Teater ”Tuuleveski” ei ole kunagi,oma 33. tegevusaasta jooksul, lõpetanud aastat sellises nukras meeleolus, nagu seda tehakse 2020. aastal. Teatrijuht Valentina Fursova oli 28. detsembril ülimalt napisõnalik: „Kurb, väga kurb!”.
Sellegi poolest jagus läinud aastasse jaanuari ja veebruari etenduste kava, vahetult enne pandeemia esimest lainet jõutiosaleda teatrite festivalil Soomes. Mõne etenduse sai teater näidata mais-juulis. Augustis-oktoobris esineti välistingimustes lasteaia rühmadele. Tähtis, et olid vaatajad, kas või ainult üks kooliklass või lasteaiarühm. Näitlejale on vaja publikut, seda erilist ja elavat suhtlemistvaatajaga. Muidu teater pole enam teater, rõhutab teatrijuht Valentina Fursova.
Pandeemia esimese laine piirangud elati väga raskelt üle. Tuli koostada Kultuuriministeeriumile kriisieelarve ja vormistada veel terve rida taotlusi Töötukassale. Õnneks mahtusteater ”Tuuleveski”Eesti teatrite riikliku abipaketi raamidesse ja saadi toetust. Tänu sellele teatritrupp ei lagunenud ning säilitati palgad. See on ka loomulik – artistidel on pered, maksud/arved vajavad tasumist. Ka siis, kui etendusi ei toimunud üritati teha proove, ühiselt mõeldi jõulu – ja uusaasta etendustele. Valmistati kaks uut etendust ja taastati veel kaks varasemalt repertuaaris olnud näidendit. Kui jäi ära teatrite festival Viiburis, siis osaleti selle festivali online programmis.
Valentina Fursova rõhutab, et üks suuremaid tagasilööke 2020. aastal oli just paljude rahvusvaheliste festivalide ärajäämine või nende üleviimine 2021. aastasse. Pääseda kõrge kategooria, rahvusvahelisele festivalile on vahest palju raskem, kui sealt tuua võidutiitel. Festivalide orgkomiteed nõuavad videosalvestiste edastamist, valikud tehakse mõne festivali puhul 300. kuni 500.truppi vahel. „Tuuleveskil” on hea kogemus esineda erinevatel teatrifestivalidel. Oma lavakunsti on näidatud Poolas, Bulgaarias, Kasahstanis, Venemaal. Tavaliselt on aastas 3-4 festivaliesinemist. Valentina Fursovaloodabsiiralt, et teatrielu naaseb endisesse rütmi.
Praegu aga tuleb avaldada teated, et etendused jäävad väljakuulutatud päevadel ära ja paluda publikul jälgida reklaami. Teater lubab, et kõik ärajäänud etendused toimuvad, isegi Jõuluvana on valmis viivitama oma lahkumisega Külmalemaale.
Teatril oli selleks aastavahetuseks ettevalmistatud kaks väga värvikat etendust – „Muinasjutulisel talveajal” ja „Uusaasta ime”. Praegu on selge, et ka 10.-11. jaanuarile üleviidud etendused leiavad aset alles peale piirangute leevendamist. Pandeemiaaeg õpetas esinemist vabas õhus, lasteaia mänguplatsil. Kavad olid lühikesed, umbes 20 minutit, kuid lastepoolt oodatud talvemuinasjuttude tegelased said lapsi rõõmustada. Kahjuks nägi projekt teostust ainult kolmel korral – kaks korda Kohtla-Järvel ja ühel korral Mustvees.
Rääkides teatri kavandavatest sissetulekutest on 2020. aasta matemaatika selgemast selge – 90% plaanitud tuludest jäi saamata. Isegi sügise lõpus ja detsembris, kui Ida-Virumaal juba kehtisid piirangud, loodeti näidata etendusi Tallinna lasteaedades ja koolides. Kahjuks jäika see plaan täitmata.
Küsimusele, miks teater ei „koli” avarale virtuaallavale, vastas Valentina Fursova nii: „Teater on ikka eriline kunst. Salvestada etendust ühe kaameraga ja ühest vaatepunktist on nagu seina filmimine. Kvaliteetse pildietendusest saab siis, kui salvestus tehakse kindla telestsenaariumi alusel ja lindistusega peaks tegelema vähemalt 3-4 kaamerat. Selliseid võimalusi teatril ei ole. Jääb vaid oodata seda aega, millal saal täitub publikuga ja peale kolmandat teatrikella avaneb eesriie”.
Vestluse lõpetuseks nimetas teatrijuht veel ühe olulise pandeemia-aasta tagasilöögi, mis otseselt puudutas teatrit „Tuuleveski” – puudus võimalus kaasata teatritöösse välislavastajaid. Aastaid on teater kaasanud välislavastajaid, kes oma professionaalse kogemusega tõid lavale põnevaid etendusi. Töö välislavastajaga on ka heaks õppetunniks näitlejatele. Koroonaaeg lõhkus kõik loomingulised plaanid, taastada koostööd on väga raske. Headel lavastajatel on tavaliselt töögraafikud 3.-4. aastaks ette planeeritud.
Vaadates aastasse 2021 mõtleb teatrijuht ka truppi uuendamisele. Jõhvi oludes on see samuti keeruline. Praegu on trupis 9 artisti, enamus ühinesid teatriga palju aastaid tagasi. Trupp on nagu üks ühine pere, kuid on vaja uusi, andekaid ja noori näitlejaid. On vaja leida selliseid artiste, kes saavad hakkama tavalise etendusega ja ka nukunäidendiga. Koolitada omale uusi näitlejaid tavapärase tiheda väljasõidugraafiku juures on probleemne. Ega iga näitleja ei suuda vastupidada elule, kus tuleb viis päeva nädalas anda kolm etendust päevas ja seda veel erinevates Eesti paikades.
Valentina Fursova juhitud „Tuuleveski” teatritrupp loodab, et teatrile raskel ajal, leiab ka kohalik vallavalitsus võimaluseloomingulist kollektiivi toetada.
Jana Kuiv
JÄLGI MEID