Äsja tähistasime jõulupühi, kuid Ida-Virumaal on paljude inimeste jaoks tulemas veel üks jõulupüha – õigeusukalendri jõuluaeg. Otsustasime koos Jõhvi Issanda Ristimise kiriku preestriga Andrei Susloviga tinglikult kaunistada nädalalehe veergudel jõulupuu. Meie vaimusilmas olid jõulupuu alumistel okstel läinud aasta tegemised, ülemistele okstele panime aga saabunud aasta kavatsused. Ruumi jäi veel muudeks kaunistusteks, mis kaasnevad koguduse elule.
Jõhvi õigeusu kogudusele oli 2020. aasta juubeliaasta, tähistati kirikuhoone pühitsemise 125. aastapäeva. Pidustused toimusid 14. septembril, kuigi õige juubelidaatum oli augustis. Juubeli tähistamist mõjutasid mitmed asjaolud – keeruline pandeemiaolukord, kirikuümbruse korrastamine ja Aleksius II ausamba valmimine ning püstitamine kirikuaeda.
Preester Andrei Suslov räägib, et koguduses on veel neid liikmeid, kes mäletavad seda aega, millal noor kirikuõpetaja Aleksei Ridiger teenis Jõhvis. 2020. aastal möödus 70 aastat selle teenimise algusest, Ridiger teenis Jõhvi kogudust aastatel 1950-1957.
Koguduse juubeliüritused kulmineerusid Patriarhi ausamba õnnistamisega. Ligemale kahemeetrise marmorist ausamba otsas asuva Aleksius II büsti autor on Ukraina skulptor Eldaniz Gurbanov.
Patriarhi Aleksius II-le mälestuseks ausamba püstitamine oli vaieldamatult suursündmus Jõhvis ja ka kogu Ida-Virumaal. Praegu tegutsevad õigeusu kogudused Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Aseris ja Kiviõlis. Veel rõhutas preester Andrei Suslov, et ajalooliselt oli Jõhvi kogudus eestikeelne, ka praegu on koguduse liikmete seas mitu eestikeelset perekonda.
Jõhvi õigeusu kogudusele oli läinud aasta ka ehitusaasta. Jätkus pühapäevakooli hoone ehitus, mis sai alguse 2019. aasta augustis. Preester märgib, et on tõesti uskumatu, et aastaga suudeti hoone püsti panna. Seda pühapäevakooli hoonet on kogudusele väga vaja. Praegu tegutseb pühapäevakool ühes annetaja poolt tasustatud korteris, sama on ka kiriku raamatukoguga.
Pühapäevakooli hoone ja Aleksius II ausamba püstitamine nõudis kiriku hooviala heakorrastamist. See töö oli samuti märgiline 2020. aastal.
Preester Andrei Suslov tunnistab,et aastaga on, kahjuks, koguduse liikmete arv vähenenud. See asjaolu tingib vajaduse kanda erilist hoolt vanemate ja haigete koguduseliikmete eest. Kiriku sotsiaalne töö jätkus vaatamata pandeemiapiirangutele, vanuritele toimetati sooja toitu, preester külastas inimesi kodudes. Preester tuletab meelde vene vanasõna, mida võib tõlkida nii: “Kirik ole palgid, vaid inimesed”.
Jõhvis on saanud heaks tavaks aegajalt kokku kutsuda kõikide koguduste esindajad ühisele arutelule. Selliste, ümarlaua vormis, nõupidamiste traditsioon sai alguse veel maavalitsuse aegadel, kui maavanemaks oli Andres Noormägi. Praegu jätkab ümarlaud juba Jõhvi vallavanema algatusel. Koos arutatakse kirikueluga seotud küsimusi, väljendatakse oma seisukohti haridus- või sotsiaalküsimustes. Täiesti selge, et kirikute esindajate ühine sõna omab ühiskonnas märkimisväärset kaalu ja tähendust.
Uue aasta plaanidega on preester igati ettevaatlik. Keegi meist ei oska ennustada, milliseks kujuneb viirusekriisi olukord. Isegi saabuvate õigeusu jõulude tähistamine kirikuhoones on rangelt reglementeeritud, normide järgi võib Jõhvi kirikus olla ainult 35 inimest. Kirik on suurendanud jumalateenistuse arvu tööpäevadel, kuid nendes saavad osaleda vanemad ja mittetöötavad inimesed. Traditsiooniliselt on ikka jumalateenistuse päevaks pühapäev või siis kirikliku püha kindel kuupäev.
Kindlasti jätkub uuel aastal pühapäevakooli siseviimistlus ja mööbli soetamine. Kindlust sellele vajalikule tegevusele annavad Riigikogu katuserahad. Kogudusele eraldati eelmise aasta lõpus 75 tuhat eurot. Ka Jõhvi koalitsioon kavandab sisse kirjutada valla eelarvesse toetuse õigeusukirikule. Just see raha kulub ära pühapäevakooli projekti lõpetamiseks. Preester Andrei Suslov rõhutab, et üle 10. aasta on kogudus ise kogunud raha pühapäevakooli projekti elluviimiseks ja ka muudeks majandusküsimuste lahendamiseks. Kogudus on tänulik kõikidele annetajatele.
Preester Andrei Suslov lõpetas vestluse südamlike uusaasta soovidega. Pole vahet, millise kalendri järgi tähistavad inimesed jõulupühi. Tähtis on see hingeline tunnetus, mis saadab meid nendel päevadel.
Jana Kuiv
JÄLGI MEID