Distantsõpe vs kontaktõpe

115 Views
Panorama

Eelmine ja ka see õppeaasta, meie koolides, tõi päevavalgele täiesti uue koolitussüsteemi. Paunvere kooli õpetaja ja koolilapsed vaevalt said isegi unes näha, et suhtlevad omavahel läbi arvutiekraani. Kes oleks võinud arvata, et koolid jäävad mitmeks kuuks kinni ning asemele tuleb totaalne koduõpe. Kuid koolijõud on just selles, et õpitakse igas olukorras. Olid ju ajad, millal kirjutati ajalehe tühjadel küljeribadele või kooliklassiks oli lagunenud koolimaja kelder. Igas olukorras leiab ka midagi rõõmsat, näiteks kaks viimast aastat saame lausa mitu korda õppeaasta jooksul öelda: „Tere kool!” Nii ka praegu, peale talvist koolivaheaega said kooli uksest sisse astuda 1.-4. klassi õpilased, põhikooli lõpetajad ning keskkooli lõpetajad. Loodame, et juba lähemal ajal tulevad „päris” kooli ka kõik teised õpilased. Õpilaste naasmisest koolipinki ja distantsõppest rääkisime Jõhvi Vene Põhikooli direktorga Irina Šulginaga ning oma kommentaari lisas Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tatjana Alt.

Sellel õppeaastal on Jõhvi Vene Põhikoolis 525 õpilast, neid koolitavad 47 vastava haridusega õpetajat. Kõik kooliklassid on liigitatud kolme gruppi vastavalt keelekümbluse astmele, lisaks veel on klassid erivajadustega lastele. Põhikoolis õpib praegu 53% lastest ainult eesti keeles, teistes keelekümblusklassides on õppeainete jaotus samuti selgelt kaalutletud eesti keele poole – kuni 70% õppeainetest loetakse eesti keeles.

Irina Šulgina oli igati rõõmus, et peale talvist koolivaheaega 1.-4. klasside õpilased ja ka põhikooli lõpetajad said taas jätkata koolipingis. Põhikooli lõpetajatel on eriti tähtis taastada kontaktõpe. Ees on põhikooli eksamid, keegi ei kavatse sellel õppeaastal eksamid ära jätta. 9. klassi õpilastel on vaja korrata eksamiteks vajalikud teemad ja ka selle õppeaasta teemad vajavad õppimist.

Veel rõhutab Irina Šulgina erivajadustega laste kontaktõppe taastamist. Selliste laste jaoks on distantsõpe praktiliselt võimatu, pealegi igal erivajadusega õpilasel on individuaalne õppekava.

Peale koolivaheaega 5.-8. klassi õpilased jätkavad esialgu õppimist oma koduarvuti juures. Eelmine ja see õppeaasta on andnud nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele vajalikud kogemused distantsõppes. Isegi talvisel koolivaheajal osalesid Jõhvi Vene Põhikooli pedagoogid mitmel online kursusel, kus said täiendavaid teadmisi distantsõppe küsimustes. Koolis toimus kolm erinevat kursust, kus teemadeks oli „Distantsõppe efektiivsus” ja „Konfliktsituatsioonide lahendamine distantsõppe protsessis”.

Kui kiiresti taastub koolitöö täies mahus oleneb mitmest tegurist. Siin on oma sõna öelda Terviseametil ja Haridusministeeriumil. Direktor Irina Šulgina on arvamusel, et ka kohalik omavalitsus peab saama oma seisukohta välja öelda. Koolide taaskäivitamisel peaks lähtuma kitsama regiooni põhimõtetest. Koolijuht arvab, et ei ole õige vaadelda ühiselt Narva, Sillmäe ja Jõhvi koole. Täna on meil võimalik täpselt määratleda viiruse puhangute aktiivsemaid piirkondi.

Veel mainib Irina Šulgina, et isegi kriisiolukorras on võimalik arendada koolielu. Abiks on ikka need samad arvutid ja online seminaride süsteem. Näiteks viimsel koolivaheajal tutvusid Jõhvi Vene Põhikooli õpetajad rahvusvahelise koostöö võimalustega pedagoogilises valdkonnas. Seminaril otsiti vastuseid küsimustele, kus leida uusi koostööpartnereid, millised on võimalused rahvusvaheliseks kogemuste vahetamiseks või kus saada teavet erinevatest rahvusvahelistest projektidest.

Jõhvi Vene Põhikool tegutseb Ida-Virumaa regioonis ka piirkondliku koolituskeskusena, kus peamiseks suunaks on õppeainete lõimumise uued meetodid ja nende efektiivne kasutamine õppetöös. 2021. aastaks on kavandatud korraldada kaks õppemoodulit Ida-Virumaa õpetajatele.

