on meil kõikidel südames meie tervis ja võitlus erinevate viirustega. Aga tõsisemas võtmes ja mis otseselt puudutab Jõhvi elu on hetkel aktuaalne soov panna töösse jalgpallihalli projekt. Teiseks nimetan IT-kolledži idee käivitamise. Jõhvi vald igati pooldab seda ettevõtmist ja paneb IT-õppele õla alla. 200 õpilast peaks asuma teadmiste jahile endises nn „telefonimajas”.

–  IT-kolledži avamine Jõhvis on leidnud juba positiivse kajastuse riigimeedias. Kuidas IT-kolledži idee on vastuvõetud kohalikul tasandil?

– Kohe kui saime teada, et sellise õppeasutuse loomine Narvas ei leidnud vajaliku kandepinda, otsustasime oma koalitsioonis, et Jõhvi sobib kolledži rajamiseks isegi rohkem kui Narva. See sama „telefonimaja” oma ruumide ja kommunikatsioonivõrkudega on igati õige lahendus. Kohalik hoiak IT-kolledži avamisele on positiivne, heatahtlik ja abistav.

– Aga ikkagi südameteemaks nr 1 olid Jõhvi spordirajatised. On ju teada, et Pargi keskust kavatsesite ehitada kahes etapis. Teise etapina peaks valmima spordikompleks ja jäähall. Selgitage nende kavatsuste hetkesisu.

– Veel selle aasta jaanuaris kavatsesime alustada mainitud teise etapi ehituste ettevalmistamisega. Veebruaris 2020 esitasime Jõhvi vallavalitsusele projekteerimistaotluse. Kahjuks, vallavalitsusel ei jätkunud aega ja tahet nende taotluste menetlemiseks. Selleks, et oma tegemata tööd mingil määral leevendada algatati Linnapargi ja Pargi Keskuse territooriumi uus detailplaneering. See aga tähendab, et seni, kui antud alal ei ole kinnitatud detailplaneering ei saa siin teha mingeid ehitusega seotud toiminguid.

–  Loodame muutustele. Jõhvis räägitakse, et jäähalli jaoks on pakutud sootuks muud kohta, kui Pargi Keskuse juurde.

– Äsja ametisse astunud vallavalitsusega oleme vaadanud üle jäähalli võimaliku asukoha. Leidsime, et viadukti kõrval ala paremal poolel kui liikuda Tallinna suunas ja vahetult staadioni kõrval oleks jäähalli asukoht palju loogilisem.

– Kas see tähendab, et pargi arendus Jõhvis jääb seisma?

– Sugugi mitte! Meil on siin veel palju teha, kuid peame arvestama sellega, et omavahendeid meil vajalikus mahus puuduvad. Vald saab oma laenukoormust leevendada alles 2023. aastal. Hetkel oleme seotud omaosalusega suuruses 3,5 mln eurot promenaadi teise etapi ja eesti põhikooli ehitustel.

– Külastasin hiljuti Pargi Keskust ja üle haljasala nägin, kuidas käib eesti põhikooli hoone lammutamine. Minu teada peaksid praegu käima juba uue hoone ehitustööd. See projekt on ju seotud eurotoetusega põhikoolide ehitamisel.

– Tõesti oleme veel vana hoone lammutamise juures. Ega see uus koolimaja ehitamata ei jää, kuid peame arvestama sellega, et koolimaja avamine 2023. aastal võib tuua situatsiooni, kus oleme sunnitud tagastama eurorahastuse. Nii, et peame pingutama, et ajagraafikust mahajäämise likvideerima. Seoses eesti põhikooliga on minul mitu retoorilist küsimust – miks oleme ehitusgraafikust maas ja miks koolile leiti ajutine pind, mis ei ole koolitööks sobilik, pealegi veel väga kalli rendihinnaga?

