Muuseumide missioon on hoida kultuuri ajalist pidevust ja olla minevikukogemuse siduja tulevikuga. Eestis on Statistikaameti andmetel 180 muuseumi, milles säilitatakse kokku ca 6,94 miljonit museaali. Peale riigimuuseumide tegutsevad munitsipaalmuuseumid, eramuuseumid, muuseumitoad on moodustatud mitme ettevõtte või ühingu juurde. Aastas loetakse Eesti muuseumites üle 3,54 miljoni külastuse.

Nüüd on selles statistikas ka Jõhvi Rahva Jalgpallimuuseumi museaalide ja külastajate arvud. Jõhvi Rahva Jalgpallimuuseumi kolm alustala on kenasti muuseumi nimetuses loetavad. Esmalt jalgpall, kui haarav mäng. Teiseks, kogu on suures osas rajatud jalgpallihuviliste annetustele ja kingitustele. Seega on just iga kinkija konkreetse museaaliga isiklikult seotud. Kolmandaks, võime rääkida muuseumist, kui ühe sportliku tegevuse ajaloo säilitamise kohast. Kindlasti ütleksid paljud muuseumitöö spetsialistid, et Jõhvi Jalgpalli Rahvamuuseum meenutab täna rohkem muuseumituba, kuid see on teoreetiline arutelu. Näitena võib öelda, et praegu veel ei ole tegeletud muusealide arhiveerimisega ja kirjeldamisega. Muuseumiruumi kasutatakse veel seminarideks, treenerite koolitamiseks, arvutisimulatsioonideks ja teisteks treeninguteks. Samas, kas pole põnev tulla trenni ruumi, kus sind ümbritseb jalgpalli ajalugu.

Muuseumi loojad jalgpalliklubist „Phoenix” on kindlal arvamusel, et muuseum toimib just jalgpalli ajaloo säilitajana, seda eriti kohaliku jalgpalli ajaloo suhtes.

Lõppev 2020. aasta oli Jõhvi jalgpallile igati ajalooline, kohalik jalgpalli liikumine tähistas 100. aastapäeva. On teada, et juba 1920. aastal toimusid Jõhvis jalgpalli „lahingud”. Tuntud võistkonnas „Jõhvi Kalju” mängis Jõhvi linna esimene linnapea Voldemar Härm. Linnapead ja jalgpallihuvilist meenutab praegu Voldemar Härma nimeline tänav ja mälestuspink Rakvere tänaval.

Enne II Maailmasõda oli Jõhvis tuntud veel kaks jalgpallitiimi – linnagümnaasiumi võistkond ja Jõhvi Spordiseltsi võistkond.

Paljudele Jõhvi inimestele on hästi teada, et peale sõda arendasid kohaliku jalgpalli sellised klubimeeskonnad nagu „Jõud”, „Kaevandus-2”, „Eesti Kaevandus”, „Eesti Põlevkivi”, „Orbiit” ja „Lokomotiiv”. Muuseumis on väljas foto- ja infostendid nendest meeskondadest. Täna esindab Jõhvi jalgpalli FC „Phoenix”.

Jalgpallimuuseumi loomine on kindlasti väärikas kingitus kohaliku jalgpalliliikumise sajandaks juubeliks. FC „Phoenix” juht Sergei Ivanov märgib, et hetkel ei ole tõesti veel jõutud tegeleda museaalide arhiveerimisega, nö muuseumiteooriale vastavalt. Hetkel pole see ka vajalik. Igast eksponaadist, fotost, raamatust, medalist või karikast oskab muuseumi looja värvikalt rääkida.

Muuseumi idee sai alguse mõnest vanast fotost, mille tõid klubisse kohalikud jalgpalli veteranid. Üsna varsti lisandusid haruldased medalid, näiteks 1959. aasta Eesti Meistrivõistluste medal, sellel Pärnu turniiril saavutas võistkond „Jõud” I koha. Muuseumi loojad näitavad uhkusega kahte rariteetset medalit – 1984. aasta ENSV meistrite kuld ning 1982. aasta ENSV MV hõbe. Need medalid annetas muuseumile Vladimir Loginov.