Rääkides Jõhvi Gümnaasiumist, tasub eelnevalt meelde tuletada, et 2015. aastal toimus Jõhvis koolide reorganiseerimine. Endistest Jõhvi Gümnaasiumist ja Jõhvi Vene Gümnaasiumist said Jõhvi Põhikool ja Jõhvi Vene Põhikool. Senised Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi 11. ja 12. klasside õpilased arvati uue Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste nimekirja. Alates 2015. aasta septembrist on Jõhvi Gümnaasiumi pidajaks Haridus- ja Teadusministeerium, ehk nagu on nüüd kombeks nimetada Riigigümnaasium.

Jõhvi Gümnaasiumi juht Tatjana Alt ütles nädalalehele ”Panorama”, et ta samuti pooldab kontaktõppe taastamist. Peale vaheaega tulid kooli 150 12. klassi õpilast. Kokku on aga gümnaasiumis sellel õppeaastal 450 õppurit. Koolijuht rõhutab, et Eesti Vabariigi seadustega on täpselt paika pandud – õpilased peavad õppima koolis. Distantsõppe või õppeprotsessi peatamine võib toimuda ainult eriolukorra väljakuulutamise ajal.

Jõhvi Gümnaasiumis on ka selgelt näha, kuidas mõnele õpilasele üldse ei sobi distantsõpe. Siin on mitmeid põhjusi, nende seas ka psühholoogilisi. On õpilased, kes vajavad otsest suhtlemist õpetajaga ja ka koolikaaslastega. Tatjana Alt toob näitena, kuidas paar õpilast peale pikemat distantsõpet ei saanud enam jätkata gümnaasiumis. Tuli teha valik kutseõppe kasuks. Kindlasti ilma distantsõppe perioodi, oleks need õpilased saanud lõpetada gümnaasiumi koos oma klassikaaslastega. Siit järeldus, et distantsõpe ei motiveeri õpilast iseseisvatele õpingutele.

Veel üks fakt Jõhvi Gümnaasiumist – ka peale kontaktõppe taastamist 12. klassi õpilaste seas on neid, kes peavad endiselt kodus olema. Põhjuseks – isolatsiooni nõue.

Võrdluses distantsõppel ja kontaktõppel meie räägime rohkem õpilastest ja nende teadmiste omandamisest. Need kaks õppevormi on tunduvalt mõjutanud ka pedagooge. Tatjana Alt märgib, et õpetajad on selgelt väsinud. Näiteks distantsõpe nõuab mittenormeeritud tööpäeva. Oli juhuseid, kus õpetaja tööpäev lõppes alles kell 21. Õpilane võib iga kell pöörduda õpetaja poole abi- või konsultatsiooni palvega. Sügisel „vedasid” õpetajad peale arvutitundide veel erinevaid vestlusringe nende õpilastega, kes vajasid eesti keele tuge. Distantsõpe on suureks väljakutseks nii õpilastele, kui ka õpetajatele, teeb järelduse Jõhvi Gümnaasiumi direktor Tatjana Alt.

Kui Tatjana Alt ja tema kolleeg Irina Šulgina pooldavad kontaktõppe kiiret taastumist täies mahus, siis naabermaakonna Lääne-Virumaa koolijuhid arvavad, et selline asjade käik on rutakas ja ettevaatusabinõudele lootma jääda on samuti keeruline. Tagada, isegi 20 lapsega, klassiruumis hajutatus või eeldada, et teismeline kannab kogu päeva koolimajas maski, on pigem utoopia. Kunda Ühisgümnaasiumis on praegu kolm õpetajat koroonasse haigestunud. Tamsalu Gümnaasiumis on peale koolivaheaega koolipingis 80% õpilastest.

Terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikuse sõnul peavad õpetajad ja lapsed alates 12. eluaastast kandma maski, koolis tuleb tagada hajutatus, samuti on vaja üle vaadata õpetajate kontaktid omavahel ja õpilastega, et kogu kool ei läheks ühe inimese pärast distantsõppele.

“Koolid peavad läbi mõtlema, kuidas seda korraldada,” lausus Muusikus ajalehele “Virumaa Teataja”. Tema soovitus oli üks: lähikontaktid tuleb viia miinimumini. “Anname ka enda poolt noodi, kui koolis peaks tekkima ohtlik hetk – kui haigestutakse perekonniti ja lähikontaktseid on palju,” ütles Muusikus.

Jana Kuiv