– Paistab, et vahetasime osad – nüüd küsite juba Teie! Proovime koos vastata. Jõhvis on olemas kogemus, kui remondi ajaks kolis vene põhikool kutsekooli ruumidesse. Mõistlik oleks ka situatsioonis eesti põhikooliga kasutada sama varianti. Aga jätkame ehituse teemadel. Olete olnud mitme hoone või maa-ala arendamise juures. Millised on plaanid ja kavatsused selles valdkonnas lähitulevikus?

– Tuletan esmalt lehelugejatele meelde, et olen olnud seotud mitme arendusprojektiga. Kohtla-Järvel kauplus Prestone, Jõhvis – Tsentraal, Jeve ja Pargi Keskus. Praegu on töös 32 individuaalelamute linnaku loomine Jõhvist väljasõidul Kose kandis. Täpsemalt – vahetult peale väeosa, paremat kätt suurel maa-alal.  Elamuehitus on alati olnud heaolumärk. See hoiab oma inimesi kodukandis ja toob juurde uusi inimesi. Rõhutan, et Ida-Virumaa kinnisvara turul on selgelt näha, kuidas kunagi mahajäetud taluhooned on taas muutunud ostutrendiks.

– Meedia hirmutab maa varisemisega, kas Teie hoonestuse arendajana seda ei karda?

– Ei karda! Tuleb osata õieti ehitada. Mainin, et Prestone kauplus on ehitatud vahetus läheduses endiste kaevanduste kohal. Mingit varisemist, hoone on endiselt omal kohal! Peab tunnistama, et kaevanduste sulgemise ajal ei osanud me täita maa-alused tühimike. Täna on sellised tehnoloogiad olemas.

– Räägime arendustegevusest. Kas ei ole olnud soovi Jõhvi ja Ida-Virumaa asemel rakendada oma oskused näiteks Tallinnas?

– Selliseid pakkumisi on tehtud. Aga ma olen siin koguaeg elanud. Ma ei näe mingit vajadust vahetada elu- ja töökohta. Meil on siin palju head ja põnevat. Mäletan kui käis arutelu Kontserdimaja ehitamisest. Nüüd on Kontsedimaja olemas ja pakub kultuurielamusi mitte ainult Jõhvi inimestele.

– Siin on õige koht jätkata kohaliku poliitikaga. Olete juba aastast 1999 seotud Jõhvi volikoguga, kuid mõnda lühikest vaheaega mitte arvestada. Hiljuti allakirjutatud koalitsioonilepingul aastateks 2020-2021 on Teie allkiri kenasti olemas. Miks on ikkagi kohaliku võimu varjutanud umbusalduste rada?

– Kohalik poliitika erineb suures osas poliitikast, mida teame ja tajume riiklikul tasandil. Kohaliku omavalitsuse tasandil takerdub tihtipeale erinevate erakondade või valimisliitude esindajate koostöö isiklikele suhetele. Paraku tulevad esile just negatiivsed suhted. Näiteid ei pea kaugelt otsima. Jõhvi inimesed teavad selliste konfliktsituatsioonide algatajaid, siin pole vaja isegi nimesid mainida. Olen sügavalt veendunud, et pöördumine prokuratuuri poole teatega, et lugupeetud Vene põhikooli juht rikub seadust, kui tema poeg ja ema töötavad samas kollektiivis, ei leia mingit kinnitust seaduste rikkumistest. Siin ei ole mingit konflikti personaalitöös. Vastavad otsused on vallavalitsuses ammu kinnitatud. Usun, et iga mõtlev inimene esitab küsimuse – kellele ja milleks oli vaja nõnda sildistada koolijuhti ja volikogu liiget? Tegelikult on vastus teada – vaja oli negatiivset infovälja. Kaldun arvama, et laim on kõige alatum võte kohalikus poliitikas!

– Tänan Teid intervjuu eest, jääme lootma, et see pole meie viimane kohtumine. Kogume südamele küsimusi ja vastuseid ja siis jätkame uute teemadega. Jõudu!

Jõhvi volikogu liikmega Allan Mändiga vestles Jana Kuiv.