Erinevate turniiride medaleid on kogunenud muuseumisse juba päris palju. Sergei Ivanov selgitab, miks medaliomanikud olid nõus annetama muuseumile oma autasu. Vastus on lihtne – medal ei ole kaotanud omaniku, kuid museaalina medal, karikas või diplom saavad uue väärtuse. Noortele on selline medalite kogu heaks eeskujuks ja motiiviks. Iga karikas jutustab muuseumi külastajale loo, kuidas kulgesid mängud, milline oli kaotuste valu ja võitude rõõm.

Sergei Ivanov rõhutab, et muuseum põhimõtteliselt ei tegele museaalide ostmisega. Siis kaoks rahvamuuseumi idee, pealegi vabatahtlike annetajate arv näitab kasvutrendi. Üks ilmekas näide on FC „Phoenix” aktiivse vabatahtliku Vladislav Naumovi jalgpalliklubide sallide kogu, mis nüüd kaunistab muuseumiruumi tervet seina. Eesti jalgpalli omapära on selles, et meil on praktiliselt igal klubil, vaatamata tasemele ja võistlusgrupile oma logoga jalgpalli sall.

Karikateriiulite kõrval näeb muuseumis võistlusvarustust ja jalpallurite vorme. Üheks „rariteediks” on näiteks Helmut Laanjärve poolt kingitud jalgpalli kedrad. Sama „rariteetsed” on kohaliku jalgpalli „vanaisa“ Gennadi Karpi poolt kingitud jalgpallisokid.

Muuseumis näeb Eesti koondise sinimustvalgetes toonides vormi. Eesti jalgpalli kuulsus Sergei Voskoboinikov, külastades muuseumit andis hoiule oma võistlussärgi Moskva Lokomotiivi logoga. Seda muuseumi eksponaati kaunistab teise jalgpallilegendi Dmitri Krugloovi autogramm.

Perekond Gornovid kinkisid muuseumile suure hulga jalgpalliteemalisi vimpleid. Perekond Žuravljovid tõid muuseumisse huvitava käsitöö – punutud korvid FC „Phoenix” logoga, nüüd on kus hoida väiksemaid eksponaate, näiteks jalgpalliteemalisi rinnamärke. Kohalik jalgpallihuviline Pavel Lukjanov kinkis muuseumile EM plakati ja oma diplomi, mis tõendab osalust EM karika finaalis. Selliseid näiteid ja koos sellega huvitavaid meenutusi on muuseumil näidata väga palju. On olnud ka täiesti anonüümseid annetajaid. Ühel kaunil päeval jõudis muuseumisse postisaadetis Hiinast, sees jalgpalliteemaline T-särk.

Jalgpallimuuseumit ei saa ette kujutada, ilma selle haarava mängu kõige tähtsama atribuudita – pallita. Pallide areng on viimaste aastatega olnud väga kiire. Täna, noored mängijad ei tea, et olid ajad, mil nahkpalli sees oli veel kummist pall. Üks palli külg meenutas jalatsit saapapaeltega. Just selline pall toodi muuseumisse Sillamäelt.

Üheks põnevaks eksponaadiks on kujunemas aukülaliste raamat. Selle raamatu lehekülgedel on juba südamlikud sõnad ja soovitused Konstantin Vassiljevi ja Dmitri Krugloovi esimeselt treenerilt Viktor Passikutalt, Sillamäe FC „Dina” presidendilt ja treenerilt Nikolai Tostševilt, Eesti naiskoondise peatreenerilt Jarmo Matikainenilt ning jalgpallilegendilt Vadim Dobižalt.

Jalgpallimuuseumi kogu täieneb pidevalt. Järgmise aasta 1. juulil laseb Eesti Post käibele postmargi, mis pühendatud Eesti Jalgpalliliidu 100. aastapäevale. Muuseum kavandab selleks ajaks leida ruumi, Virumaa filatelisti Samuel Golombi, jalgpalliteemaliste postmarkide näituse väljapanekuks.

Kokkuvõtteks tuletame meelde head vanasõna – oma silm on kuningas. Jõhvi Jalgpalli Rahvamuuseum ootab külalisi ja põnevate eksponaatide annetajaid Jõhvis, Malmi tn 2b hoones.

Jana Kuiv